Vikerraadio

21/09/2024

"Käin aegajalt doktor Everausi vastuvõtul ja ta tõuseb iga kord püsti, kui ma kabinetti lähen. Mäletan, kuidas ma esimest korda seda märgates mõtlesin, et huvitav, miks ta püsti tõusis. Kas ta peab kuskilt midagi võtma või? Aga kui ma kolmas kord vastuvõtule läksin, siis sain ma aru, et appi, ta teeb seda minu pärast," imetleb Heino Seljamaa oma raviarsti pühendumust.

Kahe kroonilise haigusega rahus eluõhtut elav nukunäitleja avab Vikerraadio Päevatee kuulajale oma mõttemaailma. Juttu teeme ka Okasroosikesest ja kõrtsimuusiku elust ning esmakordselt kõlab raadioeetris 8-aastase Heino lauluhääl.

"Ma ei ole mingi laulja," rõhutab mees ise. Ehkki meie hulgas elab põlvkonna jagu neid, kes teavad peast tema lauldud hitte.

Miks alustas ta omal ajal meie kõrgemas lavakoolis suisa kahel korral õpinguid? Ja mida mõtles ta kord nõukogude armees lennukipomme läikima lüües?

Küsib ja kuulab Piret Kooli.

"Käin aegajalt doktor Everausi vastuvõtul ja ta tõuseb iga kord püsti, kui ma kabinetti lähen. Mäletan, kuidas ma esimest korda seda märgates mõtlesin, et huvitav, miks ta püsti tõusis. Kas ta peab kuskilt midagi võtma või? Aga kui ma kolmas kord vastuvõtule läksin, siis sain ma aru, e...

21/09/2024

Rahvusringhäälingu kanalites esilinastuvad mahukad ajalookäsitlused 1944. aasta suurest põgenemisest, mis pillutas mööda maailma laiali tuhandeid eestimaalasi.

Täna käis "Vikerhommikus" külas Eesti Mälu Instituut / Estonian Institute of Historical Memory teadur Hiljar Tammela, kes arutleb, kuidas on ajaloolased meie lähiajaloo üht olulisemat sündmust uurinud ja mida teada saanud. Intervjuud Liis Seljamaale kuuleb siit: https://vikerraadio.err.ee/1609467042/hiljar-tammela-meie-teadmised-suurpogenemisest-pohinevad-malestustel

Pühapäeva hommikul on Kaja Kärneril külas Saaremaa literaat Tarmo Pikner, kelle kätte on usaldatud Otto Tiefi valitsuse riigisekretäri Helmut Maandi käsikirjalised märkmed saatuslikest septembripäevadest 80 aastat tagasi – Maandi põgenemisest Rootsi, kaasas EV riiklikku järjepidevust kinnitavad dokumendid. Tarmo Pikner on märkmete põhjal kirjutanud põneviku "Riigisekretär".

Seejärel kuuleb Janek Lutsu intervjuud ajaloolase Maarja Merivoo-Parroga, kelle värske teledokumentaal "Eesti on vaataja silmades: pagulasena Saksamaal" sisaldab mälestusi, fotosid ja arhiivikaadreid, et anda 80 aasta tagustest sündmustest tänasele vaatajale põhjalikum arusaam.

Oktoobris algab Vikerraadios uus saatesari "Võõrsil ja kodus".
1944. aasta põgenemisele järgnenud aastatel jõudis umbes 17 000 eestlast Kanadasse. Ave-Marleen Rei läheb külla seitsmele Kanada väliseesti perele, kel igaühel on rääkida oma isiklik eestlaseks jäämise lugu. Saadetes saavad sõna need, kes pidid üle elama põgenemise ja sellele järgnenud keerulised aastad, aga ka võõrsil sündinud ja kasvanud teise põlvkonna esindajad, kelle jaoks Eesti tundus kättesaamatus kauguses ning noored, kes elavad avatud maailmas, kus rahvuslik identiteet vajab uuesti mõtestamist.

Saate helirežissöörid on Andres Olema ja Johannes Ek.

ERRi ülejäänud programmi kohta lugege allolevalt lingilt!

