Vikerraadio

06/02/2025

"Meie muusika on õhuline, ta ei ole hullult higine ja raiuv karvane muusika, vaid selline linnulennu taoline," põhjendasid ansambel Wingwave nime laulja Kristjan Kõva, bassimängija Meelis Niine ja kitarrist Grigori Rõžuk.

Uue albumi puhul alustab bänd kohe tuuri koos ansambliga Red Zeppelin, kus kolmveerand Wingwave`i liikmeist samuti kaasa teeb. Meeste sõnul leiavad kontserdilt midagi nii vanakooli roki austajad kui ka need, kes otsivad tänapäevasemat kõla.

Kuulake intervjuud täna kell 16.25 Maian Kärmase saates.

06/02/2025

"Eestis ei ole arste, kes ei tahaks oma patsientidele parimat," usub tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni esimees prof Marika Väli.
Intervjuus "Uudis+" saatele oli juttu sellest, kas ravimisel ette tulevad vead või ootamatud kõrvalnähud on paratamatus.

Väli sõnul jääksid aga kindlasti mitmed kaebused ära, kui arstid patsientidega rohkem suhtleksid, kuid ka patsiendid peaksid võimalikesse tüsistustesse süvenema: "Sageli ei saa patsient aru või pole neile piisavalt selgitatud, mis haigus tal on, mis sellega teha saaks ja millised võiksid olla tagajärjed. Kuid seda, kas arst suudab kõiki tüsistusi, mis võivad ravi käigus tekkida, patsiendile selgitada, selles ma väga kahtlen. Kindlasti peaksid olema räägitud tõsisemad, enam esinevad ja olulisemad tüsistused, aga tekib ka üksikuid tüsistusi, mida ei osata ette näha. Ja patsient peab sellest aru saama, ta peab suhtuma samamoodi tõsiselt ja sellele mõtlema ning siis tegema otsuse."

Väli tõdes, et ravi ajal mittevälditavaid tüsistusi on juhtunud ja juhtub ka tulevikus: "Mõnikord asjad juhtuvad. On mittevälditavaid tüsistusi, mida arst ei oska ette näha ja kus ei saa süüdistada ei arsti ega muud meditsiinipersonali."

On diagnoose, kus on paraku valida ainult halva ja veel halvema vahel, aga Väli rõhutas, et ka siis peab selgitus patsiendile olema piisav ja alati on võimalus anda kaasa täiendavat infomaterjali.

Patsientidel soovitab Väli juhul, kui mõni asi jääb arusaamatuks, kindlasti julgelt küsida: "Ma usun, et arstid on saanud juba piisavalt targaks selles osas, et mida rohkem seletada, seda vähem tekib pärast küsimusi ja on juhtumeid, kus patsient on rahulolematu sellega, mida arst tegi."

Marika Väliga rääkis Lauri Varik.

Ajendatuna eilsest "Pealtnägija" loost arutame tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni esimehe prof Marika Väliga, kas ravimisel ette tulevad vead või ootamatud kõrvalnähud on paratamatus või tulevad sellest, et arst või arstid võtavad liigseid riske ja ei informeeri piisavalt või sel...

06/02/2025

Kas karmimad nõuded Hiina veebikaubamajadele on õiged või valed?
* õiged
* valed
* mul ükskõik, ma ei telli Hiinast midagi

"Uudis+" gallupis saab osaleda siin: https://vikerraadio.err.ee/

Euroopa Komisjon tahab Hiina veebipoodidele kehtestada karmimad nõuded. Eesti esinduse juhi kt Ave Schank-Lukas selgitab kell 12.45 põhjuseid. Saatejuht on Lauri Varik.

06/02/2025

"See on nagu hingamine: lähen hommikul tööle - rõõmustan, teen tööd - rõõmustan, ei taha koju minna nii ruttu ja kui pean ära minema - ikka olen rõõmus. See töö on minu keha osa, see on see, mida ma olen terve elu endaga kaasas hoidnud," kirjeldas Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti valdkonna elutööpreemia pälvinud nukumeister Ene Mellov armastust oma töö vastu.
Mellov asus Nukufilmi tööle aastal 1976, pensionile läks ta möödunud aastal, kuid hoiab end jätkuvalt Nukufilmi tegemistega kursis ja käib kolleege vaatamas.

Mellov lapsena ise üldse nukkudega ei mänginudki, ehk nagu ta ise ütleb - ma polnud nukutüdruk -, küll aga armastas ta nukke korrastada, neile riideid teha ning Nukuteatri nukke vaadata.

