Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut on – nagu nimigi ütleb – kompetentsikeskus konserveerimise, restaureerimise ja digiteerimise alal. Alates 2005.
(5)
Pakume kultuuriväärtuslike esemetega seotud teenuseid ja terviklahendusi nii eraisikutele kui muuseumitele ja teistele mäluasutustele ning ettevõtetele.
• Teostame konserveerimis- ja restaureerimistöid;
• uurime kahjustuste põhjuseid ja määrame esemete seisundi;
• töötame välja konserveerimismetoodikaid;
• digiteerime kultuuriväärtusega objekte, sh reprode valmistamiseks;
• teeme e
ksperthinnanguid ning hindamisi;
• korraldame teabepäevi ja konverentse;
• viime läbi konservaatorite kutseeksameid;
• koostame muinsuskaitse eritingimusi ja teostame kultuurimälestiste muinsuskaitselist järelevalvet;
• anname välja ajakirja „Renovatum” ja teisi erialaseid materjale.
1990. aastal sai asutus nimeks Ennistuskoda Kanut, mis on tuletatud Taani hertsogi Knud Lavard nimest ja keda teatakse sajandeid Tallinnas tegutsenud käsitöömeistrite kaitsepühakuna. aastast pakub Ennistuskoda Kanut ka kultuuriväärtuslike asjade digiteerimise teenust.
1. jaanuaril 2014. aastal ühinesid riigimuuseum Eesti Vabaõhumuuseum ja riigiasutus Ennistuskoda Kanut sihtasutuseks Eesti Vabaõhumuuseum. Sihtasutus jätkab maa-arhitektuuri ja maastike tutvustava muuseumina ning restaureerimise, konserveerimise ja digiteerimise kompetentsikeskusena. Alates 2014 aasta oktoobrist kannab Ennistuskoda Kanut uut nime - Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskus Kanut.
_____________________________
Conservation and Digitization Centre Kanut is – like the name says – a competence centre of conservation, restoration and digitising. We provide services related to the objects with cultural value both for individuals and museums as well as other memory institutions.
• we perform the conservation and restoration work;
• we examine the object to confirm the state of it and to find the cause of the damage;
• we develop methods for conservation;
• we digitise objects with cultural value, including for making reproductions;
• we provide expert evaluations;
• we organize conferences and seminars;
• we compile professional standards for conservators and give exams;
• we provide heritage protection of cultural monuments;
• we publish a magazine “Renovatum Anno…” and other professional materials. Our department of knowledge in which we can help: paintings, furniture and wooden objects, metal, paper, textile, bindings and leather, ceramics and glass. Don't hesitate to contact us!
Juulikuu jooksul toimus Kanuti puitesemete, mööbli ja metalli konserveerimise töökodades kauaoodatud remont. Värviti laed ja seinad ning põrandale pandi uus kate. Lisaks vahetati välja kõik laevalgustid. Fotodelt on näha, millised olid ruumid enne remonti ja kuidas nad nüüd pärast värskenduskuuri välja näevad.
Fotod: Katrina Saar
Vabaõhumuuseumis ja Kanutis käisid Skanseni muuseumi konservaatorid. Vastastikusest kogemuste- ja mõttevahetusest kirjutas lähemalt meie museaalhoonete konserveerimisosakonna juhataja Joosep:
Eelmisel aastal käisime museaalhoonete konserveerimisosakonna meeskonnaga Rootsis Skansenis ja Jamtli muuseumites sealsete töötingimustega tutvumas. Nüüd 11.-12. juunil tulid Skanseni eksperdid meile nõu andma, tulijateks olid puuseppade osakonna juhataja Hans Adamsson ning puusepad Mikael Strömberg ja Carolina de la Fé Dahlin.
Näitasime Vabaõhumuuseumi museaalhooneid, peatusime Rocca al Mare suvemõisas, sahmaka vihma järel vaatasime meie puidureservid üle, peatusime puidu töökojas. Skansenlastele torkas silma muuseumi avarus ja arenguvõimalus, meie vabad ruutmeetrid ei ole võrreldavad Stockholmi kesklinna kitsikusega. Teemaks oli muuseumi looduskeskkond, muuseas saame endale siitsamast puitu varuda. Objektidest torkas vist kolhoosimaja enim silma.
Teisel päeval võtsid meid vastu kanutlased. Kalev Uustalu tutvustas Kanuti tegevusi, käisime seekord küll kõik teie korrused läbi ja saime väga sooja vastuvõtu osaliseks – tänud! Skansenis võrreldavas mahus konserveerimis-suunda ei ole, mistõttu meie tandem-organisatsioon oli väga muljetavaldav.
Pikemas perspektiivis on kasulik, kui suhtlus skansenlastega jätkub. Kahe muuseumi tegevused on paljuski sarnased, kogemuste ja eri objekti-juhtumite pagas on väga suur. Et Erasmuse projekt selleks korraks lõpeb, peab edaspidi otsima uusi viise, kuidas kahe riigi vabaõhumuuseumite vahelist suhtlust soodustada.
