Vikerraadio

14/11/2024

Traagilise elutunnetusega poeet oli Heiti Talvik, kes oma mahult napis lüürikas - temalt ilmus ainult kaks kogu, Palavik” (1934) ja ”Kohtupäev” (1937) – sõnastas erilise sisendusjõuga trotsi ja leppimatust elu tülgastuse, kõige võltsi ning väära vastu nii ümbritsevas kui iseeneseski.
Esialgu kaootilisest mässumeelsusest, süngest hukkumisekstaasist ja halastamatuist enesepiitsutustest jõudis poeet üldisemate probleemideni, kutsudes vaimuinimesi oma vastutust tundes virgena püsima ja ka lootusetuse ning meeleheite kiuste oma kohal seisma.

Sellise hinnangu andis Heiti Talviku (1904-1947) luuleloomingule kirjandusteadlane Endel Nirk.
"Luuleruumis" esitab Talviku loomingut Juhan Viiding. Saade on salvestatud 1979. aastal.

ERR Raadioteater "Luuleruum" on Vikerraadios kolmapäeviti kell 23.

Heiti Talviku (1904 - 1947) luuletused on valinud ja esitab Juhan Viiding.

14/11/2024

Kas enne tähtaega järelevalvega vanglast vabastamine on õige või vale?

"Uudis+" gallupis saab osaleda siin: https://vikerraadio.err.ee/1609508378/uudis

Tallinna vangla ettepanekul lubas kohus pedofiili tingimisi enne tähtaega katseajaga ja järelevalvega vabadusse. Mis tingimustel saab kurjategija enne tähtaega tingimisi vabadusse ning kuidas käib tema üle järelevalve, selgitab vanglate asekantsler Rait Kuuse. Saatejuht on Lauri Varik.

14/11/2024

"Jätsin oma koduperenaise teadmised koristamisest ukse taha ja läksin nullteadmistega. Teadsin, kuidas lappi ja moppi liigutada, aga kui sa hakkad seda õppima, on sul tunne, et sa ei oska tegelikult midagi," kirjeldas aasta õppijaks pärjatud Maris Kukk oma kannapöörde algust. Naine töötas varem muus valdkonnas, kust ta koondati ning seejärel tekkis idee hakata õppima puhastusteenindust. Tänaseks on tal oma koristusfirma.

Kukk nentis, et puhastusvaldkond on see, millega ta saab tegeleda ilma tervist kahjustamata, põdedes ravimatut haigust sobitub uus ala tema ellu hästi. Maris Kuke jaoks ei ole olemas raskeid koristuspindasid ega kliente, on lihtsalt väljakutsed, millega on ta hästi hakkama saanud.

Küsimusele, millega on inimesed kodudes kõige rohkem jännis, kinnitas Maris Kukk, et selleks on veesete, mida hakatakse eemaldama valede võtete ja valede ainetega, mistõttu tehakse pinnale kahju: "Kraanikausid, dušid, roostetriibud - kui kasutada õigeid vahendeid õiget moodi, siis pole probleemi. Väike nõustamine ja ongi teadmised vähemalt kodu tarbeks olemas."

Oma kannapöördest rääkis Maris Kukk "Vikerhommiku" intervjuus Margit Kilumetsale ja Sten Teppanile.

Kunagi ei ole hilja õppida uusi asju, leiab tänavuseks aasta õppijaks pärjatud Maris Kukk. Elupõline klienditeenindaja tegutseb täna ettevõtjana ning on leidnud oma kutsumuse. Kell 9.15 õnnitleme aasta õppijat ka "Vikerhommiku" poolt. Saatejuhid on Margit Kilumets ja Sten Teppan.Saate toime...

13/11/2024

Nädalavahetusel toimub Kosel juba kolmandat aastat järjest festival KooliRock, mille eesmärk on edendada kooliansamblite tegevust. Andres Oja kutsus korraldajate poolelt külla Andres Kullo ja koolibändi muusiku Robin Metsise. Lisaks on stuudios Jaagup Kreem, kelle ansambel Terminaator alustas samuti kooliansamblina. Koolirocki festivalil on nad külalisesinejad.