Intervjuus "Vikerhommikule" jutustas ta Nukufilmi kuningriigist, esimesest tööpäevast ja proovitööst, nukuseltskonnast, kes ta kiiresti oma perre võttis, aga sellestki, mis saab nukkudest, kes "on oma töö ära teinud" ning kas ette on tulnud olukordi, kus nukumeistri tehtud nukk filmi ei sobi.

Nukufilm OÜ tulevikku näeb Mellov helgena, sest Nukufilmis töötavatel inimestel on midagi, mis neid koos hoiab ega luba ka rasketel aegadel alla anda.
"Mis siis, et vahel läheb väga halvasti, me teame, et see ei jää niimoodi" lausus Mellov.

Ene Melloviga vestlesid Kirke Ert ja Taavi Libe.

Nukumeister Ene Mellov sai pühapäeval kätte Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti valdkonna elutööpreemia. Õnnitleme laureaati "Vikerhommikus" kell 9.15. Saatejuhid on Kirke Ert ja Taavi Libe.Saate toimetaja on Liis Seljamaa. Kontakt: [email protected]

06/02/2025

"Kui asteroid tuli ja saurused hävitas, jäid linnud ellu ja elavad tänase päevani. Võib olla kerge liialdus öelda, et asteroidikatastroof koos võimsa tsunamiga oli lindudele nagu hane selga vesi," vahendab Priit Ennet värsket teadusuuringut.

Kui asteroid tuli ja saurused hävitas, jäid linnud ellu ja elavad tänase päevani. Võib olla kerge liialdus öelda, et asteroidikatastroof koos võimsa tsunamiga oli lindudele nagu hane selga vesi.

05/02/2025

Teeme muusikalise rännaku Eesti ja maailma linnades: külastame näiteks Haapsalu, Narvat, Kiviõli, Pärnut, Roomat, Manchesteri ja Pariisi. Muusikavaliku tegi Jaan Elgula.

Täna teeme rännaku Eesti ja maailma linnades: külastame näiteks Haapsalu, Narvat, Kiviõli, Pärnut, Roomat, Manchesteri ja Pariisi. Muusikavaliku tegi Jaan Elgula.

05/02/2025

"Valitsuse plaan jõuda järgmisel kümnendil taastuvenergia tootmisel saja protsendini Eesti aastasest tarbimismahust ning samal ajal jätkata võimaluste loomist tuumajaama rajamiseks on arusaamatu, ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees, Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski Vikerraadio saates "Uudis+" Madis Hindrele.

"Minu jaoks on kõige arusaamatum selles plaanis (valitsusliidu juhtide kokku lepitud energeetikakavas – toim.) tegelikult kokkulepe minna ühelt poolt lõpuni 100 protsendi tarbimise ulatuses taastuvenergia väljaarendamisega, mis on täna kehtiv meil ka seaduse ülesanne – küll 2030. aastaks, aga sinna me enam ei jõua, tulenevalt sellest, et oleme jokutanud – aga et samal ajal jätkatakse ka tuumajaama ja eriplaneeringuga. Need kaks asja minu jaoks ikka kuidagi kokku ei lähe," rääkis Ossinovski.

Valitsuse plaan jõuda järgmisel kümnendil taastuvenergia tootmisel saja protsendini Eesti aastasest tarbimismahust ning samal ajal jätkata võimaluste loomist tuumajaama rajamiseks on arusaamatu, ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) aseesimees, Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski.

05/02/2025

1920ndatel käis Eesti taluelanik saunas ning pesi nägu korra nädalas. Käimlaid enamikus taludes toona polnud. Nüüdseks võib Eesti inimene äärmuslikul juhul aga end liigagi ohtralt pesta, sõnasid perearst Marje Oona ja ajaloolane Heiki Pärdi.

Marje Oona tõdes, et 21. sajandil võib inimene olla liiga puhas. Mikroobe leidub inimese soolestikus vähem ning nende liigrikkus on väiksem. Kuna inimene ei põe enam endistviisi palju nakkus- ega parasiithaigusi, on arstiteaduses sõnastatud nn hügieenihüpotees. "Piltlikult öeldes võib immuunsüsteemil hakata igav. Ta võib hakata endale otsima muud tööd. Ehk teatud autoimmuunhaiguste teket seletatakse sellega, et võime elada mingis mõttes natuke liiga puhtas keskkonnas," avas Oona.