Puidumeeste vaatevinklist oleks kasulik, kui õnnestuks lähiajal Rootsis mõnel töötoal käia, näiteks tõrva valmistamine või tuulikute hooldamine, haldamine ja kasutamine. Skansenlastele tasub roigasaedade valmistamist täpsemalt selgitada, see tuleb Villem Orasel väga hästi välja.
***
Tekst & fotod: Joosep Metslang
***
Õpirändeid toetas Euroopa Liit
(Projekti nr 2022-2-EE01-KA122-ADU-000096714)
16-19. juunil 2024 viis järjekordne Erasmus+ projekti õpiränne konservaatorid Poolasse. Seekordne sihtmärk oli suvekuumusest pakatav Varssavi ning ränduriteks esemeosakonna konservaatorid Jolana Laidma ja Tulvi Turo. Eesmärgiks oli külastada kahte konserveerimisasutust ning erinevaid Varssavi muuseume.
Esimesel päeval külastasime Poola Juutide Ajaloomuuseumi POLIN-i, mis rajati 2005. aastal endise Varssavi geto südamesse. Muuseumis on 3 konservaatorit, kes tegelevad pabermaterjalide konserveerimisega. Peakonservaator Erika Krzyczkowska-Roman tutvustas hoidlaid, paberi konserveerimise stuudiot ja juhatas kätte teeotsad suures muuseumis ekspositsiooniga tutvumiseks. Muuseum on tuntud oma interaktiivse ja kaasahaarava lähenemise poolest, mis tutvustab külastajatele Poola juutide ajalugu alates keskajast kuni tänapäevani. Muuseumis on ka haridus- ja teaduskeskus, lasteala, ajutiste näituste ekspositsiooni ruum ja väga hea juudi söögikultuuri restoran. POLIN’i muuseumi külastus oli kogemuslik. Näiteks olid vaatajate jaoks valmistatud trükipressid, mille abil külastaja sai ise endale kõrgreljeefseid graafilisi lehti trükkida.
Saime teada, kuidas muuseum toimib, kuidas otsustatakse milliseid esemeid kogusse võetakse ja mida see kõik konservaatorile tähendab. Eelmisel sajandil nägid poolakad kõvasti vaeva, et kõik taas ülesehitada ja võimalikult palju originaalilähedaselt taastada. Nüüd keskendutakse vana säilitamisele. Lisaks saime kasulikku informatsiooni hoidlate süsteemide kohta. Nägime erinevaid andurite süsteeme, mis annavad märku võimalikust veelekkest.
Teisel päeval külastasime Varssavi Ajaloo Keskarhiivi ehk AGAD-i, mis asub kesklinnas Raczyński palees. Suurte kogemustega vanemkonservaator Anna Czajka rääkis arhiivi metsikust ajaloost, põlengutest ja arhiividokumentide hävitamisest. Peale Varssavi pommitamist säilis arhiivikollektsioonist ainult 5 protsenti. Hoone on renoveerimse ootel, asutuses töötab 4 konservaatorit, kes korrastavad erinevaid dokumente ja köiteid, mis lähevad edasi digiteerimisse. Nägime, kuidas sirutatakse mitme saja aasta vanuseid suuri pärgamendist dokumente, mille küljes on vahapitserid. Tutvusime lähemalt pitserite konserveerimisega, milliseid vahasegusid kasutada ja kuidas nende abil vanu pudisevaid pitsereid toestada, et vajadusel oleks võimalik ka parandused eemaldada. Lisaks nägime, milliseid digilahendusi kasutatakse arhiivimaterjalide dokumenteerimiseks, et kulunud ja silmale nähtamatuid tekste erinevate materjalide seest välja lugeda.
Külastasime ka Varssavi vaatamisväärsuste magneteid - Wilanówi lossi ja Lazienki parki. Wilanówi loss on üks Poola kõige olulisemaid säilinud Euroopa barokkpaleesid, mis kunagi kuulus kuningas Jan III Sobieskile. Loss koos hästi hooldatud pargiala, veekogu ja metsiku inglise stiilis pargiga on imposantne ja meeldejääv. Lossis on vaadata muljetavaldav kunstikogu, mis kajastab Poola ja Euroopa ajalugu alates 17. sajandist kuni II maailmasõjani. Ajutise näitusena oli võimalik näha pooleliolevaid konserveerimistöid lossis, mitmeid meisterlikke pärgamendi, tekstiili, seinamaalingute ja teiste erialade konserveerimistudengite poolt valmistatud koopiaid. Poolas saab konservaatoriks õppida Varssavi Kunstiakadeemias ja Toruni linnas. Õpe pole kergete killast ja kestab 6 aastat. Õpingud edukalt lõpetanu leiab ka oma erialal tööd.
Ka Lazienki pargis asub 17. sajandi barokkloss, mis on eriti võluv ja armastatud just selle tõttu, et loss on ehitatud kunstjärvele. Ajalooline park, mis hõlmab 76 hektarit, koosneb mitmest erinevast aiast, ajaloolistest hoonetest, villadest ja kaunist järvest, mida ümbritsevad rohelised niidud ja puude alleed. Pargis asub ka maailmakuulus Chopini monument, mida on korduvalt hävitatud ja uuesti taastatud.