13/11/2024

"Oleme väga tugevalt ühes äärmuses, kus meil on kogu avalikus omandis oleva elukinnisvara hulk alla nelja protsendi. Kui me jõuaksime neljalt kuuele, seitsmele või kaheksale, siis see leevendaks veidi probleemi (taskukohase eluaseme kriisi) ja oleks edasiminek," rääkis Eesti Arhitektide Liidu juht Aet Ader "Vikerhommikus".

Ta tõi näite kõige elatavamaks linnaks nimetatud Viinist, kus palju maad kuulub linnale või linna osaühingutele ja sihtasutustele ning neil on sellega võimalik hoida kinnisvaraturu üle kontrolli ja elanikele on see soodne.

Eurostati andmetel on Eestis nii üüri- kui ka eluasemehinnad Euroopa Liidus viimase kümne aastaga kõige kiiremini kasvanud.

Eestis on nüüd koalitsioonileppes sõnastatud, et käivitatakse kodude loomist soodustav programm, taristuminister Vladimir Svet on lubanud riigi visiooni kevadeks. Ader kiitis algatust ning ütles, et kui teemaga tegeletakse, siis on lootust olukorra paranemiseks, kuid nentis, et tegemist on väga pika vinnaga teemaga, ehk üleöö ei muutu siin midagi.

Aet Aderit intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe.

Eesti Arhitektide Liit

Eestis, eriti Tallinnas, valitseb taskukohase eluaseme kriis ning inimesed ei jaksa endale kodu osta. Miks see halb on ja kuidas leida leevendust, küsime kell 8.15 Eesti Arhitektide Liidu juhilt Aet Aderilt.Saatejuhid on Kirke Ert ja Taavi Libe.Saate toimetaja on Liis Seljamaa. Kontakt: liis.seljam...

13/11/2024

Ajalehe SIRP muusikatoimetaja Maria Mölderi sõnul ei suhestu Rahvusooper Estonia repertuaar väga hästi tänapäevaga ning rahvusooper ei suuda muusikateatri arengutega sammu pidada. "Ooperiklassikat saab lavastada nõnda, et see kõnetaks tänapäeva inimest paremini. Estonias see nõnda tingimata ei ole," märkis ta.

Mölder leiab, et välissolistide asemel võiks rahvusooper rohkem kodumaistele tegijatele rõhku panna. "Hiljuti oli niimoodi, et esimeste esietenduste ajal ei tulnudki Eesti tippsolist välja. Sellised hetked on pisut naljakad, sest ma tahame oma soliste näha, nende arengut jälgida. Seda võimalust on vähem kui sooviks. Täiesti võimalik, et meie oma solistid on mujal väga hõivatud ja nad saavadki tulla kolm kuud pärast esietendust, aga suur pilt paistab selline, et rõhuasetus on hästi palju külalissolistidel. Ma ei tea, kas see peaks niimoodi olema," sõnas ta.

Möldri hinnangul on üheks suureks probleemiks arutelu puudumine. "Umbkaudu aasta tagasi oli üks muusikateatri konverents, aga siis oligi niimoodi, et nohikud arutasid omaette, rahvusooperi esindajat seal loomulikult ei olnud," ütles ta.

Maria Möldriga vestlesid Kirke Ert ja Taavi Libe "Vikerhommikus".

Sirbi muusikatoimetaja Maria Möldri sõnul ei suhestu rahvusooper Estonia repertuaar väga hästi tänapäevaga ning rahvusooper ei suuda muusikateatri arengutega sammu pidada.

13/11/2024

"Mis asjus te sinna Falgi parki läksite," küsib ajakirjanik Madis Hindre Jaak Valgelt, kes paugutas üleeile pargis.
"Selleks, et stardipüstolist pauku teha," vastas Valge, kes keeldus nii Hindrele kui ka politseile ütlemast, mis need isiklikud põhjused olid, miks pauku vaja teha oli. Küll aga viitas mees, et seda võib ühtlasi tõlgendada kui avapauku homsele maksutõusude vastasele meeleavaldusele, mida tema erakond veab.

Pärast paugutamist tegi Valge, stardipüstol taskus, linnas jalutuskäigu ning suundus siis Valli baari viskit jooma. Sealt koju naastes ootasid teda politsei kiirreageerijad.
"Meeldiv oli, et mind ei koheldud kuidagi eriliselt, tulenevalt riigikogu liikme staatusest. Mind tehti teovõimetuks ilma mulle füüsiliselt haiget tegemata, hiljem oli protokolli täitmine ja meeldiv vestlus, kus arutasime, et politsei on alafinantseeritud ning ma lubasin oma võimete piiril neid toetada."

