Värske Rõhk

17/02/2025

"Näeme tarbimis- ja popkultuurist laenatud tuttavate arhetüüpide taastootmises soodsat võimalust käsitleda kriipivaid teemasid, mis tänu tänavakunsti primitiivsele olemusele on võimelised meie ja ümbritseva keskkonna vahel kohe filtrita ning etteaimamatuid reaktsioone tekitama."

Harva küll, aga vahel siiski ja jaanuarinumbris niisamuti võib Värske Rõhu lehekülgedelt leida ka KOOMIKSIRUBRIIGI, kust seekord vaatavad vastu neli joonistust 𝑨𝒏𝒏𝒊𝒌𝒂 𝑬𝒉𝒓𝒆𝒏𝒗𝒆𝒓𝒕𝒉𝒊𝒍𝒕 ja 𝑰𝒓𝒎𝒆𝒍𝒊 𝑻𝒆𝒓𝒓𝒂𝒔𝒆𝒍𝒕, kes tegutsevad praegu rohkem tänavakunstiskeenel. Tegime Annika ja Irmeliga ka lühiintervjuu!

Annika Ehrenverth (32) ja Irmeli Terras (32) Võrreldes paljude teiste riikidega on koomiksikultuur Eestis üsna tagasihoidlik. Kuidas teie koomiksite tegemiseni jõudsite ja millega te veel tegelete? Ise me end koomiksikunstnikena eriti ei määratle. Kuna toodame selliseid töid peamiselt avalikku...

14/02/2025

Halloo-halloo! Meil on teile väikesed (🤏) uudised!

Meie pea- ja kriitikatoimetaja Hanna Linda läheb täna piiiisikesele puhkusele ja tuleb tööle tagasi 11. aprillil, nii et kui teil tekib Tähtsaid Küsimusi seoses Peade või Arvustustega, siis palun võtke ühendust Saara Liisiga 👉 [email protected] 👈

Imekaunist veebruarikuu jätku soovib teile kogu Värske Rõhu toimetus 💛

13/02/2025

Tahad teada, mida p ä r i s 19-aastased maailma kohta mõtlevad ja arvavad?

Telli eesti kõige noorem kirjandusajakiri endale 21 euro eest terveks aastaks koju
👇👇👇

Värske Rõhk on kuus korda aastas ilmuv kirjandusajakiri, mis avaldab noorte autorite luulet, proosat, lühinäidendeid, tõlkeid, arvustusi ja esseistikat. HEA LUGEJA! Nüüd on Teil võimalus ise komplekteerida endale meelepärane pakett meie kultuurivälj

12/02/2025

Oleme VÄGA-VÄGA uhked, sest meie armas tegevtoimetaja Saara Liis pälvis Keele ja Kirjanduse aastapreemia! Saara kirjutas suuuuuuuuuurepärase arvustuse Urmas Vadi romaanist "Kuu teine pool", mida saab lugeda siit: https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/36803

Rõõmustagem! ❤️❤️❤️

Ajakirja Keel ja Kirjandus aastaauhinnad 2024. aastal ilmunud kirjutiste eest pälvisid keeleteaduse valdkonnas Annika Viht, kirjandusteaduse valdkonnas Aare Pilv, folkloristika valdkonnas Tiiu Jaago ning lühikirjutise eest Saara Liis Jõerand.

11/02/2025

"Mitmendat aastatuhandet käivad maalrite sügelevad käed ühtmoodi, kitsikus on ametiasi, tuhanded eeskujud on näidanud, et ei tasu oma käsi värviseks teha, kuid kes teiste eeskujust õpiks? Olgu peale, aga erinevalt varasematest sajanditest seisab Tedretähniku juhtumis veel üks raskendav asjaolu: kunst on nüüd lõpuks ühes kõige muu vaimlisega kaotanud ka igasuguse tõsiseltvõetavuse."

Jaanuarinumbris ilmus ka üks anonüümne Värske Novelli kaastöö, mis pälvis konkursil eripreemia.