Rahvusringhäälingu kanalites esilinastuvad mahukad ajalookäsitlused 1944. aasta suurest põgenemisest, mis pillutas mööda maailma laiali tuhandeid eestimaalaseid.

21/09/2024

"Kui Eesti riik ei suuda ennast kärpida nende piiride sisse, kus me suudame teda üleval hoida, siis meil on hulk uusi probleeme tulemas," ütles mitmes pangas varem juhtivatel kohtadel töötanud ja praegu Enefit Greeni nõukogus osalev Erki Raasuke Vikerraadio "Reedeses intervjuus" Huko Aaspõllule.

Kui Eesti riik ei suuda ennast kärpida nende piiride sisse, kus me suudame teda üleval hoida, siis meil on hulk uusi probleeme tulemas, ütles mitmes pangas varem juhtivatel kohtadel töötanud ja praegu Enefit Greeni nõukogus osalev Erki Raasuke Vikerraadio "Reedeses intervjuus".

21/09/2024

"Meil on maailmas täiesti uus võimueliit – inimesed ja ettevõtted, kes kontrollivad enamat kui valitsused ja poliitikud. Need on tehnoloogiaettevõtete juhid ja omanikud," ütleb IT-visionäär Linnar Viik intervjuus Kaja Kärnerile.

Infotehnoloogia tuleviku, tehisaru arengu ja selle kahe jõukeskme, Hiina ja USA kõrval tuleb mõistagi jutuks Linnar Viigi Poco.art.tallinn ja meie sajandi ühe kõige mõjukama inimese, Briti tänavakunstniku Banksy tööde näitus Tallinnas.

"Meil on maailmas täiesti uus võimueliit – inimesed ja ettevõtted, kes kontrollivad enamat kui valitsused ja poliitikud. Need on tehnoloogiaettevõtete juhid ja omanikud," ütleb IT-visionäär Linnar Viik.

20/09/2024

Palju õnne Rainile, kes on hästi tuntud ka Vikerraadio kuulajatele!

20/09/2024

"Kärpeid nõudvad lugejad võiks endalt siinkohal nüüd küsida, kas nad on ikka valmis olulise pensionite vähendamisega, omaosaluse hüppelise kasvatamisega tervishoiusüsteemis ja tasulise kõrgharidusega. Kui jah, siis võiksid nad poliitikutelegi sellest julgemalt märku anda," ütles Tõnis Saarts Vikerraadio päevakommentaaris.

Kui erakonnad ja poliitikud on aastakümneid teatud liiki sõnumeid andnud, valijatelt häälte näol neile positiivset tagasisidet saanud, siis on järske kannapöördeid teha peaaegu võimatu, nendib Tõnis Saarts Vikerraadio päevakommentaaris.

20/09/2024

"Vene opositsioon on Venemaalt lahkunud intelligentsete ja ägedate inimeste nägu, fassaadil ei ole häda midagi. Need on mõistlikud head inimesed, kes soovivad, nagu Aleksei Navalnõi ütles, helget Venemaa tulevikku ning teevad selle nimel tööd," rääkis Kultuuripartnerluse SA juht Meelis Kubits, kes aga kritiseerib Navalnõi loodud Korruptsioonivastase Sihtasutuse, laiemalt kogu vene opositsiooni tegevust.

Ta kirjeldas, et need niinimetatud head venelased, kes on täna emigratsioonis, on küll Putini vastu, aga see ei tähenda, et nad kõik on meie poolt. "Meie poolt selles mõttes, et ei sekku meie siseasjadesse. See on tegelikult huvitav nüanss," lisas ta ja tõi näite hiljuti Lätis toimunust.

Mis puudutab korruptsiooni Venemaal, tõi Kubits välja teise külje, kus just korruptsioon on Ukrainat aidanud: "Kui Venemaa võimuladvik ja sõjaväe juhtkond ei oleks nii korrumpeerunud, siis Ukrainat täna poleks. Ukraina päästis see, et kindralid, ministrid, aseministrid on kõik suured kaabakad ja värdjad, vabandust. Saatuse iroonia ütleb, et võideldes täna Vene korruptsiooniga, sa tegelikult nii-öelda teenid Venemaale raha."

