Vikerraadio

17/12/2024

"Üksikute laevade ja laevaomanike suhtes kehtestatud sanktsioonid ei ole omanud praktiliselt mingit mõju Vene eksportijate võimalustele tarnida naftat Aasia ostjatele," märgib Harri Tiido, kel on tänases taustajutus vaatluse all Venemaa varitankerid.

Saatesari "Harri Tiido taustajutud" on eetris teisipäeviti ja neljapäeviti kell 12.30.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Venemaa varitankerid. Üksikute laevade ja laevaomanike suhtes kehtestatud sanktsioonid ei ole omanud praktiliselt mingit mõju Vene eksportijate võimalustele tarnida naftat Aasia ostjatele, märgib Tiido.

17/12/2024

Jõulukuu külaelu-saates kuuleme, miks ja kuidas teeb Muidiku talu peremees Rene Treial koos sõpradega igal aastal taluköögis verivorste ja mässab selleks seasoolte, -vere ja kruupidega. Samas tuleb juttu Palmse lähedal Ilumäe külas asuva Muidiku talu ajaloost ning eluolust sealkandis. Lahemaal käis mikrofoniga Arp Müller.

Saate teine lugu tuleb Lõuna-Eestist. Valgamaal Tõrva vallas asuv Helme mõis on pika ajalooga, pakkunud muu hulgas peavarju nii Helme põllutöökoolile kui ka Helme kutsekeskkoolile.
Viimased 23 aastat on aga mõisa peahoone ja säilinud kõrvalhooned seisnud tühjana. Sel aastal ostis mõisa ära noor pere Tartust – Kaur Kukk ja Sirlin Raag – esimesed jõulud oma päris mõisas on neil nüüd ka kohe käes. Helmes käis külas Jane Saluorg.

"Külaelu. Reporteritund" on eetris 17. detsembril kell 14.05 ja 19.05.

17/12/2024

“Oskaks loodust paremini näha või kuulata – see on oskus, mille oleme inimestena minetanud. Seal saarel olid esimesed, kes mäkke jooksid, siiski elevandid. Keegi peale elevandikasvatajate midagi vist aru ei saanud,” ütles Mart Normet, kui kirjeldas laastava tsunami esimesi märke Taimaal Koh Lanta saarel 20 aastat tagasi.

Teisel jõulupühal 2004. aastal tabas Indoneesiat, Sri Lankat, Indiat ja Tai rannikut tsunami, mis nõudis hinnanguliselt 230 000 inimelu. Kui tsunami jõudis Koh Lantale, oli ta oma jõudu kaotamas ning nii pääses saar kergemini.
"Üks hetk ma olin üleni vee all," meenutas Normet, kes oli saarel elukaaslasega jõule veetmas ning ühel hetkel tõmbus ookean sadu meetreid tagasi, et siis hooga naasta.

“Ma täpselt ei mäleta, kas keegi ütles või me ise tulime selle peale, et minna mäe peale. Pakkisime seljakotid kokku, õnneks oli meil väga vähe asju. Mägedes oli palju inimesi, kes olid poolalasti, kellel ei olnud ühtegi asja ning nad pidid seal öö läbi värisema."

Normeti sõnul mingit abi näha ei olnud, aga mingi hetk tuli info, et kuskilt saab süüa osta. "Keegi ei teadnud, millega tegemist oli – seal oli üks suur teadmatus," nentis ta, et nad said täpsema info hoopis Eestist, koduste poolt saadetud sõnumite põhjal.

Mingisuguse praamiga said eestlased sealt lõpuks minema ning sõitsid nii kaugele kui võimalik, rannikust eemale, sattudes linna, kus polnud ühtki turisti käinud ega valget inimest nähtud.

Tsunamist on loodud film, mis põhineb ellujääjate lugudel ning kus on säilinud hämmastavalt palju autentset materjali inimeste tehtud videotest. Mäletatavasti toona nutitelefone polnud, ka Normetil oli kaasas digiaparaat, mis küll koos temaga vee all ära käis, kuid fotod säilisid. Viimastel fotodel on kaugele tõmbunud ookean ning laine poolt randa toodud surnud kalad ja üks kondoom. "Pärast selle pildi tegemist sain märjaks,” mäletas Normet.

Küsimusele, kas ta läheks kunagi Taimaale tagasi, vastas Normet jaatavalt: "Ega siis Tai milleski süüdi ole.”

Mart Normetiga vestlesid Kirke Ert ja Taavi Libe "Vikerhommikus".

Teisel jõulupühal möödub 20 aastat suurest looduskatastroofist - Indoneesiat, Sri Lankat, Indiat ja Tai rannikut tabanud tsunamist, mis nõudis hinnanguliselt 230 000 inimelu. Tsunami hävitavat jõudu sai tunda Tais jõulupuhkust veetnud Mart Normet, kes on "Vikerhommiku" külaline kell 9.15. S...