Kunagi arvati, et poeet on seda suurem, mida tihedamalt leidub tema tekstis kujutluspilte, mis kunstnikul üles kõlbaksid joonistada. Siis jälle arvati, et kirjanikul ei sobi teksti kunstniku pärast kirjutada – lugu voolab ajas, pilt seisab paigal; liigne pildilisus teeb loole karuteene. Siin t...

10/02/2025

"kõik naised tõusevad
oma maharaiutud sõrmedest emad
külvavad mulda
kuhu tütred puistavad oma
paokil marraskil huulte vahelt
õunaseemneid"

Jaanuarinumbris ka 𝑻𝒓𝒊𝒊𝒏𝒖 𝑲𝒓𝒆𝒆 värskeid luuletusi - veenvalt ja veetlevalt vihaseid.

* oli sul kael kaetud kui su vägistatu sind metsas üles poos pannud siis käe ette nöörile lõdvestu rohkem siis pole valus nagunii tahtsid ;)     * ja keegi ei paitanud põski tol naisekujul linna keskväljakul olid kuldsed vaid rinnad mida turistid õnne tarvis sajandeid katsusid kuid kuldne...

07/02/2025

"Käitumine, kõne ja väljanägemine on uhkem, ka raha on nõksu võrra enam, sind ümbritsevad sallivamad inimesed, aga sees peeretab ikka see sama väike alevinolk. Nüüd on ta haisuluku sisse müüritud. Ja raisk, see hais, mis sealt ninna hoovab, on vänge."

𝑮𝒓𝒆𝒈𝒐𝒓 𝑲𝒖𝒍𝒍𝒂 kirjutab mullusest menukist, Varraku kirjastuses ilmunud Édouard Louis' "Muutuda: meetodist", tõmmates isiklikke paralleele ja küsides kriitilisi küsimusi.

Édouard Louis „Muutuda: meetod“ Varrak, 2024 Tõlkinud Tõnu Õnnepalu Ma kuulan Édouard Louis’ga tehtud intervjuusid, kus ta räägib oma raamatust „Qui a tué mon pere“ („Kes tappis mu isa“, 2018), mis räägib tema isast, isa soo (edaspidi tähenduses gender) ja ühiskonnaklasside...

05/02/2025

"ma mõtlesin, et äkki peaks päevaplaanide või to-do listide asemel hakkama endale stsenaariume kirjutama. igaks päevaks. ja siis ma saaks oma arstid, poemüüjad ja kursakaaslased ka tegelasteks kirju­tada. ja siis neile vaikselt märku anda, kui neil tekst sassi läheb."

Seekordne päevikurubriik on filmikunsti päralt! TÜ Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide 4. kursuse üliõpilased 𝑲𝒂̈𝒓𝒕 𝑲𝒐𝒌𝒌𝒐𝒕𝒂, 𝑮𝒆𝒕𝒓𝒊𝒊𝒏 𝑲𝒐𝒕𝒔𝒂𝒓 ja 𝑰𝒔𝒂𝒃𝒆𝒍 𝑳𝒂𝒊𝒂𝒑𝒆𝒂 on valmis saanud omaenda lühifilmid ja peegeldavad siin päevikus oma stsenaariumi kirjutamise protsessi.

Ja milliste lühifilmide? Seda näeb juba 12. veebruaril Viljandis, 13. veebruaril Tartus ja 21. veebruaril Tallinnas!

Rohkem infot ürituse lehelt: https://fb.me/e/Gmy4kYL3e

see päevik räägib filmistsenaariumi kirjutamisest. see päevik räägib olmestsenaariumi kirjutamisest. see päevik on kirjutatud kollektiivselt. stsenaariumid lõime individuaalselt.   writing with myself mõnikord on nii, et mõned inimesed (nt mina) mõtlevad oma peas valmis, mida nad räägi...

04/02/2025

Paar klõpsu möödunudneljapäevaselt Värske Rõhu pooltunnilt Eesti Rahvusraamatukogus, kus esinesid Marleen Krause, Triinu Kree ja Mari-Liis Müürsepp!

