Universitas Tartuensis

03/07/2024

Kuidas ooperilauljast teadlane sai.
Veel kümmekond aastat tagasi oli Andres Köster Rahvusooperi Estonia koosseisuline solist. Nüüd nõustab ta logopeedina patsiente ja kogub doktoritöö materjali.
Lisaks ajakirjale Universitas Tartuensis on artikli avaldanud ka Delfi Forte.
👇

Veel kümmekond aastat tagasi oli Andres Köster Rahvusooperi Estonia koosseisuline solist. Nüüd nõustab ta logopeedina patsiente ja kogub doktoritöö materjali. Tema kannapöördest kirjutab ajakiri Universitas Tartuensis.

19/06/2024

Täna on Sõbra majas Tartu Ülikooli pikaaegse haldusprorektori ja mitme rektoraadis ilmapaistva liikme Riho Illaku ärasaatmine. Professor Toivo Maimetsa järelhüüe:

Juunikuu 11. päeval saime teate, et meie hulgast on lahkunud Riho Illak, Tartu Ülikooli endine haldusprorektor ja mitme rektoraadi silmapaistev liige.

16/04/2024

Õigusteadlased 𝐄𝐞𝐫𝐢𝐤 𝐊𝐞𝐫𝐠𝐚𝐧𝐝𝐛𝐞𝐫𝐠 ja 𝐑𝐚𝐮𝐥 𝐍𝐚𝐫𝐢𝐭𝐬 kohtusid ajakirja Universitas Tartuensis palvel dialoogiks, et pajatada värvikaid lugusid minevikust ja vahetada mõtteid juristide praegusaja murede üle.
Head lugemist! https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/4660

Foto: Rene Riisalu

27/03/2024

Tuumaenergia konverentsi ülekanne Postimehes: https://arvamus.postimees.ee/7987878/otseulekanne-eesti-tuumajaam-milles-on-tuum
Konverentsi korraldab Eesti Füüsikaüliõpilaste Selts koostöös Tartu Ülikooli füüsika instituudi, liikumise Fridays For Future ja Geoteaduste Üliõpilaste Seltsiga ning seda toetavad Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse arengufond, TÜ loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekanaat ja TÜ ökoloogia ja maateaduste instituut.

27. märtsil toimub Tartu Ülikooli aulas tuumaenergia konverents, kus eksperdid jagavad teadmisi tuumajaamade ja tuumaenergeetika kohta. Postimees kannab üle kõik ettekanded.

22/03/2024

ÜLESKUTSE ÜLIKOOLI AJAKIRJALT!!

Vaimurikas ja loominguline Tartu Ülikooli üliõpilane, doktorant või nooremteadur,
ootame Sinu LUULETUSI, LÜHIJUTTE JA KARIKATUURE ajakirja Universitas Tartuensis!
Kasuta suurepärast võimalust oma loominguga püünele astuda!

Üliõpilaste looming hakkab ilmuma rubriigis "Pegasus" kahel leheküljel numbris – muidugi juhul, kui meile kaastöid saadate.
Ootame teie kunstilist peegeldust kaasajast, elust ja inimestest suure huviga!!
Just ülikooli lehes alustasid oma loometeed näiteks Paul-Eerik Rummo, Mati Unt, Leelo Tungal ja paljud teised. Ära hoia küünalt vaka all ega viska püssi põõsasse!
Parimaid tunnustame ajakirja sünnipäeval veebruaris 2025!
Jagage meie üleskutset ka sõpradega, kel sahtlitäis avaldamata asju ootamas. Eriti oodatud on muuhulgas karikatuurid!

Universitas Tartuensise toimetus
[email protected]
🤓
PS
Toimetusele jääb õigus otsustada avaldamise üle. Kaastööd, mis paberajakirja ei mahu, avaldame ajakirja veebilehel.
PPS Foto on illustratiivne ja tehtud Tartus 2023. a sügisel luulelugemisvõistlusel Vildes ja Vines.

20/02/2024

Universitas Tartuensises ilmunud artikkel nüüd ka ERRis. Aitäh teadlastele ja ajakirjanik Anu Jõesaarele põhjaliku töö eest!
🔺

Avalikku arutelu tuumaenergeetikale ülemineku üle tuleks alustada suure pildi loomisest ja ühiskonna harimisest, leiavad Tartu Ülikooli teadlased. Häälestumiseks soovitavad teadlased unustada päevapoliitilised vaidlused, sest tuumajaam ei ole mitte kümne, vaid kümne tuhande aasta projekt.

