Akadeemia

19/02/2025

Tartu Kirjanduse Maja võttis enda peale otseülekande ja salvestuse -- aitäh!

Auhindade kätteandmine 2024. aasta enim esiletõusnud artiklite ja kunstiteoste eest.Ettekanded kuldauhinnalaureaatidelt, parimaks tunnistatud tõlkijalt ja en...

13/02/2025

Veel teiste sündmuste seas -- vt kommentaaridest! Lähte Ühisraamatukogus.

11/02/2025

Jätkame samal, õnnitluste ja sügava kummarduse liinil!

Seekord kummardame Ene-Margit Tiidu ees, kes just pälvis Postimehe aasta arvamusliidri austusväärse tiitli. Ja lisame sellele veel teisegi kummarduse ja õnnesoovi: Tartu linnavolikogu on valinud Ene-Margit Tiidu teatavasti Tartu aukodanikuks ning veel sel kuul antakse see tiitel austusavaldustega aukodanikule ka üle.

Palju õnne nende tunnustuste puhul!

Sügava austusega
Toomas Kiho
ja Akadeemia

06/02/2025

Tänukummardus ja õnnesoov

Akadeemia ühineb õnnitlustega kolmele kolleegile:
Tiit Hennostele Wiedemanni keeleauhinna saamise puhul ning Hando Runnelile ja Richard Villemsile erakordselt kõrge riikliku teenetemärgi pälvimise puhul. Wiedemanni keeleauhind ja Riigivapi I klass pole niisama!
Palju õnne!

Toomas Kiho
ja Akadeemia

13/01/2025

29/12/2024

Ilmumas (peagi pärast kahe aasta vahelise piiri ületamist):

"...Kant ja Hegel kahekesi kaardistamas transtsendentaalset maastikku, sättimas paika de jure demarkatsioonijoont metafüüsilisel tallermaal, justkui Mason ja Dixon rühkimas kusagil piki neljakümnendat paralleeli, ühel käes sirkel, teisel joonlaud, üks jätmas lõunasse isanda ja orja sünget dialektikat, teine läkitamas põhja isemõtlejate seltskonna valgustatud dialoogi — see kontseptuaalse piiripärimise misanstseen, mastaapselt dramaatiline mõõduotsing kui “mõiste paatos ja passioon” ongi juba deleuze’ilik mõtlemine, ongi juba igasugu joonte seiramine sel uuel mõttepildil, mis vägisi meenutab äraoleva filosoofi kaabut.

Aga tõsisem vastus oleks, et kuigi Deleuze piiridest Hegeli ja Kanti kombel tõepoolest nõnda otsesõnu ei räägi, kajab see temaatika tema loomingus ometi kõikjal."

23/12/2024

In spe:

"Tegelikult moodustasid Balti riigid algusest peale teatud erandi,
kuigi mitte niivõrd sõja planeerimise järgus. Saksamaa “idasõjakäik”
vastandati algusest peale Lääne-Euroopas peetavale
“normaalsõjale” ning kätkes endas ideoloogilise, rassi- ja koloniaalsõja elemente. Kuna “Uus Euroopa” pidi ühendama “kultuurrahvaid”, jäid slaavlased kohe mängust välja. Kuskil “kultuurrahvaste” ääremail olid ka eestlased, lätlased ja leedulased.
Oluline on aga, et Eestit, Lätit ja Leedut käsitati kui endisi suveräänseid mitteslaavi riike."

21/12/2024

Pööripäevane "jaanuaris in spe"-sissekanne

Mäed ja füüsika. Mis on neil ühist?
Mida füüsikud maa ja taeva vahel teevad.
Mis on kosmose ilm?
Miks ja kuidas koondada valgussähvatused suuremõõtmelisest kiirgusdetektorist muutumatul suurusel fotoloenduri väikesele katoodile.

"Ent kui ilm oli pilvitu, oli pilt teine -- see, kuidas 130 aastat varem (1829) oli Tartu ülikooli hilisem rektor Friedrich Parrot oma noore saatja, Etšhmiadzini kloostri vaimuliku Hatšhatur Abovjani saatel Ararati mäe tippu roninud ja pärast ta Tartusse õppima kutsunud."

(Õiendus: siinnegi "pilt on teine", mitte vahepeal Abovjani nime kandnud, nüüd Munga tänavast. Küllap seal on täna õhtul samasuguseid peegeldusi.)

18/12/2024

Siin tema on.

16/12/2024

Hetkeks igavikulist arvustuses _in spe_:

"Vahel kasutatakse kosmilist kalendrit, kus universumi vanus võetakse tinglikult võrdseks ühe aastaga. Üks sekund sellises kalendris vastab umbes 437 tegelikule aastale. Nii astub tänapäevane inimene areenile vaid kümmekond minutit enne selle tingliku aasta lõppu. Kogu moodne teadus ja tehnoloogia on sündinud sõna otseses mõttes viimasel sekundil.
[...]
Omakorda vaevalt kuuendiku sellest viimasest sekundist on kestnud kosmoseajastu, mil inimene on üritanud jagu saada Maa külgetõmbejõust. Kogu selle ajastu on juba küpses eas inimesena kaasa teinud teadlane ja teaduse populariseerija Uno Veismann."

13/12/2024

Mida enne pööripäeva lugeda? Paberil ajakirjast, mis ilmus eelmisel kuul, ehk
Toomas Raudami meenutust Kaljo Põllust 90. sünniaastapäeva puhul,
Rein Taagepera kirjutist sellest, mida eestlane usub,
Mihkel Trumani kommenteeritud valikut 150 a tagasi sündinud Johan Kõpu kirjadest,
sõjaajaloost Michael Howardi arutluses,
sugudest Jens Jaanimäelt,
mehelikku proosat Ingvar Luhaäärelt,
luulet Indrek Hirvelt,
arvustust Jüri Talvetilt
järjejuttu Herbert Normannilt
ning vaadata pilte Hans Tsirgult.

Aga sisse saab vaadata ka juba 12. numbrisse -- sisukorda niikuinii, ent esimene avaldatav kirjutis on ekraanil klõpsuga kättesaadav: https://tinyurl.com/Tartu-ja-tuli-ja-Mihkel-Mutt.
(Sisukord -- nagu ikka -- akad.ee-lehel.)

21/10/2024

In spe:

"Ka tõld on avause poole teel. Sõnaga, kogu vana ülikool voolab kõige täiega kunstikabineti aknast sisse. Tõld vahest sisse ei mahu, aga kutsar tunneb asja ja teab Põllut, teeb õigel ajal ja kohas ptruu, koeranähvits, pildil nähtamatu, kuid varmas oma häält vankri taga joostes teritama, üritab sisenejate jalge vahelt sisse lipsata, kuid Põllu saab tal natist kinni ja viskab niutsuva villapuntra kaugele põõsastesse."

16/10/2024

Abstraktseid joonistusi 10. numbris


17. oktoobriks 1924 / 2024

02/10/2024

Peagi lugemiseks

20/09/2024

Septembrinumbris.