Külastasime ka Frédéric Chopini muuseumi, mis asub ajaloolises Ostrogski palees ja on üks kõige moodsamaid biograafilisi muuseume Euroopas. Muuseum pakub interaktiivset ja mitmekülgset lähenemist Chopini elule ja tööle. Eksponaadid on enamasti koopiad. Väga hästi läbi mõeldud olid privaatsed Chopini heliteoste audiokabiinid, mis andsid võimaluse tundma õppida erinevaid muusikalisi vorme ja helilooja loomingulisi protsesse.
Reis oli silmaringi avardav, põnev ja eriliselt meeldejääva mulje jättis taastatud Varssavi linn.
***
Tekst & fotod: Tulvi Turo ja Jolana Laidma
***
Õpirändeid toetas Euroopa Liit
(Projekti nr 2022-2-EE01-KA122-ADU-000096714)
Samaaegselt Rüütelkonna hoone remondiga jätkub Kanutis ka hoone saali kaunistanud Eestimaa rüütelkonna aadliperekondade vappide konserveerimine. Eile oli meie konservaatoril Siiril võimalus von Dellingshauseni vapi konserveerimist jagada ka aadliperekonna otsese järeltulijaga, sest Rüütelkonna hoone ülesehitamisest rääkiva filmi jaoks saabus Kanutisse võttegrupp.
Fotod: Katrina Saar
Juuni alguses toimus Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuses Kanut suurepärane kullatud puitesemete konserveerimise meistriklass.
Eesti Kunstiakadeemia ja Kultuurkapitali toetusel õnnestus meil külla kutsuda dr Malgorzata Sawicki, kes on tegelenud kuldamise ja kullatise konserveerimisega juba 40 aastat ja on oma ala tippspetsialist. Dr Sawicki tuli Eestisse lausa maailma teisest otsast – Austraaliast!
Koolitus kestis viis päeva ja sisaldas endas põhjalikku teoreetilist ja põnevat praktilist osa. Hommikuti toimusid avatud loengud Eesti Kunstiakadeemias ja kõik huvilised said koolitajat kuulata nii kohapeal kui ka Zoom´is. Loengute raames tutvustas Dr Sawicki erinevaid ajaloolisi kuldamise tehnikaid, rikastades oma ettekannet rohkete näidetega. Seejärel rääkisime kullatud või imitatsioonlehega kaetud pindade uurimisest, puhastamisest ja kinnitamisest. Eraldi loengud olid ka kullatud esemete, eelkõige raamide kahjustustatud pindade taastamisest, mille raames rääkisime traditsioonilisest komposiitmassi valmistamisest ja kasutamisest, kruntimisest, toneerimisest ja uue kullalehe integreerimisest.
Pärast avatud loenguid suundusid praktilisele meistriklassile registreerunud osalejad Kanutisse. Meid oli kokku 15 inimest. Kanutist võtsid koolitusest osa konservaatorid Maria Lillepruun, Siiri Pank, Jolana Laidma, Aire Aksiim ja Kristina Aas. Lisaks osalesid koolitusel Eesti Kunstiakadeemia tudengid, Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi konservaatorid, üks eraettevõtjast huviline ning kaks konservaatorit Lätist ja Leedust.
Meistriklassi praktiline osa oli väga mitmekülgne, kuid samas ka ülimalt põhjalik ja infotihe. Kõigepealt vaatlesime kullatud, hõbetatud ja imitatsioonlehega kaetud kunstiobjekte ning õppisime eristama ja tuvastama erinevaid kuldamise tehnikaid. Seejärel valmistasime ja katsetasime objektidel erinevaid kaasaegseid pinnapuhastusgeele, mida ei olnud varem Eestis kasutatud.
Loomulikult proovisime ka ise kullata. Tegime traditsioonilist vesi- ja õlikuldamist ning proovisime ka mitte-traditsioonilist kuldamist, mida saab kasutada just vana kullatise taastamisel. Keetsime komposiitmassi ja katsetasime selle kasutamist puuduoleva dekoori taastamisel. Lisaks vaatlesime erinevaid kullatise imiteerimise värve ning arutlesime, millised neist sobivad kullatud objektide konserveerimiseks.
Suur aitäh koolituse toetajatele ja meie imelisele õpetajale Dr Malgorzata Sawicki´le, kes oli äärmiselt lahke oma põhjatute teadmiste jagamisega.
Mai lõpus oli Kanuti konservaatoritel võimalus Erasmus+ projekti raames osaleda Saksa paberikonservaatori Hildegard Homburgeri koolitusel. Kahepäevasest põnevast ja sisutihedast koolitusest annab ülevaate meie paberikonservaator Eliis:
Graafika- ja trükitehnikate määratlemise koolitus
23.–24. mail 2024 toimus konserveerimiskeskuses Kanut graafika- ja trükitehnikate määratlemise koolitus, mida juhendas pikaaegsete kogemustega paberikonservaator ja koolitaja Hildegard Homburger Saksamaalt. Koolitusel osalesid Eesti ja Läti mäluasutuste konservaatorid ja koguhoidjad, kes kõik puutuvad üsna sageli oma töös kokku teostega, mis on valminud erinevates graafika- ja trükitehnikates ning seega aitab nende määratlemise oskus töid teadlikumalt konserveerida ja säilitada.