14/02/2024

Me tähistame! Vaadake, kuulake ja mõelge kaasa: https://uttv.ee/

29/12/2023

Teadusportaal Forte jagab ajakirjas Universitas Tartuensis ilmunud intervjuud "interneti isa" François Flückigeriga.
🇺

Üks interneti alusepanijatest, arvutiteadlane François Flückiger väisas kohe lõppeval aastal Eestit ja Universitas Tartuensis küsis tunnustatud teadlaselt interneti algusaegade ja tuleviku kohta.

29/12/2023

"29. detsembril tähistame eestikeelse ülikooli esimese rektori Henrik Koppeli 160. sünniaastapäeva. Arstiametit pidanud Koppel oli eelmisel sajandivahetusel Jaan Tõnissoni järel Tartu linna mõjukuselt teine eestlane, kelle mälestuse jäädvustamisele linnaruumis tasuks tõsisemalt mõelda, kirjutab raamatu „Rektor Henrik Koppel“ autor Ken Kalling.
"Koppel kirjutas, et töö „hõlbus ei ole, sest see rahvas, kelle üle tuleb valitseda, on üks üpris isesorti element, kui „vaim“ peale tuleb“. Ta tõi paralleeli hoonele vundamendi rajamisega olukorras, kus projekt veel päris valmis ei ole ja materjalide valikki nõuab alles otsustamist.
Tõepoolest – need kaheksa aastat, mil Henrik Koppel rektoriks oli, olid eestikeelse Tartu Ülikooli kujunemisel väga olulised, ülikoolile laoti tugev vundament," kirjutab Ken Kalling ajakirjas Universitas Tartuensis.
Ärgem unustagem oma suurmehi!
🇪🇪

29. detsembril tähistame eestikeelse ülikooli esimese rektori Henrik Koppeli 160. sünniaastapäeva. Arstiametit pidanud Koppel oli eelmisel sajandivahetusel Jaan Tõnissoni järel Tartu linna mõjukuselt teine eestlane, kelle mälestuse jäädvustamisele linnaruumis tasuks tõsisemalt mõelda, ki...

26/12/2023

"Kuigi Eestit ja teisi Balti riike arvatakse tavaliselt EL-i usaldusväärseimate liikmete hulka, on neil olnud ka raskusi liidu välispoliitika ja globaalse perspektiivi kujundamisel, eeskätt oma perifeerse asukoha ja keerukate ajalooliste suhete tõttu Moskvaga.
Alates Venemaa täieulatuslikust sissetungist Ukrainasse on Eesti aga näidanud, et geopoliitilise teadlikkuse, selgete eesmärkide ja suure usaldusväärsusega on võimalik oma ääremaisest positsioonist üle olla," kirjutab Stefano Braghiroli, Tartu Ülikooli Euroopa õpingute kaasprofessor seoses läheneva aastapäevaga – peatselt saab 20 aastat Eesti astumisest Euroopa Liitu.
🇪🇪🇪🇺

Tuleval aastal möödub 20 aastat Eesti, Läti ja Leedu ühinemisest Euroopa Liiduga. Olles näinud üleilmset pandeemiat, kaht finantskriisi, pidurdamatut üleilmastumist, enneolematut rahvaste rännet ja Ukrainat laastava sõja algust, võime öelda, et maailm on ettearvamatum ja heitlikum kui 20 ...

19/12/2023

VIIMASED PÄEVAD! Veel täna ja homme saab vastata UT lugejaküsitlusele, et anda oma hinnang ajakirja senisele sisule ja välimusele, pakkuda uusi ideid (või ennast kaasautoriks) ja võita mõnusaid auhindu. Kiirustage, seltsimehed unetud, kiirustage!

https://survey.ut.ee/index.php/248273?lang=et

01/12/2023

SADA NELI aastat rahvusülikooli. Pidulik hetk: kohe kuulutatakse välja rahvusmõtte auhind. Rahvusmõtte auhinnaga tunnustatakse isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust. Tänavu sai selle Merle Karusoo.
Vivat, crescat, floreat!
🇪🇪