Heiki Pärdi nentis oma uuringute valguses samuti, et tänapäeva inimene võib elada liiga puhtalt. "Tundub küll olevat ketserlik mõte, aga kui arstiteadus on samale tulemusele jõudnud, siis ilmselt me ei saa ühest äärmusest teise minna, vaid peame leidma enda ja keskkonna vahel mõistliku tasakaalu," arutles ta. Ta nõustus Oonaga, et lapsed peaksid õues mudaga mängima. "Kui vanemad ei luba, siis vanavanemad ikka lubavad asju, mida vanemad avalikult heaks ei kiida," lisas ta.

"Teise mätta otsast" saatejuht-toimetaja on Airika Harrik.

1920ndatel käis Eesti taluelanik saunas ning pesi nägu korra nädalas. Käimlaid enamikus taludes toona polnud. Nüüdseks võib Eesti inimene äärmuslikul juhul aga end liigagi ohtralt pesta, sõnasid perearst Marje Oona ja ajaloolane Heiki Pärdi.

05/02/2025

"Viimased Euroopa ravijuhendid ütlevad, et vererõhk ei tohiks olla üle 120/70. Enamikul keskealistest on ta kõrgem. Epidemioloogiliselt me näeme tõesti, et kui süstoolne rõhk on üle 120, hakkab tõusma ajuinsuldi ja südameinfarkti risk," ütles südamearst Margus Viigimaa "Huvitaja" saates.

Kuigi Eestis on südameveresoonehaigustesse suremus langenud, oleme endiselt sel teemal kõrge suremusega riik. Südame tervis sõltub Viigimaa sõnul väga palju elustiilist - mida me sööme, palju liigume, kas suitsetame, tarvitame alkoholi, milline on uni -, kuid uus teadmine on geenirisk. "Need inimesed, kel on geenirisk südameveresoonkonnahaigusteks, peaksid eriti pöörama tähelepanu tervislikkusele."

Viigimaa sõnul on geeniriski võimalik maandada elustiili korrigeerimisega päris palju. Ta julgustab inimesi liikuma ning toob näiteid patsientidest, kes näevad positiivset efekti juba mõne nädala pärast - lihtsalt esimene murdepunkt tuleb ületada.

Saates oli veel juttu tervislikust toitumisest, laste toitumisest ja immuunsusest, toiduallergiatest ja -talumatusest, valikulisest söömisest ja toitumishäiretest.

Toitumisterapeut Annely Soots nentis, et tavalist toitaineterikast toitumist ei kiputa eriti propageerima: "On igasugu äärmuslikke dieete, mis kohe inimesi haaravad. Võib-olla ei oska me inimestele toitaineterikast toitumist niimoodi "müüa", et nad sellest vaimustuksid."

Soots ja ka saates osalenud toitumisterapeut Sirli Kivisaar tõdesid, et see, mida inimesed on ajalooliselt meil söönud, on tervislik, kuid tänapäeval on kõigil väga kiire, pole mahti süüa teha ning haaratakse poest poolfabrikaate.

"Kui me sööme kodus tehtud sööki, on suhkru- ja soolasisaldus juba väiksem kui poest ostetud valmistoidul, sest me paneme kodus lisaaineid vähem sisse. Selliste lihtsate sammude ja valikutega saame oma tervist mõjutada."

Margus Viigimaa, Annely Sootsi ja Sirli Kivisaarega vestles Krista Taim.

Lapsed ja toit on teema, mis kõiki lapsevanemaid puudutab. Kuidas on seotud laste tervis ja toitumine, vaimne tervis ja toitumine ning mida soovitavad toitumisterapeudid? Raamatusse "Laste toitumine ja tervis" on koondatud kõige värskemad teadmised. Saates on külas raamatu koostajad, toitumister...

05/02/2025

Kas riik peaks mõne energeetikalahenduse tuleviku mõttes välistama?
* jah, tuumajaama ei tohiks ehitada
* jah, tuulikute püstitamise peaks lõpetama
* jah, põlevkivi kasutamine tuleks välistada
* jah, päikesepargid peaks ära keelama
* jah, suuri akuparke ei tohiks lubada
* jah, Paldiski vesisalvesti peaks peatama
* ei, ühtegi energialahendust ei tohiks välistada

"Uudis+" gallupis saab osaleda siin: https://vikerraadio.err.ee/1609583726/uudis-madis-hindre

Pärast seda, kui koalitsioonierakondade juhid teatasid, et leppisid kokku järgmise kahekümne aasta energiapoliitikas, hakkasid sotsiaaldemokraadid vihjama, et kokkuleppe üks osa, tuumajaama eriplaneering, neile ikkagi väga ei meeldi. Uurime kell 13.25, mida arvab valitsuse energeetika plaanist Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Jevgeni Ossinovski. Küsib Madis Hindre.