Aja jooksul on kunstnikud ja trükkalid välja töötanud palju erinevaid graafika- ja trükitehnikaid, mille eristamine palja silmaga võib kohati olla raske või lausa võimatu. Nende tuvastamise kaasajal muudab aga veelgi keerulisemaks 19. sajandi keskpaigas alanud fotomehaaniliste protsesside järjepidev areng ja täiustumine, mis võimaldab traditsiooniliselt aeganõudvaid graafika- ja trükitehnikaid hõlpsamini, kiiremini ja suures mahus reprodutseerida. Antud koolituse käigus olid eelkõige tähelepanu all traditsioonilised kõrg-, sügav-, lame- ja siiditrüki tehnikad ning nende mitmesugused alavormid, kuid vaadeldi ka kõigi nimetatud tehnikate fotomehaaniliste protsesside abil teostatud trükke, samuti juba kaasaegsete printeritega tehtud digitaalseid töid.
Erinevate graafika- ja trükitehnikate tuvastamiseks tuleb töid mikroskoobi all vaadata ja seda sai nendel kahel päeval palju tehtud. Koolituse ülesehitus oli läbimõeldud ning teoreetiline ja praktiline osa täiendasid teineteist hästi. Kõigi tehnikate puhul tutvustas Hildegard nende valmistamisviise, iseloomulikke tunnuseid ja kuidas neid mikroskoobi all ära tunda. Lisaks ilmestasid loenguid Hildegardi toredad lood oma kogemustest tehnikate määratlemisel ja nende edasi andmisel erinevatele inimestele, kes graafikateostega kokku puutuvad. Igale graafika- ja trükitehnika põhiliigi teoreetilisele osale järgnes kohe ka praktiline töö mikroskoopidega, mille käigus vaadeldi originaalteoseid ja fotomehaanilisi reproduktsioone Hildegardi kollektsioonist, et õppida üles leidma ja märkama erinevusi, mis võimaldavad trükitehnikaid võimalikult täpselt määratleda. Tegemist polnud sugugi lihtsa ülesandega ja isegi mitmekümne kordse suurendusega oli teatud tööde puhul keeruline öelda, millise tehnikaga ikkagi täpselt tegu on. Teise päeva lõpus tuli õpitu proovile panna ja toimus n-ö eksam, mille käigus jagunesid osalejad kahte rühma ja pidid üheskoos määratlema Hildegardi antud teosed, mida varem veel nähtud ei oldud. Eksam oli asjakohaselt raske, aga mitme peale graafikaid ja trükiseid vaadates ning ühiselt arutledes õnnestus mõlemal tiimil suurem osa töid siiski õigesti määratleda. See näitas, et koolitusel õpitu on praktikas hästi rakendatav, kuigi alati tuleb olla pigem kahtlev ja jääda kõhkluse korral spetsiifilise määratluse asemel üldisema juurde.
Edasi tuleb omandatud teadmisi harjutamise läbi kinnistada, mis tähendab, et kui konservaatori või koguhoidja töölauale jõuab mõni graafika- või trükitehnikas töö, tuleb seda ka mikroskoobi all vaadata, sest ainult kogemustega õpib lõpuks erinevaid graafika- ja trükitehnikaid silma ja mikroskoobi abil eristama.
***
Tekst: Eliis Otti
Fotod: Katrina Saar
***
Õpirändeid toetas Euroopa Liit
(Projekti nr 2022-2-EE01-KA122-ADU-000096714)
15.-18. aprillil 2024 viis järjekordne Erasmus+ projekti õpiränne konservaatorid Euroopasse. Seekordne sihtmärk oli kevadine Budapest ning ränduriteks esemeosakonna konservaatorid Aire, Jolana ja Kaisa. Eesmärgiks oli külastada erinevaid konserveerimisega tegelevaid asutusi Budapestis.
Esimesel päeval külastasime Ungari Kaunite Kunstide Ülikooli (Hungarian University of Fine Arts), kus võttis meid vastu konserveerimisosakonna juhataja ning professor András Heitler. Ta tutvustas ülikooli erinevaid hooneid ning konserveerimis stuudioid, kus õnnestus näha tööhoos üliõpilasi. Ungari Kaunite Kunstide Ülikoolis on viis konserveerimis suunda: maal ja seinamaalingud, puit ja mööbel, kivi ja skulptuur, tekstiil ja nahk ning paber. Iga aasta võetakse tudengeid vastu ainult 2-3 erialale, ehk siis igale erialale saab ainult korra 2-3 aasta tagant kandideerida.