22/11/2023

SÜNNIPÄEV! Just täna 75 aastat tagasi ilmus TÜ häälekandja esimene number! Oma ajastu vaimus oli see täis poliitiliselt laetud sõnumeid: esialgu Tartu Riikliku Ülikooli nime all ilmunud ajalehe esikaant illustreeriti Stalini pildi ja sütitavate loosungitega.
75 aastaga on muutunud palju: Eesti on taas iseseisev riik, ajalehest saanud ajakiri ja kuigi vahel tuleb jutuks ka poliitika, on meie artiklid nüüd objektiivsed ja tasakaalustatud ning keskenduvad rohkem teadusele ja sellele, kuidas ülikooli inimesed koostöös teistega saavad aidata lahendada muresid, mis vaevavad ühiskonda ja maailma laiemalt.
Küll aga on toimetuse esimeses pöördumises sellist, mis meile ka praegu korda läheb: ajakirja saab paremaks teha ikka kõik koos. Anna meile oma ideedest ja mõtetest teada, vastates UT lugejaküsitlusele 👉https://survey.ut.ee/index.php/248273?lang=et

08/11/2023

Suve hakul kirjutasime UT-s sellest, kuidas pääsevad meie rattasõidulembesed inimesed 🚴 tööle ja loengusse. Artikli lõpus viidatud liikuvusuuring ongi nüüd käimas! Veebiküsitlusele, mis on sellest vaid üks osa, saavad 16. novembrini vastata kõik TÜ töötajad ja üliõpilased. Anna ka ise ülikoolile märku, milliseid viise liikumiseks kasutad ja kuidas olukorda Sinu hinnangul paremaks muuta võiks: 👉 https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikool-korraldab-uliopilaste-ja-tootajate-ulikooliga-seotud-liikumise-voimaluste

18/09/2023

REKTORI SÕNA. Rektor Toomas Asseri intervjuu, mis ilmus Universitas Tartuensise septembrinumbris, on nüüd ka ERR-i uudisteportaalis avaldatud. Loodetavasti mõistavad otsustajad valitsuses, et kõrghariduse rahastuse kärpimine tooks ühiskonnale kasu asemel kahju.
🇪🇪

Toomas Asseri viis aastat rektorina on möödas ja järgmised viis ees; lisaks ülikooli juhtimisele tuleb jätkuvalt olla kõrghariduse kestlikkuse eestkõneleja. "Ma isegi ei näe teist võimalust riigi püsimajäämiseks peale hariduse," ütleb Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.

05/09/2023

"Kultuuri ja rahvust hoiab elus ja koos kirg. Kiresõnumid ei pea olema ainult positiivsed, need võivad liikuda ülistavast ülikriitikani," ütleb Hennoste intervjuus ajakirjale Universitas Tartuensis. "Aga kui kirge ei ole, siis jääb vaid kuhtuv kustumine."
Intervjuu Tiit Hennostega nüüd ka ERR-is.

Augustis 70. sünnipäeva tähistanud keeleteadlane Tiit Hennoste on veendunud, et kultuuri ja rahvust hoiab elus ja koos kirg. "Kiresõnumid ei pea olema ainult positiivsed, need võivad liikuda ülistavast ülikriitikani," ütles Hennoste. "Aga kui kirge ei ole, siis jääb vaid kuhtuv kustumine."

04/09/2023

AVAAKTUSEL paistis päike, laulsid linnud, koor ja bänd ning kõnet pidasid nii rektor, haridusminister, linnapea kui ka tudengid. Vivat academia! UT soovib kõigile inspireerivat ja avastusterohket uut (õppe)aastarõngast!
😎

06/07/2023

RÕÕM! Ajakirja Universitas Tartuensis hinnatud kaasautor prof Ülo Mander sai äsja Euroopa hinnatuima teadusgrandi 3,5 milj ulatuses soomuldadest eralduva naerugaasi tekke, ringe ja mõju uurimiseks. Palju õnne!!
See on suur asi ja annab märku Eesti teadlaste heast tööst ja sellestki, mis on need palavad teemad praegu.
Lugege professor Ülo Manderi artiklit vihmametsade märgalade hääbumisest viimasest ajakirjanumbrist.
(PS Ärgem unustagem, et just prof Mander ja teised ülikooli teadlased (Asko Lõhmus, Peeter Hõrak, Kristjan Zobel, Virve Sõber, Raul Rosenvald) hoiatasid 2017.-2018. a väga tõsiselt ja teaduspõhiselt hiigeltehase ehitamise eest, mille heitveed pidanuksid suubuma Emajõkke ja Peipsisse.
UT
🍀

Tartu Ülikooli teadlased uurivad, kui palju kasvuhoonegaase lendub Borneo saare ja Amazonase madaliku ülesharitud märgaladelt, ning otsivad lahendusi soode taastamiseks.