05/02/2025

Värske teadusuuring näitas, et sugudevaheline erinevus päeva jooksul öeldavate sõnade hulgas tuli eelkõige ilmsiks keskmises vanuserühmas, 25- kuni 65-aastastel inimestel. Selles vanuses ütlesid naised päevas keskmiselt umbes 3000 sõna rohkem kui eakaaslastest mehed.
Nooremas ja vanemas eas ei olnud sugude jutukusel suuremat vahet.

Mispärast naised vähemalt keskmistes eluaastates siiski rohkem räägivad kui mehed, ei oska teadlased päris kindlalt arvata. Üks võimalik seletus on, et naised räägivad lastega rohkem kui mehed.

Veel ilmnes, et inimesed on üldse hakanud vähem rääkima kui enne. Eelmise uuringuga võrreldes on päeva jooksul öeldud sõnade arv vähenenud umbes 300 sõna võrra.

Teadust vahendas Priit Ennet.

Kummad lobisevad rohkem kas mehed või naised? Küllap arvab mõnigi, et vastus on ilma teadusuuringutagi selge, aga tegelikud teadustulemused on ikkagi natuke nüansseeritud.

04/02/2025

Kas ja millises mahus saame välismaalt imporditud fossiilse maagaasi asendada Eestis toodetud taastuvgaasiga? Kas kodumaise biometaani tootmist on realistlik kasvatada aastaks 2040 mahuni, mis tagab kavandamisel olevate uute gaasielektrijaamade varustamise taastuvgaasiga?

Hiljuti Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös valminud uuring jõudis järeldusele, et Eestis toodetavast biometaanist ei piisa, et täita 2040 CO2 heite vaba elektritootmise eesmärki.

Elektritööstuse liit, mis teiste ettevõtete seas esindab ka näiteks Eesti Energia huve, kirjutab energiamajanduse arengukava 2035 eelnõule saadetud tagasisides: "Taastuvate gaaside kasutamist nähakse ette nii elektri tootmises, transpordis, tööstuses kui ka põllumajanduses. Täiesti arusaamatu on, kust kohast on kavas kõikide nende kasutusalade jaoks vajalikus koguses taastuvgaasi hankida."

Otsime vastuseid, kui stuudios on kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, Infortari tegevjuht Martti Talgre, kes on samas ka Infortari ja Alexela ühisettevõtte Eesti Biogaas juhatuse liige, Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi direktor ja jätkusuutliku energeetika ja kütuste uurimisrühma juht professor Alar Konist, Eesti Maaülikooli professor Rando Värnik ja raadiotoimetaja Arp Müller.

Kas ja millises mahus saame välismaalt imporditud fossiilse maagaasi asendada Eestis toodetud taastuvgaasiga? Kas kodumaise biometaani tootmist on realistlik kasvatada aastaks 2040 mahuni, mis tagab kavandamisel olevate uute gaasielektrijaamade varustamise taastuvgaasiga?

04/02/2025

"Mida korrumpeerunum on ühiskond, seda rohkem on seal suhteliselt ülirikkaid, kui ühiskonna üldist jõukuse taset arvesse võtta, see näib olevat seaduspärasus," märgib Harri Tiido tänases taustajutus, kus on vaatluse all rikkad, ülirikkad ja ebavõrdsus.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all rikkad, ülirikkad ja ebavõrdsus. Mida korrumpeerunum on ühiskond, seda rohkem on seal suhteliselt ülirikkaid, kui ühiskonna üldist jõukuse taset arvesse võtta, see näib olevat seaduspärasus, märgib Tiido.

04/02/2025

"Võta ennast kätte ja hakka elama," soovitab 1,5-aastat tagasi agressiivse kolmiknegatiivse rinnavähi diagnoosi saanud 30-aastane Beatriss Paulin saatusekaaslastele.