Ülikoolil on kaks laborit, kus uuringutega alustavad tudengid juba teise kursuse lõpus. Seal õpivad nad tegema pigmendiuuringuid, mikrolihvi, XRF uuringuid, kasutavad erinevaid mikroskoope jne. Lisaks teeb ülikool tihedalt koostööd Kunstimuuseumiga (Budapest Museum of Fine Arts), mille konserveerimislaborites on tudengitel võimalik praktikal käia ning mille kogust saavad konserveerimiseks kunstiteoseid.
Tegime õppejõududele ja tudengitele oma asutust ning töid tutvustava powerpoint ettekande, millest kujunes välja pikem arutelu.
Vastuvõtva ülikooli professorid korraldasid ka teiste Budapesti konserveerimisasutuste külastusi ning kolleegidega kohtumisi.
Rände teisel päeval külastasime Budapesti linnaarhiivi (Budapest City Archives), kus meid võttis vastu Katalin Orosz. Linnaarhiivi praegune hoone ehitati aastatel 2002-2004 ning on väga struktuurselt läbimõeldud ehitis. Hoone koosneb kolmest korpusest. A korpus on nn avalik osa, kus asuvad uurimissaalid, õppeklassid, näitused jne. B korpusess on hoidlad ja arhivaaride tööruumid. Hoidlad on maja keskel nii, et väliskeskkonna ja hoidla vahele jääb vähemalt kaks seina ja koridor, mis aitab tagada säilikutele stabiilse keskkonna ka elektririkete korral. Hoidlates sees hoitakse temperatuur 16-18 kraadi vahel, kuid energia kokkuhoiu mõttes töötab konditsioneer korraga ainult paaris hoidlas, u 1-2 tundi, kuni kogu õhk on välja vahetatud. Linnaarhiivis on kokku 36000 jookvat meetrit dokumente.
C korpuses asuvad digiteerimise, foto ning köite ja konserveerimise osakonnad. Ruumid on korruste peale ära jaotatud nõnda, et digiteerijad, kellele on töötegemiseks parem vähene valgus, asuvad alumisel korrusel ning konservaatorid, kelle tööks on päevavalgus väga vajalik, asuvad ülemisel viiendal korrusel.
Kolmandal päeval külastasime ühishoidlat OMRRK (National Museum Conservation and Storage Center) kunstimuuseumi hiljuti avatud uuringute ja konserveerimise stuudioid. Keskuse juhataja Bela Tamas Konya tutvustas meile keskuse tipptasemel seadeid, hoidlaid, kliimaseadmeid, tööde karantiiniruumi ja palju muud põnevat.
Maailmatasemel kunstihoidla ja konserveerimiskeskuse viiest hoonest koosnev 37000 ruutmeetrine kompleks valmis 2019. aastal. Keskuse neljal maa-alusel korrusel asuvad kunstihoidlad, kus on kokku u 350000 Kunstimuuseumi, Ungari Rahvusgalerii ja Etnograafiamuuseumi kunstiteost. Kolmel maapealsel korrusel asuvad konserveerimis stuudiod, raamikojad, uuringute ja foto laborid jne.
Neljandal päeval külastasime Rahvusraamatukogu (National Széchényi Library), kus tutvusime digiteerimisosakonnaga ning konserveerimisstuudiotega. Saime põhjaliku ülevaate kasutusel olevatest digiteerimisseadedest, mida oli neil kokku 30 ning tänu millele saab digiteeritud keskmiselt miljon lehekülge ühes kuus. Lisaks vestlesime paberi ja köite konservaatoritega nende põnevamate objektide teemal. Kuna Raamatukogu asub Buda Lossi ühes hoones, mis on osaliselt mäe sisse ehitatud, siis enamus hoone korruseid on nn maa-alused, kuid sellegipoolest paistab igast aknast imeline linnavaade.
Kuigi ametlik reisi osa oli neli päeva, otsustasime jääda lisapäevaks linna nautima. Kui mainisime soovi Kunstimuuseumi (Budapest Museum of Fine Arts) külastada, korraldas koheselt ülikooli skulptuuri konserveerimise professor Balázs Szemerey-Kiss meile tuuri Kunstimuuseumi skulptuuri osakonna juhataja Miriam Szőcs’iga, kes tutvustas muuseumi hoonet ja ajalugu, näitusi, huvitavamaid teoseid ning konserveerimislugusid.
Kokkuvõttes oli väga tihe ja informatsioonirohke nädal. Kõikides asutustes suhtlesime töötavate konservaatoritega, uurisime nende tööpraktikaid ning eluolusid. Jagasime informatsiooni enda asutuse ja Eestis üldisemalt levivate tavade ja metoodika kohta. Oli tore teise maa kolleegidega jagada ühiseid erialaseid rõõme ja muresid. Saime kaasa palju mõtteid, mida edasi mõlgutada, ning nippe, mida omal käel läbi katsetada. Suur tänu Ungari kolleegidele sooja vastuvõtu eest!