17/12/2024

Kas olete Süüria tuleviku osas lootusrikas?
* jah
* ei

"Uudis+" gallupis saab osaleda siin: https://vikerraadio.err.ee/1609540652/uudis

Teeme kell 12.45 Hille Hansoga juttu Süürias toimuvast. Saatejuht on Mirko Ojakivi.

16/12/2024

Spordisaade "Võimla" küsib kuulajatelt: milline spordihetk või -saavutus jääb teile lõppevast aastast kõige eredamalt meelde?

Teisipäeval kell 10.05 ootavad spordisõpru kuulama Maarja Värv, Juhan Kilumets ja Ivar Lepik.

16/12/2024

"Ükskõik kui ebameeldiv meil ka pole erinevates küsimustes – olgu laskemoonapõud või tuugenite mõju – tõde kuulata, peame laskma professionaalidel vabalt rääkida, seda eriti tundlikus kaitsevaldkonnas, kus poliitikutel on ähmaselt salastatusele viidates võimalik alati diskussiooni omatahtsi suunata ja summutada.
Professionaalide avalik ärakuulamine ei tähenda siiski alati, et poliitikud alati ootamatult antud avalikule nõuandega nõustuma peavad. Poliitikute sekkumine riigivalitsemisse on demokraatlikus riigis igati legitiimne nähtus," sedastas Meelis Oidsalu Vikerraadio päevakommentaaris.

Ükskõik kui ebameeldiv meil ka pole erinevates küsimustes tõde kuulata, peame laskma professionaalidel vabalt rääkida, seda eriti tundlikus kaitsevaldkonnas, kus poliitikutel on ähmaselt salastatusele viidates võimalik alati diskussiooni omatahtsi suunata ja summutada, sedastab Meelis Oidsal...

16/12/2024

„Miks ei teostata järelvalvet? Kui riik seab kohustused loomapidajatele, peaks ka riigiasutused, nagu Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), oma ülesandeid täitma," pahandas Eestimaa Loomakaitse Liidu jurist Pille Tees "Vikerhommikus", kus oli teemaks hoolimatute loomaomanike vastutusele võtmine.

"Ma eeldaks ja ootaks, et seal (PTA-s) on pädevus ja oskus – see on ju sinna koondatud. Ma nimetan seda ülbeks halduslaiskuseks. Meil on suured ootused – seal on peadirektor vahetunud –, et olukord muutub, aga täna käib asutuse sundimine oma tööd tegema läbi meedia," ohkas ta.

Teesi sõnul on järelvalve kõige suurem murekoht. Intervjuus kõlas näide Lagedilt, kus koeraomanik on lahti pääsevate koertega aastakümneid piirkonda terroriseerinud ning kus ametkonnad käsi laiutavad, ning ka näide Pääsküla raba kandist, kus koer lahti pääseb ja ründab ning kus politsei on lahendanud olukorra hoiatuslasuga.
Tees kommenteeris, et probleem ongi selles, et asju lahendatakse korraks, aga sellele ei järgne mitte midagi. Ta soovitas inimestel teha lisaks politsei teavitamisele sündmuse avaldus ka PTA-le.

Pille Teesi intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe.

Kas hetkel valitsuse arvamust ootav ning seejärel riigikogu komisjonidesse jõudev seadusemuudatus aitab hoolimatuid loomaomanikke vastutusele võtta või tuleks lihtsalt paremini täita praegu kehtivaid seadusi? Kell 7.35 on stuudios Eestimaa Loomakaitse Liidu jurist Pille Tees.Saatejuhid on Kirke...

16/12/2024

Kas erakonda Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid on vaja?
* jah
* ei
* mul ükskõik

"Uudis+" gallupis saab osaleda siin: https://vikerraadio.err.ee/1609539524/uudis-lauri-varik

Erakonnast Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) lahkus neli juhatuse liiget. Erakonnas toimuvat selgitab esimees Silver Kuusik kell 12.45. Saatejuht on Lauri Varik.

15/12/2024

Pühapäevased jutud viivad meid eheda Eesti elu juurde sügaval lõunas, kus Triin Rätsep peab koos kahe noorema õega Restoran Kolm Sõsarat. Saates, kus Triin jagab lugusid lapsepõlvest koos isa Enno Visseliga, rõhutatakse eriliselt sidet eelmiste põlvkondadega; tuletatakse meelde taluelu, mil mitte ainult mehed, vaid ka naised olid rauast; ja kasvatust suhtumisega "kõik panevad käed külge".