Meelis Kubitsaga kõnelesid vene opositsioonist Margit Kilumets ja Sten Teppan "Vikerhommikus".

Kultuuripartnerluse SA juht Meelis Kubits kritiseeris hiljuti ühismeedias Aleksei Navalnõi loodud Korruptsioonivastase Sihtasutuse (FBK), laiemalt aga kogu vene opositsiooni tegevust. Leonid Volkovi hiljutine ründamine Vilniuses ajab kodumaalt pagenud ka omavahel tülli. Räägime neil teemadel M...

20/09/2024

Kas Eesti peaks senisest enam kaevandama ja väärindama oma maavarasid?
* jah
* ei

Gallupis saab osaleda siin:
https://vikerraadio.err.ee/1609446595/uudis

Kliimaministeeriumi kavandatavatest muudatustest maapõueseaduses räägime kell 13.25, kui intervjuu annavad kliimaminister Yoko Alender ning energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga.
Uurime, kui kaugel on ettevalmistused kontsessioonimehhanismi loomiseks tulevikumaavarade (nagu fosforiit ja haruldased muldmetallid) kaevandamiseks ning koalitsioonilepingus kokku lepitud kohaliku kasu meetme rakendamiseseks ehitusmaavarade kaevandamisel tuuleparkide talumistasu eeskujul.
Saatejuht on Arp Müller.

20/09/2024

Ilmselt on paljudel meist meeles kooliaegne manitsus, et "gi-/ki-" liide paikneb alati sõna lõpus. Ehk meenub mõnele ka ilmekas näide sõna "kass" käänamisest alaleütlevas, kus võrdlusena esitati vormid "kassilegi"ja "kassigile" − viimane kui näide ilmvõimatust vormist. Selle ja paljude teiste sõnade puhul peab manitsus paika, sest rõhuliidet ei ole võimalik sõnavormis mujale paigutada. Lugu on aga teine, kui "-gi/-ki" liitub umbmäärastele asesõnadele, nagu "keegi", "miski", "kumbki" ja "ükski", kus "-gi/-ki" on tänapäeval juba sõna algvormis olemas.

Annika Kängsepp Tartu Ülikoolist rääkis Vikerraadio "Keelesäutsus" "gi-/ki"-liite paiknemisest sõnas "keegi".

Säutsud on Vikerraadios eetris reedeti kell 8.55. Arhiiv: https://vikerraadio.err.ee/arhiiv/vikerhommik/keelesauts

Annika Kängsepp

19/09/2024

"Tammsaare nimetas seda kurjaks kaelahaiguseks. Ta kirjeldas seda nii inimlikult, detailselt, kuidas kurja kaelahaigusesse jäid lapsed kõikides ümberkaudsetes külades ja inimestel polnud mahti minna lähedaste laste matustele, sest neil endal olid peres matused. Ta kirjeldas talvist aega, seda, kuidas kõikide talude väravatest tulevad välja reed, millel on pisikesed kirstud. See on koht, kus ajalugu, kirjandus ja kultuur aitavad päriselt tuua mingi asja meile lähemale ja see jõuab meieni," rääkis Tervishoiumuuseumi teadur-kuraator Anna Rinaldo "Huvitaja" saates difteeriast.

Saates kõneldi hirmsatest haigustest, millesse väikelapsed massiliselt enne vaktsiinide ja antibiootikumide leiutamist surid. Näiteks oli lastehalvatus (foto on tehtud neuroloogiahaiglas 11. novembril 1958. a/ Tartu Ülikooli muuseum) suur epideemia, mis tekitas 1958. aastal Eestis tohutu paanika, sest ei arstid ega haiglad osanud sellele reageerida.
"Pärast hakati lapsi vaktsineerima, arstitudengid käisid ukselt uksele ja kõik olid nõus vaktsineerimisega, sest kõik kartsid hirmsasti. Eestit peetakse üheks kõige esimeseks riigiks, millest sai massvaktsineerimise tulemusel lastehalvatuse vaba piirkond," rääkis Rinaldo.