***
Tekst: Kaisa Milsaar
Fotod: Aire Aksiim, Jolana Laidma ja Kaisa Milsaar
***
Õpirändeid toetas Euroopa Liit
(Projekti nr 2022-2-EE01-KA122-ADU-000096714)
13.-14. mail toimus taaskord koolitus, kus Kanuti osakonnajuhatajad ja kuraator külastavad Eesti erinevaid muuseume, et jagada konserveerimise ja säilitamise teemalist nõu ning kuulavad muuseumite kogudega seotud muresid ja rõõme. Samuti annab koolitus meile hea ülevaate muuseumite hoiutingimustest nii hoidlates kui ekspositsioonis.
Seekord viis koolitus meid Järvamaale, kus külastasime A. H. Tammsaare muuseumit Vargamäel ja Paides asuvat Wittensteini Tegevusmuuseumit. Lisaks avanes tänu Ajakeskus Wittensteini teadusjuhi Ründo Mültsile võimalus kohtuda ka Järvamaa väikemuuseumite esindajatega. Järvamaa muuseumimaastik on kindlasti rikkalik ning hindame kõrgelt võimalust muuseumitega koha peal tutvuda ja koguhoidjatega vahetult suhelda.
Fotod: Katrina Saar
Väike-Maarja valla ajalehes on ilmunud artikkel Rakke haridusseltsi muuseumist avastataud haruldasest reljeefiga gloobusest, mis on toodetud Leipzigis ja Rakkesse jõudnud hoopis Tartu raamatukaupmehe J. Raudsepa tellimuse kaudu. Gloobus konserveeriti 2024. a Kanutis.
Loe täisp**kuses huvitavat artiklit nii sellest gloobusest kui ka maakerade ("maailma-kerade") kasutamise ajaloost Eesti koolides:
https://v-maarja.ee/documents/19398149/39585701/V%C3%A4ike-Maarja_0524+veebis.pdf/05692da7-399a-4757-a125-9afa98703395
Artikli leiab leheküljelt 8.
Aprilli keskpaigas käisid Kanuti maali ja polükroomia konservaatorid Hollandis end erialaselt täiendamas . Õpireisist kirjutas meie konservaator Kristina:
15.–19. aprill käisid Kanuti maali ja polükroomia konservaatorid Maria, Kristina, Marika, Üüve ja Ingrid Erasmus+ õpireisil Hollandis. Päevad olid äärmiselt sisutihedad ja välismaa kolleegidelt saadi palju kasulikku informatsiooni.
Erasmus+ töövarjutuse põhiprogramm leidis aset Maastrichtis asuvas konserveerimiskeskuses SRAL (Stichting Restauratie Atelier Limburg). SRAL-i tiim oli meie konservaatoritele kokku pannud terve kahepäevase spetsiifilise programmi, mis vastas täiesti eelnevalt kirja pandud ootustele. Igas stuudios tehti väga põhjalik tutvustus ja vastati meeleldi ning väga avatult kõigile küsimustele. Kahe päeva jooksul jõuti tutvuda skulptuuri/polükroomia, maali ning puitalusel maali konservaatorite ja nende tegemistega. Lisaks oli väga põnev näha SRAL-i enda võimekust teha tehnilisi uuringuid ning nende labori sisustust.
Saadud uus informatsioon aitab kindlasti arendada meie konservaatorite tööd, kuid lisaks oli väga hea meel tõdeda, et mitmed kaasaegsed materjalid ja töövõtted on meil juba teada ja ka kasutuses.
Eraldi suur-suur aitäh Katrinale, tänu kelle põhjalikule tööle ja toele need ülivajalikud ja arendavad töövarjutuse reisid võimalikud on.
***
Tekst: Kristina Aas
Fotod: Maria Lillepruun
***
Õpirändeid toetas Euroopa Liit
(Projekti nr 2022-2-EE01-KA122-ADU-000096714)
Erasmus+ projekti "Sellist meistriks" raames saabus Kanutisse meie konservaatoreid koolitama Tannar Ruuben Helsingi Rakendusteaduste Ülikoolist. Põnevast ja sisutihedast koolitusest kirjutas lähemalt meie maalikonservaator Marika:
02.– 03.04.2024 toimus Kanutis ERASMUS+ projekti raames kursus teemal: „Kahjustunud maali pinnastruktuuride tekitamine erinevatele kadudele. Lakid konserveerimises“. Koolitajaks oli Tannar Ruuben, kes töötab Helsingi Rakendusteaduste Ülikool Metropolias (Helsinki Metropolia University of Applied Sciences). Aastatel 1997–2001 oli ta Ennistuskoda Kanuti direktor ja teadis, milliste materjalide ja meetoditega me igapäevaselt töötame.
Kursus algas loenguga kadude täitematerjalidest kaasaegses restaureerimises. Aina rohkem tuleb töösse kaasaegset kunsti, mis nõuab ka uusi materjale ja tehnilisi võtteid nende korrastamiseks. Kursuse tugevus seisnes praktilise töö rohkuses. Tegime liimistatud lõuendile Tannari toodud retseptide järgi erinevaid täiteaineid (kokku kaheksa) ning analüüsisime nende kasutust erinevatel objektidel. Silikoonvormide tegemine pinnastruktuurist (maal) on meile uus lähenemine kadude taastamisel. Raamide parandamiseks õpetas Tannar Ruhemanni kiti valmistamist ja kasutamist. Vestlus lakkidest Rene de la Rie Powerpoint materjali baasil oli väga hariv.