"Isalt ma olen terve oma lapsepõlve kuulnud sellist mõtet: tee teisele seda, mis sa tahad, et sinule tehakse. See abivalmidus ja soojus, mis temas on, seda ei pea rääkima, vaid seda saab tunda, kui tema juures olla," sõnastab Triin vanematekodust kaasa saadud juhiseid eluks.

"Ja emalt olen võtnud diplomaatilisuse. Et suhteid lõhkuda on hästi lihtne, aga palju suurem ülesanne on, et sa midagi ei lõhuks. Ja samas oleksid ka iseenda suhtes lugupidav."

Enno Visseli ja Triin Rätsepaga ajab juttu Sten Teppan.

Pühapäevased jutud viivad meid eheda eesti elu juurde sügaval lõunas, kus Triin Rätsep peab koos kahe noorema õega restorani Kõlm Sõsarat. Saates, kus Triin jagab lugusid lapsepõlvest koos isa Enno Visseliga, rõhutatakse eriliselt sidet eelmiste põlvkondadega; tuletatakse meelde taluelu, ...

15/12/2024

"Pikkamööda hakkas kinnistuma arusaam, et kliimal endal on ka ajalugu ja see on olnud pidevas muutuses. Seda on teadusmaailmas hakatud tunnistama alles veidi rohkem kui sajand tagasi," ütles TLÜ vanemteadur Priit Raudkivi Vikerraadio ajaloosaates "Euroopa aeg".

See, et kliimaajalugu tõusis kilbile, on Priit Raudkivi sõnul seotud ka teiste loodusteaduste tormilise arenguga 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses .

Raudkivi räägib sellest, kuidas kliima ajalugu on "avastatud" ja kuidas kliima ajalugu on võimalik uurida ning kuidas kliima on mõjutanud inimese ja teda ümbritseva keskkonna suhet. Saatejuht on Piret Kriivan.

https://vikerraadio.err.ee/1609538486/euroopa-aeg?fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTEAAR23ccQ9mcxGPDwAbnhKj_fTY27WOR_4_IxzsA2gf31_9mP_1xOnfsthLWA_aem_rth97gLKrISKOh9YSQkC7Q

Priit Raudkivi: "Pikkamööda hakkas kinnistuma arusaam, et kliimal endal on ka ajalugu ja see on olnud pidevas muutuses. Seda on teadusmaailmas hakatud tunnistama alles veidi rohkem kui sajand tagasi."

14/12/2024

"Tulevaste juunikommunistide rahvuslus oli palju nõrgem kui nende vasakpoolsete rahvuslus, kes ei läinud juunikommunistideks," ütles ajaloolane Jaak Valge Vikerraadio Eesti lugu saates.

Ta toonitas, et vasakpoolsus ei tähendanud iseenesest tingimata Nõukogude Liidu meelsust ja võis ka nii olla, et isegi marksism ei tähendanud Nõukogude Liidu meelsust.

Raamatu "Punased" autor Jaak Valge rääkis 824. loos vasakpoolse ilmavaatega haritlastest, nendest, kes läksid kaasa juunipöördega ja nendest, kes ei läinud.

Miks osa intelligentsist Nõukogude Liidu kommunismi-propagandat läbi ei näinud, ei siin Eestis ega ka Euroopas?

Juttu on Johannes Vares-Barbarusest, Johannes Semperist, Hans Kruusist, Nigol Andresenist, aga ka Gustav Suitsust, Albert Kivikasest, Friedebert Tuglasest jt kirjanikest Eestis ja Euroopas. Jaak Valgega vestles Piret Kriivan.

Pildil on tulevased riigipöörajad Johannes Vares-Barbarus ja Johannes Semper 1928. a (ra.ee).

Ajaloolane Jaak Valge: "Tulevaste juunikommunistide rahvuslus oli palju nõrgem kui nende vasakpoolsete rahvuslus, kes ei läinud juunikommunistideks."

14/12/2024

"Olen alati võrrelnud oma sissetulekut õpetaja palgaga ja kui mu teenistus on suurem, siis leian, et mulle makstakse väga hästi," nii mõtiskleb pensioneerunud suursaadik, kuldmikrofoni laureaat ja tõlkija Harri Tiido Vikerraadio Päevatee saates.

Tiido on mees, kelle sõnal on olnud kaal nii meie ajakirjanduses, maailmapoliitikas kui ka NATOS, sest just tema toonasest suursaadikuajast pärineb usalduskrediidiks vormunud lause: "kui eestlane ütleb nii, siis järelikult ongi nii."

Enda kohta arvab ta mõnevõrra uhkeltki, et on küünik. Ehkki see on hooti vaid mask, mis varjab tema robinhuudilikku ellusuhtumist.

"Tegelikult olen ma introvert, kes on olnud sunnitud 40 aastat töötama ekstraverdina," muigab mees mõnusalt habemesse ning räägib pikemalt "Kalevipojast", Afganistanist, saatkonna autojuhi teeneteristist ja sõprusest.