Vaktsineerimise olukorrast tänase Eesti koolilaste hulgas andis pildi Järveotsa Gümnaasiumi kooliõde Laura Somelar.
Sellest aga, milline võiks olla personaalmeditsiini tulevik ja millised probleemid saaksid seeläbi lahenduse, kõneles onkoloog Peeter Padrik. Teema tõstatas Krista Taim.

Vaktsineerimise ajalugu on p**k, ulatudes aastasse 1796 ning tänu vaktsiinide leiutamisele on jäänud minevikku rõuged, lastehalvatus, marutõbi ja paljud teised suurte ohvritega haigused.

19/09/2024

"Inimese elu Venemaal on muutunud eraisiku asjast riigi teemaks, see on poliitika objekt. Inimese keha ei kuulu enam temale, see on riigi omand. Kui arvestada Venemaa niinimetatud liharünnakuid rindel ehk sõdurite kindlasse surma ajamist, et massiga vastane alla suruda, siis on loomulik, et neid lihakehasid on vaja järjest taastoota.
Seda nii füüsilises kui ka psüühilises mõttes. Nimelt peab see lihakeha olema valmis alati ja vastuvaidlematult tegema seda, mida tal kästakse teha.
Vene võim on hakanud imbuma inimese elu kõigisse sfääridesse, ka kõige intiimsematesse. Elanikkonna taastootmiseks on vaja, et naised ei väsiks sünnitamast, kuulutatud on vajadust, et igal naisel võiks olla kaheksa last. Ametlikult on siht küll tagasihoidlikum.
Moskva režiim on ilmselt võtnud tõsiselt ette uute mundrikandjate, kuulekate lihakehade tootmise ka psühholoogiliselt. Pärast Vladimir Putini kogemuste vahetamise visiiti Põhja-Koreasse otsustati hakata ka lapsi sinna väljaõppele saatma. Putini režiimi eesmärkide jaoks on see kindlasti paslik ajude töötlemise paik.
Lastele ja noortele raiutakse pähe, et elus edasi jõudmiseks on vajalik täielik poliitiline lojaalsus. Kõik need meetmed aitavad võimude silmis kujundada seda kuulekat massi, mida võib suunata ükskõik kuhu ja ükskõik kelle vastu," rääkis Harri Tiido oma taustajuttude saatesarjas.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all biopoliitika Venemaa moodi. Venemaal aretatakse praegu olendit, kes on mõtlemisest vabastatud ja käsu korral kõigeks valmis, märgib Tiido.

19/09/2024

Mis paneb teid riideid ära viskama?
* lähevad katki, kuluvad
* kehakaal muutub
* ei meeldi enam, mood muutub
* ei viska ära, hoian kõik alles
* ei viska ära, vaid annan ära

Kuidas võtta tekstiilijäätmeid rohkem taaskasutusse? Kunstiakadeemia ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus analüüsisid seda. Kell 13.25 on stuudios SEI Tallinna keskuse rohe- ja ringmajanduse üksuse juht Harri Moora. Saatejuht on Lauri Varik. https://vikerraadio.err.ee/1609445680/uudis-lauri-varik

18/09/2024

"Oleme ühiskonnana liikunud mõttemalli juurde, et kui laps ei saa öösel nohu tõttu hingata, siis me lähme EMO-sse, mitte ei oota hommikul perearsti," ütles vandeadvokaat, Soraineni regionaalse tervishoiu ja meditsiinivaldkonna juht Lise-Lotte Lääne "Reporteritunnis", kus räägiti, et EMO-sse on ligipääse liiga lihtne. Lääne jagas isiklikku kogemust, kui tal tuli EMO-s oodata raskes seisus lapsega, nähes samal ajal ringijooksvaid lapsi, kes on lihtsalt nohus.

"Muudatus peab algama mõttemalli muudatusest ja seda me saame teha n-ö nügimise teel - nügida inimesi õiges suunas," lisas Lääne, kes tegi ettepaneku, et enne ei pääse inimene EMO uksenigi, kui ta pole läbinud elektroonilist triaaži ja saanud rohelise tule EMOsse tulekuks. "Ja kui seda võimalust (internetti kasutada) pole, siis ongi kiirabi variant. Kui päriselt on EMO vajadus, siis kiirabi jääb."