Nendest kahest töisest päevast sai palju mõtteid, kuidas ühitada uusi ja vanu meetodeid erinevate objektide konserveerimisel-restaureerimisel.
Koolitusel osalesid Kanuti maali-, eseme- ja puidukonservaatorid. (Kristina, Üüve Ingrid, Maria, Marika, Aire, Jolana, Heige, Viljar, Mart, Kärol)
Suured tänud Tannar Ruubenile!
"Sellist meistriks" osalejate kogemustest ja elamustest saab pikemalt lugeda siit:
https://evm.ee/meist/koostooprojektid/sellist-meistriks
***
Tekst: Marika Mängel
Fotod: Katrina Saar
***
Õpirändeid toetas Euroopa Liit
(Projekti nr 2022-2-EE01-KA122-ADU-000096714)
Ka 2024 jätkuvad Kanuti konservaatorite töövarjutused Erasmus+ projekti "Sellist meistriks" raames. Seekord kirjutavad puiduosakonna konservaatorid oma reisist Saksamaale HAWK ülikooli konserveerimisosakonda:
Ühel jaanuarikuu tuisusel hommikul põrutasid Kanuti puidu ja pehme mööbli konservaatorid Mart, Viljar ja Kärol koos osakonnajuhataja Gretega veidi soojemasse ent sombusesse Saksamaa väikelinna Hildesheimi. Reisi eesmärk oli ERASMUS+ õpirände programmi raames tutvuda Saksamaa maineka HAWK (Hochschule für angewandte Wissenschaft und Kunst) ülikooli konserveerimisosakonna õppetööga puidu ja polükroomia vallas ning tudengitele õpetatavate meetoditega. Meid võttis vastu kunagine sama kooli vilistlane ning praegune puidu- ja konserveerimisteaduskonna professor Dr. Julia Antonieta Schultz, kelle lahkel juhatusel kulgesime mitmel päeval läbi kooli.
Suhtluse käigus selgus, millistel tingimustel ja kuidas selles koolis konserveerimise vallas kõrgharidusõpe on korraldatud ning et enne kõrgkooli astumist tuleb tulevasel tudengil läbida aastane selliõpe mõnes restaureerimistöökojas või muuseumis praktiseerides.
Koolis said konservaatorid hea võimaluse tutvuda lähedalt õppetööga, näha ruume ning suhelda õpilastega, kes pühendunult vanade väärikate esemetega tegelesid. Põhifookus on bakalaureuseõppes suunatud materjaliuuringutele, et esemega põhjalikult tutvuda ning aru saada, kuidas on objekt üles ehitatud ning milliseid materjale kasutatud. Õpitakse tundma erinevaid ajaloolisi tehnikaid ja materjale ning nende vananemise tunnuseid, et tulevikus oleks hõlpsam ka silma järgi objekte esmaselt hinnata ning mitte ainult tugineda tehnikale. Bakalaureuseõpingute lõpuks valmis ühele kindlale objektile konserveerimiskava, mille põhjal asutakse magistriõppes esemega ka reaalselt tööle.
Suurt tähelepanu oli pööratud esimesel õpiastmel just uuringutele, reaalseid konserveerimistöid sel ajal ei teostata, mis on väga erinev Eesti õppest, kus on võimalus praktiseerida juba ka bakalaureuseõppes.
Sealseid õppejõud ja tudengid olid väga huvitatud ka Kanutist ning meie projektidest, seetõttu improviseeris maali, metalli ja puidu osakonna juhataja Grete kiirelt valmis ettekande, mis näitasid meie elu-olu. Ning kuna juba Saksamaal, siis sai tutvustatud ka põgusalt Notke-projekti, mis tekitas suurt huvi.
Loomulikult pani puidukonservaatorite silma särama kooli hoole all hoiustatud ajalooliste puidutööriistade kogu, mis sisaldas endas imekauneid käsitööriistasid ning mida meile lahkelt näidati ning katsuda anti.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegu oli väga inspireeriva ja mitmekülgse reisiga, mis meie arusaamisi mitmeti avardasid ning andsid hulgaliselt uusi ideid, kuidas vanade objektide konserveerimisele ja uurimisele läheneda! Loodetavasti on koostöö Saksamaa veel pikaaegne, sest sai ju vahetatud kontakte nii erinevate uurimisteemade kui ka praktikantide osas.
"Sellist meistriks" osalejate kogemustest ja elamustest saab pikemalt lugeda siit:
https://evm.ee/meist/koostooprojektid/sellist-meistriks
***
Tekst ja fotod: puidu konserveerimise osakonna konservaatorid
***
Õpirändeid toetas Euroopa Liit
(Projekti nr 2022-2-EE01-KA122-ADU-000096714)
Reedel 22.03 avati Teatri- ja Muusikamuuseumis uus näitus "Pöörased lood teatrist ja muusikast". Näitusel eksponeeritud 100 põneva eesti teatri- ja muusikalooga seotud eseme hulgas näeb ka mitmeid erinevaid Kanutis konserveeritud objekte.