Intervjuu oli eetris Vikerraadio saates "Uudis+".

Saate avaintervjuu teeme riigikogu põhiseaduskomisjoni liikme, erakonna Eesti Rahvuslased Ja Konservatiivid aseesimehe Jaak Valgega, kellelt uurime, kuidas jõudsid asjad nii kaugele, et PPA kiirreageerijad pidid ta jaoskonda viima. Küsib Madis Hindre.

13/11/2024

Kas riik peaks tulirelva meenutavate stardipüstolite müüki piirama?
* neid võiks müüa ainult relvaloa omanikele
* need peaksid olema äratuntavalt teist värvi
* nende müügi peaks keelama
* tänased reeglid ei vaja muutmist

"Uudis+" gallupis saab osaleda siin: https://vikerraadio.err.ee/1609507268/uudis-madis-hindre

Saate avaintervjuu kell 12.20 teeme riigikogu põhiseaduskomisjoni liikme, erakonna Eesti Rahvuslased Ja Konservatiivid aseesimehe Jaak Valgega, kellelt uurime, kuidas jõudsid asjad nii kaugele, et PPA kiirreageerijad pidid ta jaoskonda viima.
Võtame kõne ka Valge koduerakonna esimehele Silver Kuusikule, et küsida, mil moel plaanib erakond oma reitingu tänaselt 0,9 protsendilt kõrgemale tõsta. Saatejuht on Madis Hindre.

13/11/2024

"Kui haiget saadakse, siis öeldakse "ai!", kui aga soovitakse demonstreerida ka mõne levinuma indoeuroopa keele vaba valdamist, võidakse öelda ka näiteks "ouch!"," vahendas Priit Ennet värsket teadusuuringut.

Nii valu, jälestust kui ka rõõmu väljendavad eri keeltes ja kultuurides kasutusel olevates mittekeelelistes häälitsustes selgelt ühtemoodi vokaalid. Rõõmu- ja jälestushüüdsõnad võivad teadlaste enestegi üllatuseks eri keeltes päris erisugused olla.

Teadusuudised on Vikerraadios esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Kui haiget saadakse, siis öeldakse ai!, kui aga soovitakse demonstreerida ka mõne levinuma indoeuroopa keele vaba valdamist, võidakse öelda ka näiteks ouch!

12/11/2024

Peaminister Kristen Michal ütles Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister", et tema isiklikult toetaks ka kodakondsuseta inimestelt hääleõiguse võtmist, kuid sotsiaaldemokraadid on olnud nõus kompromissiga ning ka teised erakonnad peaksid keskpõrandale kokku tulema, et põhiseaduse muudatus saaks kiirkorras tehtud.

Kristen Michalit intervjueerisid Arp Müller ja Mirko Ojakivi.

Peaminister Kristen Michal ütles Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister", et tema isiklikult toetaks ka kodakondsuseta inimestelt hääleõiguse võtmist, kuid sotsiaaldemokraadid on olnud nõus kompromissiga ning ka teised erakonnad peaksid keskpõrandale kokku tulema, et põhiseaduse muudatu...

12/11/2024

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Jaakko Iloniemi ja Henri Vanhaneni raamat "Sajandi võidujooks.
"Käesolevat sajandit võib nimetada vähemalt seni Hiina sajandiks. Praegusest maailmakorrast on Hiina ilmselt enim kasu lõiganud. Varasem ettevaatlik retoorika on asendunud enesekindla nägemusega, kuidas tugevnev keskriik pakub kogu inimkonnale uut tulevikku. Seni ei ole Peking edendanud oma huve sõjalise jõuga," vahendab Tiido autoreid.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Jaakko Iloniemi ja Henri Vanhaneni raamat "Sajandi võidujooks. Autorite hinnangul võib käesolevat sajandit võib nimetada vähemalt seni Hiina sajandiks, sest praegusest maailmakorrast on Hiina ilmselt enim kasu lõiganud, ...