03/07/2023

Professor Pärtel Piirimäe artikkel ilmus nüüd ka ERRis.
"Juba kreeklased arutasid küsimuse üle, kas haridus peab olema peamiselt instrumentaalne ehk ühiskondlikele vajadustele vastav või on selle omandamine ka iseenesest väärtuslik, sest see võimaldab inimesel välja arendada oma ratsionaalset loomust või "loomutäiust" (vkr arete), mis on vältimatu tingimus õnnelikuks eluks.

Sellisest arutelust ilmneb, et ka haridus hariduse pärast on lõppkokkuvõttes ühiskonnale kasulik, nii et instrumentaalset ja mitteinstrumentaalset haridust ei olegi mõistlik rangelt eristada, ammugi teineteisele vastandada."

Kolm kümnendit tagasi, 1992. aastal avati Tartu Ülikoolis vabade kunstide professuur. Antiigis tähistas ladinakeelne väljend artes liberales just seda tüüpi haridust, mis ei seisne praktiliste ametioskuste omandamises, vaid teadmistes ja oskustes, mida on vaja vabal inimesel ja kodanikul, kirj...

22/05/2023

Toivo Maimets kirjutab Universitas Tartuensises pandeemia õppetundidest, nüüd on artikkel üleval ka ERRi portaalis: "Eelmise aasta lõpul ilmus ajakirjas Trends in Microbiology Cristian Apetrei ja tema kolleegide artikkel "Covidi misinfodeemia – ei midagi uut, ent tapvam kui iial varem"1. "Misinfodeemia" on tuletis sõnadest epideemia ja misinformatsioon. Eesti keeles võiks misinformatsiooni asemel kasutada terminit libainfo. See sisaldab kõiki valeinfo liike: nii tahtmatut väärinfot, teadlikku valeinfot kui ka mittetäielikku infot, mis võib teabe tarbijale jätta ebatäpse või vale mulje.

Juba 20 aastat tagasi, eelmise SARS-i laine ajal kirjeldas David Rothkop libainfo ja viiruseepideemia segunemise tulemust kui olukorda, kus "üksikud faktid segatakse hirmu, spekulatsioonide ja kuulujuttudega, neid võimendatakse ning levitatakse kaasaegse infotehnoloogia abil sujuvalt üle kogu maailma".2 Selle tagajärjed on väga tõsised nii majandusele, poliitikale, julgeolekule kui ka rahvatervisele."

Mida me peaksime koroonapandeemia kogemustest lähtudes üle vaatama oma haridusprotsessides? Pandeemiatega hakkamasaamise võti peitub ühiskonna harituses, kirjutab Toivo Maimets algselt ajakirjas Universitas Tartuensis ilmunud kommentaaris.

02/05/2023

Külalisprofessor Vello Pettai kirjutab populismiga kaasneva illiberalismi leviku ohust nii Ida-Euroopas kui ka kogu maailmas, seda hiljuti valminud teadustöö põhjal. Universitas Tartuensises ilmunud lugu on nüüd kättesaadav ka Postimehe lugejatele.
⚡️

Hiljutise teadustöö tulemused hoiatavad illiberalismi leviku eest, mis võib õõnestada demokraatiat kogu maailmas, kirjutab Tartu Ülikooli politoloogia külalisprofessor Vello Pettai ajakirjas Universitas Tartuensis.

25/04/2023

TEADLASED ARUTLEVAD VENEMAA TEGEVUSE ÜLE RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE VALGUSES. 27.–28. aprillil korraldab Tartu Ülikooli õigusteaduskond Euroopa Rahvusvahelise Õiguse Ühingu teadusfoorumi „Rahvusvahelise õiguse piirkondlik areng Ida-Euroopas ja postsovetlikus Euraasias“.

Peakorraldaja professor Lauri Mälksoo on rahul, et meie piirkonnaga seotud üliolulised teemad on saanud Euroopa rahvusvahelise õiguse teadlaskonna tähelepanu. „Kuna Venemaa tegevus on olnud rahvusvahelise õiguse mõttes niivõrd destruktiivne, tuleb seda ka rahvusvahelise õiguse valguses eraldi uurida ja mõtestada,“ ütles ta.

Foorumil võetakse käsitlusele inimõigused, nende seos agressiooniga, Venemaa lähenemine rahvusvahelisele õigusele, rahvusvaheline kaubandus ja kaubanduslikud sanktsioonid, rahvusvaheline kohus ja territoriaalsus. Neid teemasid lahatakse postsovetliku Euraasia ja Ida-Euroopa kontekstis.
💛💙

27.–28. aprillil korraldab Tartu Ülikooli õigusteaduskond Euroopa Rahvusvahelise Õiguse Ühingu teadusfoorumi „Rahvusvahelise õiguse piirkondlik areng Ida-Euroopas ja postsovetlikus Euraasias“.