Saates osalenud prof. Peep Talving ja dr. Vassili Novak on mõlemad kindlad, et 20-eurone visiiditasu ei muuda haiglates ja EMO-s mitte midagi. "Ma ei tunneta täna, kui salat maksab restoranis 20 eurot, siis keegi jätaks tulemata. Inimestel on täna see raha olemas. Raha ei takista EMOsse ega eriarsti juurde tulekut," sõnas Talving. "Küll me peame hoolikalt vaatama, et haprad ja madala sissetulekuga inimesed saaksid hoitud ja saaksid ravi, aga suures pildis ei jäta keegi 20 euro pärast tulemata."

Saadete arstiabi süsteemi reformist juhtis Kaja Kärner.

Meie terviseökonomistid on aastaid rõhutanud, et Eesti tervishoiusüsteem vajab põhjalikku reformi. Selle asemel oleme nüüd takerdunud visiiditasu, voodipäevatasu ja retseptiravimite kallinemise arutellu.

18/09/2024

"See on saladus, mida paljud ei tea, aga paljudel lauljatel on hääledublandid, nagu filmides on kehadublandid. Ka väga kõvadel staaridel. Nad ei ole küll kardina taga, aga näiteks keegi backi-lauljate seast. See on puhuks, kui laulja on haige, kui tal on hääl ära - kogu suurproduktsioon sõltub ju ühe inimese häälest ning on metsik vastutus, seetõttu on riskide manageerimiseks leitud hääledublandid," rääkis džässilauljatar ja vokaalpedagoog Susanna Aleksandra Veldi Vikerraadio pärastlõunaprogrammis.

Veldi nentis, et keskastme artistidel on raskem varjata seda, kui neil on hääl väsinud või pole tehnika nii hea, sest nad ei jaksa endale hääledublanti palgata ning siiski väga tihti ei salvestata live-show`sid ette, kus fonogrammi peale suud maigutada.

Kuidas aga tunda ära hea häälega lauljad ja eristada neid, kes pigem tehniliste vidinate abil oma hääle kõlama panevad, rääkis Veldi intervjuus Janek Lutsule. Muu seas oli juttu sellestki, miks staarid kontserttuure katkestavad, kes on väga head live-esinejad, miks on laulmine sport ja miks on ameeriklastel lihtsam laulda kõrgelt.

Külas on džässilauljatar ja vokaalpedagoog Susanna Aleksandra Veldi, kellelt küsime, kuidas tunda ära hea häälega lauljad ja eristada neid, kes pigem tehniliste vidinate abil oma hääle kõlama panevad.

18/09/2024

Vikerraadio Eesti lugu autoril Piret Kriivanil on teile kolm head sõnumit! :)
Üks neist puudutab uut saatesarja, mis algab juba oktoobris! Teine aga reedet, 20. septembrit, mil ootame teid kõiki saatesse. Ja kolmas...
Kuulake videost ise täpsemalt!

18/09/2024

Kauplusekett Coop Eesti tegi valitsusele ettepaneku kehtestada kolmele põhitoiduaine kategooriale ehk piimale, lihale ja köögiviljadele madalam, 13-protsendiline käibemaksumäär, et inimesed ka edaspidi jaksaks poest süüa osta.

Just piimale, liha ja köögiviljade käibemaksu langetamise vajadust põhjendas Coop Eesti keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla "Vikerhommikus" sellega, et nende müük on kasvanud ja põhjuseks on inimeste kõhnem rahakott.

"Eriti juurviljade müük on tunduvalt viimastel aastatel kasvanud, kuna inimesed teevad rohkem kodus süüa. Teiseks on need kolm kategooriat need, mida Eesti tootja kõige rohkem toodab ja mida Eesti inimene kaupluses just Eesti tootja poolt kõige rohkem korvi paneb. Ehk siis me tegelikult läbi selle ka elavdaks majandust, kui nende kaubagruppide käive veel rohkem kasvaks," selgitas ta.

Rainer Rohtlaga kõnelesid Kirke Ert ja Taavi Libe.

Coopi poekett tegi ettepaneku langetada piima, liha ja köögiviljade käibemaks 13 protsendi juurde ning on arvutanud, et riigile tooks see 30 miljonit eurot lisakulu.