Iga aasta on eesti raamatu aasta ja iga päev on eesti kirjanduse päev! ❤️

📸 Eiko Lainjärv

03/02/2025

Kes on vahepeal "Peenart" jälle (tulutult) raamatupoodidest otsinud ja end siis kohalikku raamatukokku ja sõprade isiklikele eksemplaridele (lootusetult) järjekorda võtnud, siis meil on jälle rõõmusõnum - uus trükk on lettidel!

Rahva Raamat soovitab seda raamatut eriti kõigile küünikutele ja meie nõustume - aga kinnitame, et ka lootusetud romantikud leiavad "Peenrast" hingekosutust. Muuhulgas sellise kultuurisoovituse:

"keeldun vaatamast heteronormatiivset romantikat see ei puuduta mind mind ega minusuguseid inimesi seal pole ja liiga palju on seda nähtud olgugi et panus on üürike ma tahaks kasvõi vaid piraatlusega pedefilme toetada kui tuleb romantikaisu peale vaatan mõnd pedefilmi aga nagu ma juba mainisin on need filmid otsas mida vaadata kõik on nähtud"

03/02/2025

"ma olen ka igatsenud maitsta selle õunapuu õunu.
pelgan väljamõeldud takistusi –
tahan noppida mõned su viljad.
kujutan kõike ette."

𝑴𝒂𝒓𝒊𝒐𝒏 𝑻𝒂𝒎𝒎𝒆𝒕𝒊 luuletused maalivad hämaraid ja kahtlevaid pilte.

üks suvepäev kriimused põlved merepõhjas lokid vedelevad merelõhnas paljad rinnad lipendava särgi all maanteel võidujooks metskitsedega nägu soe või külm ei saa aru meenub päev enne tahan jääda mõtted süvendavad lühinägelikkust laine triigib nad ära laine triigib nad ära     k*m...

30/01/2025

Hõissa ja radiralllaa!

Täna on eesti kirjanduse päev, Tammsaare sünniaastapäev, Eesti Raamatu Aasta 2025 avamine ja - mis muidugi kõige tähtsam - päev, mil meil käis toimetuses külas president Alar Karis!

Tutvustasime presidendile ajakirja, oma juubeliaasta tegemisi (kalendrimärge: septembris Värske Rõhk 20!) ning kinkisime viimase numbri ja "Peenra", sooja soovitusega seda õhtul kodus lugeda.

PS! Täna veel, kell 17.00 astuvad Eesti Rahvusraamatukogus üles meie autorid Triinu Kree, Mari-Liis Müürsepp ja Marleen Krause! Ürituse link: https://fb.me/e/4pZdQnyYh

Head kirjanduse päeva, armsad!

Foto: Olari Pilnik

28/01/2025

"Kord ütlesid mulle, et pead kiirustama õue, rattaga vastutuult sõitma, sest toas on liiga palju armastust."

Jaanuarinumbrist saab lugeda ka 𝑴𝒂𝒓𝒚𝒍𝒊𝒊𝒔 𝑻𝒆𝒊𝒏𝒇𝒆𝒍𝒅𝒕-𝑮𝒓𝒊𝒏𝒔𝒊 proosapala, milleks on üks helge ja õrn armastuskiri.

Aitad kanda raskeid asju, loed minuga luulet, viid raamatud raamatukokku ja maksad ära viivise, tood mulle töö juurde lõunat, paned voodipesud aknale tuulduma, tuled rongile vastu, sõidutad mind ja minu asju Tallinnas nagu üks vana taksojuht. Sa parandad ära mu jalgratta, alati parandad, ka s...

27/01/2025

Uudiseid teadusväljalt!

Möödunud nädalal kaitses meie peatoimetaja Hanna Linda Korp oma magistriprojekti "Värske Rõhu kriitikakonkursi korraldamine ja selle mõtestamine Bourdieu' väljateooriast lähtuvalt", kus ta vaatleb lähemalt nii Värske Rõhu positsiooni eesti kultuuri- ja kriitikaväljal, nende väljade üldiseid toimemehhanisme kui ka kriitikakonkursi kirjutaja agentsust toetavat külge. Kuidas leitakse uusi kriitikuid? Mis sorti kapitali peab kriitik selleks omama ja kust ta seda saab? Ja kuidas käis selleaastase kriitikakonkursi korraldamine (rõhk sõnal magistriPROJEKT!)?