Oma võitlust kurja haigusega avalikult jaganud Paulin meenutas intervjuus "Vikerhommikule", et esialgu valdas teda väga suur paanika: "Šokk oli kohe sel hetkel, kui rinnas tükki tundsin, aga pärast hakkasin mõtlema, et pole hullu, meil on kvaliteetne meditsiiniabi, mul on hea perekond, hea tugi, ma ei pea muretsema - see on elu, see on lihtsalt tervis, see on väike kõrvalepõige. Teen ravi, saan terveks ja kõik on hästi. Ma pole lasknud end negatiivsetesse mõtetesse minna, olen kogu aeg üritanud seda võtta positiivsena, et see on kogemus, et see on õppetund - kui elu ütleb, et sul oli seda vaja, siis järelikult oli vaja."

Paulin tunnistas, et sel teekonnal aitas teda positiivne mõtlemine ja iseenda üle naljaviskamine väga palju: "Kui sa ei hoia positiivset joont, siis sa istudki kodus, oled oma negatiivsetes mõtetes, tunned end halvasti ja kõik su ümber tunnevad end halvasti. Mis elu see on, kui sa istud suures mustas pilves? Pigem ela elu täiel rinnal!"

Beatriss Pauliniga vestlesid Kirke Ert ja Sten Teppan.

4. veebruar, ülemaailmne vähipäev, on pühendatud vähivastasele võitlusele. Kell 9.15 jutustab "Vikerhommikus" oma loo Beatriss Paulin, kellel poolteist aastat tagasi diagnoositi agressiivne kolmiknegatiivne rinnavähk. Saatejuhid on Kirke Ert ja Sten Teppan.Saate toimetaja on Liis Seljamaa. Ko...

04/02/2025

Kas olete rahul kaitseminister Hanno Pevkuri tööga?
* jah
* ei
* ei tea, pole kursis

"Uudis+" gallupis saab osaleda siin: https://vikerraadio.err.ee/1609582832/uudis-mirko-ojakivi

Eesti Ekspress avaldas eile sissevaate riigikaitse juhtimisse. Kell 12.20 uurime kaitsevaldkonna eksperdilt Meelis Oidsalult, mis toimub kaitseminister Hanno Pevkuri kuvandiga. Saatejuht on Mirko Ojakivi.

03/02/2025

"Meil pole põhjust arvata, et Eesti erineks kuidagi teistest riikidest. Suured uuringud üle maailma näitavad, et inimene ei kuule ega taju tuulikute infraheli," rääkis terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma "Uudis+" saates.

Ta viitas ka uuringule Soomes, mis avaldati 2020. aastal ja mis näitas samuti, et tuulikute lähedal elavad inimesed ei kuule ega taju tuulikute põhjustatud infraheli, sest see on nii madalal tasemel. "Terviseamet ja teised Euroopa terviseametid on seisukohal, et kui tuulikud on ehitatud vastavalt normidele, ei ohusta nad lähedal elavate inimeste tervist."

Siiski on ka Eestis vastavad uuringud plaanis. Härma nentis, et Soomes levis sarnane liikumine tuulikute vastu juba kümme aastat tagasi, mis nüüd meie sotsiaalmeedia gruppides möllab. Härma kinnitusel on terviseametil piisav pädevus olemas, et hinnata, kas meie tuulikute müra ületab norme või mitte.

Mari-Anne Härmat intervjueeris Lauri Varik.

Mida ja kuidas uurib terviseamet tuugenite ja tuulikuparkide juures nende mõjust tervisele? Vastab ameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma. Küsib Lauri Varik.

03/02/2025

"Mis kinni ei jää, saab kinni löödud!" :)

Andres Oja kutsus külla selle unustamatu tsitaadi lausuja - teie ees on Tõnu Alveus, kes mängis "Kevades" Lestat.
Vikerraadio kuulajad valisid parimaks kirjandusteose järgi tehtud filmiks "Kevade". Hiljuti möödus filmi esilinastusest 55 aastat. Meenutame koos Tõnuga. :)

03/02/2025

Eesti Jalgpalli Liidu presidendiks pürgiv Ragnar Klavan on nüüd tulnud inimeste ette oma programmi ja meeskonnaga. Endine koondise kapten pakkus jalgpallirahvale ka mõne üllatuse.

Spordisaade "Võimla" küsib seekord - milliseid mõtteid on teis tekitanud Ragnar Klavani kandideerimine jalgpalliliidu presidendiks?

Teisipäeval kell 10.05 on Vikerraadio otsestuudios Anu Säärits, Ivar Lepik ja Johannes Vedru.