18/09/2024

"Näiteks ibuprofeenil on soole mikrobiootale väga märgatav mõju. Tihti inimesed ei mõtle sellele. Käsimüügiravimid tunduvad ohutud, sest neid saab retseptita. Neid kiputakse liiga kergekäeliselt kasutama ja sellel kõigel on päris tugev mõju," ütles Tallinna Ülikooli doktorant Susan Pihelgas "Huvitajas", rääkides
inimese mikrobiootast, mida mõjutab liikumine, toitumine, reisimine ja ka sage käsimüügiravimite tarvitamine.

Tallinna Tehnikaülikooli toiduteadlane Rain Kuldjärv soovitab rohkem süüa fermenteeritud toitu.
"Eestlased söövad palju hapukapsast ja soolakurki, aga ei taha kogu aeg ühte sama asja süüa," ütles ta ja lisas, et köögiviljad on ideaalne hapendatud toit toetamaks inimese mikrobioomi, sest need sisaldavad palju kiudaineid.
Hapendatud toite ei tasu aga panna supi või prae sisse, vaid neid tuleb Kuldjärve sõnul süüa toorelt, sest kuumtöötlemisel hävivad elusad piimhappebakterid.

Teema tõstatas Krista Taim Vikerraadio "Huvitaja" saates.

Hiljuti sai valmis hapendatud köögiviljade tervisemõju uuring. Selgus, et kui inimesi vaevavad kõhuprobleemid, siis hapendatud köögiviljade tarbimine aitab neid leevendada.

18/09/2024

Kas olete kunagi maksude maksmisest kõrvale hiilinud?
* jah, teen seda pidevalt
* jah, natukene
* ei

Gallupis saab osaleda siin: https://vikerraadio.err.ee/1609444153/uudis

Valitsus otsustas jääda esialgse mõtte juurde ja kehtestada alates 2026. aastast 2-protsendiline ettevõtete kasumimaks. Missugused on võimalikud viisid sellest maksust kõrvale hiilimiseks, kui suurt maksuaku on oodata ning kui suurt lisaressurssi on vaja, et maksuauk võimalikult väike oleks, selgitab maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Raili Roosimaa kell 13.05. Saatejuht on Madis Hindre.

18/09/2024

"Lõpuks jääb ainult kaks valikut: tarvitada või mitte. Alguses on hästi palju valikuid – vahetan naist, vahetan töökohta, lähen teise riiki elama, hakkan sporti tegema,....
Aga lõppude lõpuks oled sa kahe valiku ees, sest vanamoodi ei suuda ja uutmoodi ei oska. Ning siis tekib moment, kui on vaja tulla üle anonüümsete alkohoolikute ukseläve," kirjeldas anonüümsete alkohoolikute sõpruskonna liige "Vikerhommikus" hetke, kuidas alkoholisõltlased nendeni jõuavad.

Mees, kes on kaine olnud 15 aastat, kinnitas, et anonüümsetesse alkohoolikutesse kuulumisel on ainult üks tingimus – soov lõpetada joomine. Ning põhimõte – täna kaine, ehk päev korraga.

Kuuleme, kuidas grupid toimivad, mis anonüümsetesse alkohoolikutesse saabujaid ees ootab ning millal võiks inimene sinna pöörduda. Oluline teadmine on seegi, et oma grupid on ka kaassõltlastele ehk alkohooliku lähedastele.

Teema tõstatasid Kirke Ert ja Taavi Libe.

Sõltuvusprobleemidega võitlemine on väljakutse nii sõltlasele endale kui tegelikult ka kogu ühiskonnale. Paranemise eelduseks on, et inimene ise soovib oma elu muuta. Sellel põhimõttel tegutsevad näiteks Anonüümsed Alkohoolikud, kelle tegevusest räägime kell 9.15. Saatejuhid on Kirke Ert...

17/09/2024

Peaminister Kristen Michali sõnul on miljardi euro suurune kärbe plaanis teha nelja aasta jooksul. Ettevõtete kasumite maksustamisest loodab valitsus 2026. aastal riigieelarvesse saada mitte 200 miljonit eurot nagu algselt plaanis oli, vaid 150 miljonit eurot.

Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister" selgitas Michal esmalt, miks otsustas valitsus ettevõtete maksustamisel just kasumite maksustamise kasuks. Ta ütles, et valiku aluseks polnud saadav tulu, sest ettevõtete kasumi maksustamisele alternatiivina välja pakutud palgafondi maksustamine ja varade maksustamine toonuks riigieelarvesse rohkem tulu.

Peaministrit intervjueerisid Mirko Ojakivi ja Arp Müller.

Peaminister Kristen Michali sõnul on miljardi euro suurune kärbe plaanis teha nelja aasta jooksul. Ettevõtete kasumite maksustamisest loodab valitsus 2026. aastal riigieelarvesse saada mitte 200 miljonit eurot nagu algselt plaanis oli, vaid 150 miljonit eurot.

17/09/2024

"Pole midagi teha, selline on täna meie liikluspilt – sellised on meie hoiakud ja käitumine liikluses. See on püsinud hull läbi viimaste aastate ning loota, et meil liikluses olukord paraneb, põhjust ei ole," kommenteeris Transpordiameti liiklusohutuse ekspert Villu Vane liiklusuuringu tulemusi, kust selgus, et 77% juhtidest ületab kiiruspiiranguid ning väga tõsine probleem on ka juhtide väsimus ja joove.

"Ega enne ei hakka asjad liikuma kui mõni erakond või uus valitsus selle oma tegevusprogrammi kirjutab. Ehk kui tekib poliitiline tahe," nentis Vane ja lisas, et uute meetmete rakendamine – üle 15 aasta räägitud veapunktisüsteem ja paljude riikides tugevat mõju avaldanud keskmise kiiruse mõõtmine – on välja töötatud, aga seisab kusagil sahtlis või lauanurgal.

Villu Vanega kõnelesid olukorrast liikluses Kirke Ert ja Taavi Libe "Vikerhommikus".

Vaid 22% meie sõidukijuhtidest järgib kiirusepiiranguid, selgus transpordiameti hiljuti avaldatud küsitlusest. Lisaks kiirusele on liikluses endiselt tõsiseks probleemiks juhtide väsimus ja joove. Transpordiameti liiklusohutuse ekspert Villu Vane selgitab olukorda liikluses kell 8.15. Saatejuhi...

17/09/2024

Kas ettevõtte tulumaksu kehtestamine oleks:
* õige
* vale

Valitsus tegi otsused riigieelarve kohta, sealhulgas kärbete ja maksutõusude kohta. Kell 12.20 kuulame parteijuhtide selgitusi. Saatejuht on Lauri Varik. https://vikerraadio.err.ee/1609443241/uudis

17/09/2024

Euroopa keeltepäeva mäng tuleb taas! 😍
Olge valmis 25.-26. septembril, seniks vaadake meie vahvat klippi! 😊
Tänavu loevad Tallinna Euroopa Kooli lapsed ette lõike Euroopa Liidu liikmesriikides 2004. aastal välja antud lasteraamatutest, et tähistada Eesti Euroopa Liiduga ühinemise 20. aastapäeva.

Mängu korraldavad Vikerraadio, Euroopa Komisjoni esindus Eestis ja Tallinn European School / Tallinna Euroopa Kool
Video autor on Erle Veber. Klipp on vilmitud maailma parimas raamatupoes, Viru keskuse Rahva Raamatus. Osalesid Astrid Katherine Salfa, Rebeka Weiss, Maria Shvarts ja Mia Miriam Januson.
Lisainfo: https://vikerraadio.err.ee/1609460213/vikerraadios-toimub-euroopa-keeltepaeva-raadiomang

17/09/2024

Head kuulajad!
20. septembril kell 13.45 ootame ajaloohuvilisi Vikerraadio Eesti lugu avalikule salvestusele Eesti Ringhäälingumuuseumis Türil.

20. sünnipäeva tähistav „Eesti lugu“ annab avalikul salvestusel võimaluse kohtuda ajaloosarja autori Piret Kriivaniga ja kuulata Tartu Ülikooli kaasprofessori Ago Pajuri haaravat sissevaadet Türi kihelkonna ajalukku ning 1905. aasta revolutsioonisündmustele.