Nende hulgas on näiteks Miliza Korjusele kuulunud kostüüm, millega ta esines Carnegie Hallis 22. oktoobril 1944. aastal, ja Vanemuise teatrile kuulunud gongi nui, mis lõi 26 aastat järjest lugematu arv kordi gongi helisema.
Fotod: Katrina Saar
Eelmisel nädalal toimus Kanutis arutelu, kus eri muuseumite peavarahoidjatel oli võimalus tutvuda ja ka omal käel järele proovida museaalide kahjustuste kirjeldamise mudelit. Mudel on mõeldud kasutamiseks kõikidele säilitamisega tegelevatele asutustele ja spetsialistidele ning muidu huvilistele. Objektide säilitamiseks on oluline teada, millises seisundis nad on ja osata kindlaks teha erinevaid kahjustusi. Kahjustuste määratlemine on tähtis nii ennetava säilitamise kui ka konserveerimise seisukohast.
Mudeli kasutamine ei nõua säilitusalaseid eelteadmisi ning tulevikus on planeeritud mudeli liitmine MuIS 2-ga.
Mudeli autoriks on Kurmo Konsa koostöös Muinsuskaitseameti ja erinevate mäluasutuste spetsialistidega.
Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskus Kanut otsib: KONSERVEERIMISOSAKONNA JUHATAJAT 🔎
📝Töö kirjeldus:
· maali, puidu, ja metalli konserveerimisosakonna juhtimine;
· osakonna töö planeerimine, koordineerimine, arendamine ja kontroll;
· eelarve jälgimine ja täitmine;
· dokumentatsiooni ja kirjavahetuse haldamine;
· kultuuripärandi säilitamisega seotud nõustamine ja koolituste korraldamine.
Sobid meie hulka kui omad:
· kõrgharidust;
· teadmisi ja huvi kultuuripärandi konserveerimise ja säilitamise kohta;
· head planeerimis- ja suhtlemisoskust, algatus- ja koostöövõimet;
· eesti keele oskust kõrgtasemel ning inglise keelt tööks vajalikul tasandil.
Omalt poolt pakume:
· täistööaega brutotöötasuga 1900 eurot ja tähtajatut töölepingut;
· sisulist ja vastutusrikast tööd;
· võimalust osaleda erinevates projektides, koolitustel ja üritustel;
· huvitavat, töötajasõbralikku ja ainulaadset töökeskkonda mainekas keskuses;
· võimalust laiendada inimeste teadmisi meie kultuuripärandist;
· lisapuhkust 7 päeva aastas pärast esimest tööaastat;
· kontorit Tallinna vanalinnas.
📑Kuidas kandideerida?
Kandideerimiseks palume saata CV koos motivatsioonikirjaga 08. märtsiks 2024 läbi CV.ee või aadressile [email protected] Täiendavate küsimuste korral pöörduda [email protected]
Kandideerides annate nõusoleku oma isikuandmeid töödelda. Sobivate kandidaatidega võetakse ühendust esimesel võimalusel.
www.evm.ee/kanut
Paljud muuseumi esemed vajavad hoiustamiseks säilituskarpi, mistõttu on muuseumitöötajatel olnud väga suur huvi Kanuti korraldatud museaalide pakendamise töötubade vastu. Sarnaseid koolitusi plaanime korraldada ka edaspidi, kuid sellegipoolest on museaalisõbraliku karbi meisterdamisest valminud õpetlik video. Meie konservaator Jolana Laidma näitab, kuidas teha arhiivipüsivast lainepapist pikaajaliseks säilitamiseks sobilikku karpi.
Video valmis Muinsuskaitseameti tellimusel.
Video autorid: Poolusfilm
Paljud muuseumi esemed vajavad hoiustamiseks säilituskarpi. Sellest tulenevalt valmis õppevideo, kus antakse edasi arhiivipüsivast lainepapist karbi valmista...
P**k Tn 2
Tallinn
10123
| Monday | 09:00 - 17:00 |
| Tuesday | 09:00 - 17:00 |
| Wednesday | 09:00 - 17:00 |
| Thursday | 09:00 - 17:00 |
| Friday | 09:00 - 17:00 |
Be the first to know and let us send you an email when Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskus Kanut posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.
Send a message to Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskus Kanut:
Kapates nädalavahetusse! Video: Sermat ©
Hetk tänasest messipäevast Helsingis. Meie konservaator Aire nuku konserveerimist näitamas.
Püütud hetk Kanutist. Maali raami restaureerimine Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut. Viljandi muuseumist pärit maal restaureeriti Kanutis- Loodusmaastik oli raamistatud pronksivärviga võõbatud raamiga- Puhastatud raami ilu ja taastatud detailid on modelleeritud ja kullatud Konservaator Kristina Aas poolt