12/11/2024

"Meil on ainult positiivsed reaktsioonid – see isegi üllatas meid! Kõik on väga toetavad," ütlesid Tartu Ristikheina lasteaia direktor Kadi Kutsar ja Lotte lasteaia direktor Viive Vellemaa, kui rääkisid lasteaedadesse hiljuti sisse seatud toidukapist, kuhu pannakse lastest järelejäänud puhas toit, mille pered saavad koju viia.

Kui küsiti, palju jääb lasteaias iga päev lastest toitu üle, toodi näitena 5 liitrit suppi, mitu liitrit kastet ja kolm suurt kausitäit riisi. Järele jääb ka rohkelt riivitud värsket kraami, ka rohelist.
"Selle, mis järele jääb, pakime kilesse ja paneme lasteaia söögisaalis olevasse külmkappi ning sealt võtavad vanemad purkide ja karpidega oma perele sobiva koguse kaasa," kirjeldasid direktorid.

Nenditi, et alguses oli tunda kohmetust, kuid sellest saadi üle ning nüüd pakub nii mõnigi lasteaia toidukord peredele maitsvat vaheldust, sest menüüs on tihti toite, mida pered ise kunagi kodus ei tee või pole isegi mitte maitsnud. Näidetena kõlasid läätsekoogid ploomiga, peedihummus või kruubipuder juurviljadega.

Järelejäänud toitu kasutatakse ka laste kokandustundides, kus näiteks ülejäänud kaerahelbepudrust valmistavad lapsed omale küpsiseid.

Kadi Kutsar ja Viive Vellemaaga vestlesid "Vikerhommikus" Kirke Ert ja Taavi Libe.

Vältimaks toidu raiskamist, seadsid kaks Tartu lasteaeda sellel sügisel sisse toidukapi. Sinna kogutakse lastest üle jääv toit, mille vanemad õhtul koju kaasa võtavad. Kell 9.15 jagavad Ristikheina lasteaia direktor Kadi Kutsar ja Lotte lasteaia direktor Viive Vellemaa oma kogemust "Vikerhomm...

12/11/2024

"Majade õhkimine väljaöelduna võib olla ehmatav või hirmutav, aga sõjaplaani osa on see alati olnud – see on osa lahinguruumi kujundamisest," kommenteeris major Taavi Moor Kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo ütlust, et sõja korral tuleb vaenlase vägede liikumise takistamiseks olla valmis õhkima sildu ja hooneid.

Moor rõhutas, et praegust geopoliitilist olukorda arvestades on oht reaalsem kui ta on olnud varem, et Eesti, meie liitlasriigid või Euroopa satub otsesesse konflikti: "Suur sõda on jõudnud Euroopasse ja praegu pole märke, et me võiksime tunda end turvaliselt, nagu see oli enne sõda Ukrainas."

Mis puudutab mõnede inimeste arvamust, et inimesi hirmutatakse, vastas Moor, et reaalsusega tuleb silmitsi seista ning me peame tõepoolest olema valmis väga ebameeldivateks asjadeks, kuid tsiviilelu peab jätkuma.

Intervjuus oli juttu ka inimeste evakueerimisest lahingupiirkonnast ning Moor tõdes, et see võib tähendada ka inimeste sundkorras liigutamist: "Kõige vähem tahavad kaitseväelased, et lahinguväljal on koos nendega tsiviilelanikkond, keda nad ei suuda kaitsta või on kaitsmine väga keeruline, ja nad on piltlikult öeldes jalus, sest vastane kasutab niikuinii kõiki relvi. On lihtsam, kui inimesed on sealt ära viidud."

Intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo ütles eelmisel nädalal taristuehituse liidu konverentsil, et sõja korral tuleb vaenlase vägede liikumise takistamiseks olla valmis õhkima sildu ja hooneid. See on tekitanud palju vastukaja ning kell 7.35 esitame teemakohaseid küsimusi major Taavi ...

12/11/2024

Mida teha, et hundid kodu- ja kariloomi vähem ründaks?
* tuleb hunte rohkem küttida
* omanikud peavad oma loomi paremini kaitsma

"Uudis+" gallupis saab osaleda siin: https://vikerraadio.err.ee/1609506284/uudis

Valdkonna inimesed on eri meelt, kuidas kiskjaid, sh hunte loendada ja kuidas nende arvukust piirata. Sõna saavad MTÜ Eesti suurkiskjad esindaja Eleri Lopp, lamba- ja kitsekasvatajate liidu tegevjuht Mirjam Pikkmets ning TÜ terioloogia teadur Maris Hindrikson ja keskkonnaagentuuri peaspetsialist Marko Kübarsepp. Saatejuht on Lauri Varik.