Eesti Ringhäälingumuuseumis Türil toimuval avalikul salvestusel 20. septembril salvestatakse kaks „Eesti lugu“ saadet. Sissepääs on kuulajatele tasuta, salvestus algab kell 14.

16/09/2024

"Ma tean piisavalt palju alkoholismist, et mitte juua," lausus näitleja Andrus Vaarik, kes lõpetas joomise oma 50. sünnipäeval ehk 16 aastat tagasi.

"Läksin lõpupoole viina võttes tigedaks. Joodik lähebki. Ta on raevus iseenda peale, aga iseenda vaenlane ei saa olla, siis otsitaksegi ohvreid, vaenlast, väljastpoolt, kistakse teisi samasse mülkasse, kus sa ise oled - et ega te paremad ole. Hakkasin selliseid asju tundma," kirjeldas Vaarik, kes nüüd kainena joojate peale kade ega kuri ei ole, talle isegi meeldivad vintis inimesed, kuigi talub neid umbes kaks tundi, sest pärast seda hakkavad jutud korduma ja läheb igavaks.

Vaariku sõnul ei puuduta "Septembris ei joo" ja teised sarnased kampaaniad kuidagi alkohoolikuid. "Seal on vaja ikka professionaalset abi ja omaenese surelikkuse sügavat tunnetust," arvas Vaarik.

Andrus Vaarikuga vestles Andres Oja.

"Septembris ei joo" – selle kampaaniaga kutsutakse inimesi üles vähemalt kuuks ajaks alkoholist loobuma. Tänane saatekülaline on näitleja Andrus Vaarik, kes tegi alkoholiga lõpparve juba kuusteist aastat tagasi. Saatejuht on Andres Oja.

16/09/2024

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et laenu võtmine annaks praegu liiga suureks kärisenud eelarvedefitsiidile ainult hoogu juurde.

"Me oleme läinud oma defitsiidiga üle igasuguse jätkusuutlikkuse piiri, see aina käriseb. Laenuvõimet meil oleks, me alles äsja ju emiteerisime võlakirju ja me kogu aeg võtame laenu, aga meie defitsiit käriseb. See on selline asi, et kui tulud ja kulud lähevad lahku, siis nad aina rohkem lähevad lahku, me peame sellele käe ette panema. Kui me ütleksime, et maksude asemel tuleb võtta laenu, siis me annaksime sellele ainult hoogu," kommenteeris Ligi.

Jürgen Ligiga vestles Mirko Ojakivi.

Rahandusminister Jürgen Ligi (RE) ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et laenu võtmine annaks praegu liiga suureks kärisenud eelarvedefitsiidile ainult hoogu juurde.

16/09/2024

Toomas Kivimäe kui riigikogu asespiikri muid oskusi alahindamata võib öelda, et autoritaarse režiimi juturobotil ei sobi demokraatliku riigi parlamendi juhatuses jätkata, sedastab Meelis Oidsalu Vikerraadio päevakommentaaris.

16/09/2024

Kas riigi rahaasjad liiguvad paremuse suunas?
* jah
* ei

Maksufestival on saavutanud kulminatsiooni. Kas saabuvad ka lisapalad? Kel l3.25 annab vastuseid rahandusminister Jürgen Ligi. Kell 12.20 teeme juttu ettevõtja ja investor Sten Tamkiviga avalikust kirjast, mis soovitab valitsusel Eesti konkurentsivõimet mitte ohtu seada. https://vikerraadio.err.ee/1609441951/uudis-mirko-ojakivi

16/09/2024

Eesti meeste rannajalgpallikoondis jõudis Euroliigas esmakordselt kaheksa parema hulka, aga loobus veerandfinaalist, kus tulnuks mängida Valgevene vastu.
Spordisaade "Võimla" küsib: kas Valgevenega mängimisest loobunud rannajalgpallikoondis käitus õigesti?

Kohtumiseni "Võimlas" teisipäeval kell 10.05, kui stuudios on Kristjan Kalkun, Juhan Kilumets ja Ivar Lepik.