Muuhulgas kirjutab ta: "Seega võib järeldada, et Värskel Rõhul on eesti kriitikaväljal kaks peamist ülesannet: esiteks anda alustavatele arvustajatele võimalus osaleda toimetamis- ja avaldamisprotsessis, mis aga aitab neil siseneda kriitikaväljale ning pälvida sotsiaalset (sh uusi tutvusi), sümboolset (sh tunnustust) ja kultuurilist kapitali (sh väljal tegutsemise juhiseid). Teiseks on ajakirjas ilmunud arvustused toonud juurde ka uusi teemasid, vaatepunkte ja vorme, mis on mõjutanud kirjanduskriitikat ka laiemalt. Nii värskete kriitikute kui ka teemade väljale toomine on aga vähendanud kriitikavälja etableerumist ning kapitali koondumist samade autorite kätte."

Magistriprojekti leiab lingilt: https://dspace.ut.ee/items/bc9d3f7a-57a6-4d89-8ef6-b04342ef78f8

Palju õnne, Hanna Linda! Ikka edasi!

27/01/2025

"KAS SA ÜLDSE TEAD MÕNDA RAAMATUT"

Jaanuarinumbri raamatusoovitused pärinevad juba teist aastat 𝑽𝒂̈𝒓𝒔𝒌𝒆 𝑹𝒐̃𝒉𝒖 𝒕𝒐𝒊𝒎𝒆𝒕𝒖𝒔𝒆𝒍𝒕, seekord keeletoimetaja Anett Pillmanni, tegevtoimetaja Saara Liis Jõeranna ja luuletoimetaja Saara Lotta Linno isikus. Head lugemist!

Aastanumbri vahetumise puhul soovitab raamatuid hoopis Värske Rõhu toimetus. Head uut aastat ja head lugemist!   Daina Tabūna „Nõiad“ Hea Lugu, 2024 Tõlkinud Ilze Tālberga sa õpid kirjandusteadust, kas sinust saab kirjanik (vt ka: sa õpid teoloogiat, kas sinust saab preester)? tõenäol...

24/01/2025

"haara kinni keera pahupidi
oma tajude vatjad meeled
ja mäleta korraga kõike"

𝑳𝒂𝒖𝒓𝒊 𝑳𝒂𝒂𝒔𝒑𝒆𝒓𝒆 luuletustes kõlab k*mmastav kaitseväekogemus.

* Mul tuleb vahel meelde kuidas maapind k*mises suured tükid lasid pilbasteks mingid muud tükid see oli ju ainult harjutus lõpuks ma tegelt harjusin aga mõnikord öösel üksi pimedas toas see hirm leiab mu neelab ta mind või neelan mina teda     * Kuul lendab aeglaselt tunneta ta lendu vinna...

23/01/2025

"Zeniter dok*menteerib seda sõprust (ja sõprust üleüldse) jaokaupa: tükk tüki haaval harutab ta lahti peategelasele kallite inimeste olulisuse ja eripära, nii et nood muutuvad mitmekihilisemaks ja asetuvad lugeja vaimusilmas ajateljele, kus isiklik ja ühine seisavad tihedalt teineteise kõrval. Kui palju me üldse mõtleme sõprusele, sõpradele oma elus?"

𝑬𝒎𝒎𝒂 𝑳𝒐𝒕𝒕𝒂 𝑳𝒐̃𝒉𝒎𝒖𝒔 kirjutab mullu Maria Esko tõlkes Loomingu Raamatukogus ilmunud Alice Zeniteri romaanist "Kes neid jõuaks lahuta" - ning sõprusest, poliitikast ja põlvkondlikkusest.

Alice Zeniter „Kes neid jõuaks lahuta“ Loomingu Raamatukogu, 2024 Tõlkinud Maria Esko „I love you, I love you, I told you I do / It’s all I’ve ever felt, I’ve never felt so well / And if you don’t know it, I wrote you this tune / To be here loving you when I’m in […]