12/11/2024

Vikerraadio – väärt kuulamist!
Video autor Roman Neimann.

12/11/2024

Kui inimkond meie galaktika kohta viimastel aastakümnetel midagi uut õppinud on, siis üks tähtsamaid õppetunde on tõdemus, et planeete tiirutab tõesti päris-päris paljude tähtede ümber.
Tänaseks päevaks on kindlalt teada juba ligi 6000 eksoplaneeti, tugevaid vihjeid on veel tuhandete eksoplaneetide olemasolu kohta. Ka nende tähtede juures, kus juba mõni planeet teada on, võib olla veel planeete, mis on seni jäänud avastamata.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25. Valiku teeb Priit Ennet.

Kui inimkond meie galaktika kohta viimastel aastakümnetel midagi uut õppinud on, siis üks tähtsamaid õppetunde on tõdemus, et planeete tiirutab tõesti päris-päris paljude tähtede ümber.

11/11/2024

Inimeste poliitikas on küll paigas ranged protseduurid, kuid nende tagant kumab šimpansiga sarnane loomus, tõdesid bioloog Tiit Maran ja politoloog Ott Lumi saates "Teise mätta otsast". Mõlemal liigil moodustavad võimulepürgijad koalitsioone, mille ühtsust näidatakse rahvale igal võimalusel uue koalitsiooni tekkeni.

"Võimu mehhanismid on ikkagi suhteliselt universaalsed, ole sa ahv või inimene. Võimu võtmine, hoidmine ja kaotamine – need protsessid on väga sarnased," tõdes Lumi.
Võimuiha on inimest saatnud aegade algusest ja jääb oletatavasti saatma ka edaspidi. Inimese ja looma võimu eristab Lumi sõnul aga eeskätt võimuteostajate eneseteadvus: ühtede keskis on see suurem kui teistel.

Saatejuht-toimetaja on Airika Harrik. "Teise mätta otsast" on eetris kaks korda kuus pühapäeviti kell 19.05.

Inimeste poliitikas on küll paigas ranged protseduurid, kuid nende tagant kumab šimpansiga sarnane loomus, tõdesid bioloog Tiit Maran ja politoloog Ott Lumi. Mõlemal liigil moodustavad võimulepürgijad koalitsioone, mille ühtsust näidatakse rahvale igal võimalusel uue koalitsiooni tekkeni.

11/11/2024

"Mitte ükski vanem ei tulnud jutuga, et keerame selle asja tagasi, et see ei kõlba mitte kuhugi," ütles Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Aleksei Jašin, kes kohtus pealinna lapsevanematega, et kuulata, kuidas on läinud üleminek eestikeelsele haridusele lasteaedades ning 1. ja 4. klassis.

"Küsitakse, kuidas me saame paremini kindlustada lastele head haridust, aga mitte keegi pole reformi vastane. Kohtumisel toodi välja probleemid ja murekohad, väga õigustatud küsimused näiteks erivajadustega laste kohta," lisas ta.

Mis puudutab levinud infot, kus kurdeti, et lastel keelatakse isegi vahetunnis omavahel vene keeles rääkimine, tõdes Jašin, et see oli ühe lapsevanema kaebus ning tal pole alust arvata, et tegemist oleks laiapõhise nähtusega. "Vabal ajal me ei nõua lastelt mingis konkreetses keeles rääkimist," kinnitas ta.

Kuidas on olukord aga õpetajatega ning mismoodi valmistutakse haridusreformi järgmisteks etappideks, kõneles Aleksei Jašin "Vikerhommiku" intervjuus Kirke Erdile ja Taavi Libele.

Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Aleksei Jašin ning haridusminister Kristina Kallas kohtusid hiljuti pealinna lapsevanematega. Nood kurtsid, et lastel keelatakse isegi vahetunnis omavahel vene keeles rääkida. Milline meeleolu Tallinna koolides praegu valitseb, küsime Aleksei Jašinilt kell ...