Usutleja rollis on Piret Kooli.

"Olen alati võrrelnud oma sissetulekut õpetaja palgaga ja kui mu teenistus on suurem, siis leian, et mulle makstakse väga hästi," nii mõtiskleb alanud saate külaline.

14/12/2024

"Looduses on kõik protsessid natukene vigased," ütleb TÜ rakubioloogia professor Toivo Maimets, kui selgitab, kuidas rakk võib pooldudes vea külge saada, millest omakorda võib, aga ei pruugi kasvajarakk areneda.

Kõige uuematest ravivõimalustest räägib ta ka.

"Teadlase töö on väga lihtne," selgitab äsja teaduse populariseerimise eest elutöö preemia vastu võtnud Toivo Maimets: "teadlase ülesanne on teada saada midagi, mida seni ei teatud, ja sellest siis teistele rääkida."

Just seda ta "Kajaloodis" teebki. Kaja Kärner kuulab ja küsib.

"Looduses on kõik protsessid natukene vigased," ütleb TÜ rakubioloogia professor Toivo Maimets, kui selgitab, kuidas rakk võib pooldudes vea külge saada, millest omakorda võib, aga ei pruugi kasvajarakk areneda. Kõige uuematest ravivõimalustest räägib ta ka.

14/12/2024

"Rahvusringhäälingu praegune riigieelarvest sõltuv rahastamismudel läheb vastuollu Euroopa meediavabaduse määrusega ning rahalise sõltumatuse tagamiseks vajab see seadusandjatelt kiiret lahendust," rääkis Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Erik Roose Vikerraadio "Reedeses intervjuus" Anvar Samostile.

Rahvusringhäälingu praegune riigieelarvest sõltuv rahastamismudel läheb vastuollu Euroopa meediavabaduse määrusega ning rahalise sõltumatuse tagamiseks vajab see seadusandjatelt kiiret lahendust, rääkis Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juhatuse esimees Erik Roose Vikerraadio "Reedeses inter...

13/12/2024

Kui kavandatav valimisõiguse kitsendamine läbi peaks minema, on sellest ehk veidi võita Isamaal ja veel rohkem Keskerakonnal, aga sellest, mis probleemi rahvaesindajad selle seadusemuudatusega ära lahendada loodavad, pole ma veel aru saanud, nendib Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaar...

13/12/2024

Tänane "Uudis+" küsib:
kuidas suhtute regionaalministri plaani palgata nelja regiooni riiklik piirkonnajuht?

12/12/2024

Tegime "Reporteritunnis" tagasivaate 2024. aastale eesti poliitikas.

Milline on aasta keskseim poliitikasündmus? Millised on praeguse poliitika lühiajalised ja pikaajalised mõjud? Millised globaalsed sündmused meie ühiskondlikke protsesse enim mõjutasid?

Vastuseid annavad ajalehe SIRP peatoimetaja Kaarel Tarand ja SALK juht Tarmo Jüristo. Küsib Mirko Ojakivi. https://vikerraadio.err.ee/1609536377/reporteritund?fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTEAAR1fy9XfJlV_PjrDbCTvCZfsEdajTEvwL7Vvz-R6yki59DOF755L6rnaoQE_aem_n_RRlDSaEaJFqAr6bWOg1w

Neljapäeval teeme "Reporteritunnis" tagasivaate 2024. aastale eesti poliitikas.

12/12/2024

"Rohkem uuringuid kaldub selles suunas, et arvuti- või telefoniekraanist tulev kiirguse hulk on nii madal, et me ei vaja selle eest ekstra kaitset tavakasutuse puhul," ütles silmaarst Rait Parmann "Huvitaja" saates.

Tema sõnul mõjutab sinine valgus hoopis meie une-ärkveloleku rütmi. Küll aga tekitavad ekraanid silmades kuivust: "Inimesed pilgutavad ekraanide ees automaatselt vähem silmi ning seetõttu aurab silmakestal olev pisaravedelik kiiremini."

Intervjuus Krista Taimele kõneles Parmann mitmekülgse värske toidu heast mõjust silmanägemise arengule, eriti tähtsat rolli etendavad porgand ja mustikas. Ka oli juttu silmale vajalikust päikesevalgusest, sest sel on näiteks võime lükata edasi geneetilise lühinägelikkuse avaldumist. Kõneldi ka saunajärgsetest punastest silmadest ning paljusid kimbutavatest "hõljuvatest tükkidest". Doktor andis ka ühe praktilise soovituse, mismoodi ise oma silmanägemist kontrollida.

Silmadega näeme me ümbritsevat maailma ja on väga tähtis, et nad oleksid terved – et silm säraks ja nägemine oleks terav.