24/04/2023

Alanud on Tartu Tudengipäevade kevadfestival! Suursündmused öölaulupidu, piraadiralli ja "Last man standing" on küll esimeste päevadega läbi saanud, kuid põnevat ja üllatavat tegemist-kogemist jagub selle nädala lõpuni. Täna õhtuks tasub kokku panna oma võistkond, et osa võtta legendaarsest "Mälukast" 😉 Üks tänavusi rõõmusõnumeid on ka see, et tagasi on tulnud tudengibändi konkurss, kust on tuule tiibadesse saanud palju ägedaid ansambleid (näiteks pildil olev Ska Faktor).

Loe lähemalt UT veebist 👉 https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/4450 ja uuri kava tudengipäevade kodulehelt 👉 https://studentdays.ee/program/

20/04/2023

Äsja lõppenud valimiskoosolekul valiti Tartu Ülikooli rektorina jätkama professor Toomas Asser. Rektori uus ametiaeg algab 1. augustil.

Rektorivalimistel osales tänavu kolm kandidaati: professorid Toomas Asser, Raul Eamets ja Jaak Vilo.

Esimeses voorus jagunesid hääled järgmiselt:
Toomas Asser 117 häält
Raul Eamets 71 häält
Jaak Vilo 52 häält

Teises voorus jagunesid hääled järgmiselt:
Toomas Asser 168 häält
Raul Eamets 68 häält

Universitas Tartuensis soovib rektorile järgmiseks viieks aastaks palju häid ideid ja tegusid!

17/04/2023

Aprillikuu UT pakub vastuseid paljudele küsimustele:
👉 Millised on rektorikandidaatide plaanid ja kuidas läks nende kohtumine tudengitega?
👉 Mida põnevat oskab kultuuri kohta rääkida anglistika professor Raili Marling?
👉 Mida arvavad tehisaru pealetungist tarkvaraarendaja ja kirjanik?
👉 Milliste muredega pistab rinda Eesti haridus?
👉 Missuguses riigis on hea elada?
👉 Milline on populismi ideoloogia?

Paberajakirja leiad kõigist Tartu Ülikooli töö- ja õppehoonetest ning Tartu kesklinna kohvikutest. Vaata kindlasti ka veebilehte www.ajakiri.ut.ee, kus on lisaks paberajakirja lugudele ka näiteks täispikad intervjuud aasta õppejõududega.

16/03/2023

TUDENGID TÕSTAVAD HÄÄLT. Esmaspäeval, 13. märtsil saatis Tartu Ülikooli üliõpilasesindus 11 kõrgkooli üliõpilasesinduse ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) nimel koalitsioonikõnelusi pidavatele erakondadele avaliku pöördumise. Pöördumise põhjuseks olid ebaproportsionaalselt madalad tudengite õppetoetused ja stipendiumid, mille suurust ei ole riigitasandil muudetud juba 10 aastat. Üliõpilasesindused ning EÜL tõid Reformierakonnale, Eesti 200-le ja Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale saadetud kirjas välja, et oodatakse nii vajaduspõhise õppetoetuse kui ka riigi poolt määratud tulemusstipendiumi fondi suurendamist.
UT

28/02/2023

Täna tähistab oma 90. sünnipäeva särav emeriitprofessor Rein Taagepera! 🎂 Tiia Kõnnussaar tegi temaga Universitas Tartuensisesse veebi-intervjuu Zoomi kaudu, sest Taagepera oli – nagu ikka talviti – Californias. Selle muheda ja huvitava vestluse tulemust saab lugeda veebruarikuu ajakirjast 👉 https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/4409

10/12/2022

Nädalavahetus ja lähenev pühadeperiood on hea võimalus aeg maha võtta ja mõne raamatu seltsis end mõnusalt kerra tõmmata. Kui oled teaduseusku, võib selleks sobida „Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut – kaks aastakümmet teaduse eesliinil“. TÜ materjalide keemia kaasprofessor Kaija Põhako-Esko arvab lausa, et selle lugemine võiks teaduspoliitika kujundajatele kohustuslik olla. Tema arvustus UT veebis annab head aimu, mida kogumikust leida võib 👉 https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/4365