Vikerraadio

Vikerraadio Kuulatavaim raadiojaam Eestis

"See raamat tekitas palju kõmu ja vastukaja ning mäletan, et inimesed käisid seda raamatukogus küsimas juba enne ilmumis...
23/01/2025

"See raamat tekitas palju kõmu ja vastukaja ning mäletan, et inimesed käisid seda raamatukogus küsimas juba enne ilmumist," ütles rahvusraamatukogu infospetsialist Hanneleele Kaldmaa, rääkides Sven Mikseri debüütromaanist "Vareda", mis on 2024. aastal raamatukogudest enim laenutatud raamat. Seda laenutati 10 346 korda.

"Kui tuntud isik kirjutab raamatu Eestis veidi intrigeerival teemal, siis tekitab see paratamatult inimestes huvi. Mina isiklikult arvan, et Mikseri nime tuntus aitas sellele kaasa. Niipea kui romaanivõistluse võitjad välja kuulutati ja seal anonüümsena osalenud autori nimi teatavaks sai, tõi see ka tähelepanu," meenutas Kaldmaa.

Raamatukogude laenutuste tipus on alati koolide kohustusliku kirjanduse nimekirjas olevad raamatud, sageli ka tõlkeraamatud ning see pole väga tavapärane, et esikohal on Eesti algupärane värske ilukirjandusteos.
Varasemaid edetabeleid vaadates tõi Kaldmaa välja Vahur Afanasjevi raamatu „Serafima ja Bogdan“ ning tänavusest järjestusest veel rääkides Urmas Vadi raamatu "Kuu teine pool".

Kaldmaa sõnul võib neis kolmes – „Serafima ja Bogdan“, "Vareda" ja "Kuu teine pool" – näha ühist joont, ehk inimestele pakuvad huvi romaanid, mis kõnelevad Eesti oma lugu.

Hanneleele Kaldmaaga vestles raamatutest Arp Müller saates "Uudis+".

Eesti Rahvusraamatukogu tegi kokkuvõtte 2024. aastal kõigis Eesti rahvaraamatukogudes enim laenutatud raamatutest. Kõige rohkem laenutati Sven Mikseri debüütromaani "Vareda" - 10 346 korda. Hanneleele Kaldmaa Eesti Rahvusraamatukogust räägib, miks ja mida eestlased enim laenutavad ning kuidas...

Kas sotsiaalkulude indekseerimine (pensionikasv) tuleks külmutada majanduskasvu taastumiseni? * jah* ei"Uudis+" gallupis...
23/01/2025

Kas sotsiaalkulude indekseerimine (pensionikasv) tuleks külmutada majanduskasvu taastumiseni?
* jah
* ei

"Uudis+" gallupis saab osaleda siin: https://vikerraadio.err.ee/1609572035/uudis-arp-muller

Kell 13.25 jälgime, kuidas kommenteerivad valituskoalitsiooni osapooled pressikonverentsil peaministri välja käidud ideed kaitsekulutuste tõstmiseks 5% tasemele ning millised võiksid olla selle katteallikad. Samuti ootame, millise vastuse annavad valitsuspoliitikud Tööandjate Keskliidu ettepanekule külmutada sotsiaalkulude indekseerimine kuni majanduskasvu taastumiseni. Saatejuht on Arp Müller.

Mida aeg edasi, seda enam püüavad nooremad inimesed oma pere vanemaealistel nahka üle kõrvade tõmmata – aina enam avasta...
23/01/2025

Mida aeg edasi, seda enam püüavad nooremad inimesed oma pere vanemaealistel nahka üle kõrvade tõmmata – aina enam avastavad eakad end notari juurest kinnisvara kinkijana, kuigi neil endil sellist soovi pole.

"Pereliikmed survestavad eakat lähedast minema notari juurde, et teha kinnisvaratehing - kinkeleping pereliikmele," kinnitas Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson "Vikerhommikus".

Eelmisel aastal juhtus taolist asja igal kolmandal päeval. Saar-Johanson tõi välja kaks sagedast varianti:
1) Vanainimene, kes kohale tuuakse, ei orienteeru enam ajas ega ruumis üldse, ei saa aru kus ja miks ta on.
2) Vanainimene saab kõigest aru, aga ta pole üldse kindel, et ta tahab kinkida. Pigem ta ei taha kinkelepingut teha, kuid soovib olla meelepärane oma lähedastele või on teda ähvardatud.

Saar-Johanson tõi välja juhtumi, kus inimest ähvardati füüsilise vägivallaga, kuid tavapärane on ähvardus mitte enam vanainimest vaatama tulla, lõpetada temaga suhtlemine.
Kuidas notarid käituvad olukordades, kus nad tajuvad, et kinkija ei soovi kingelepingut teha, kuulake intervjuust Margit Kilumetsale ja Sten Teppanile.

Juttu oli ka sellest, et maapiirkondades on notarid ka perearsti rollis, kuid samuti on surve õigusabiks neile suurem kui linnades. Samal ajal on notaritasud jäänud mõnel juhul aastasse 1996, mistõttu on maapiirkondade notarid keerulises seisus.

Sagenenud on juhtumid, kus pereliikmed oma eakaid sugulasi kinnisvara asjus ära kasutada püüavad. Mida kahtlaste tehingute takistamiseks saab ette võtta, räägime kell 8.15 Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoniga. Saatejuhid on Margit Kilumets ja Sten Teppan.Saate toimetaja on Liis Seljama...

Vikerraadio üleskutsele valida parimad filmid, mis tuginevad eesti kirjandusteostele, on juba antud üle 23 000 hääle. Ei...
23/01/2025

Vikerraadio üleskutsele valida parimad filmid, mis tuginevad eesti kirjandusteostele, on juba antud üle 23 000 hääle. Eile kutsus Ringvaade külla filmi "Tõde ja õigus" režissööri Tanel Toomi ja raamatu "Vee peal" kirjutanud Olavi Ruitlane, kes rääkisid oma lemmikutest. Vaadake toredat intervjuud!

Kuid ärge unustage ka hääletada - link on kommentaarides. Hääletada saab 28. jaanuari õhtuni.

"Tõe ja õiguse" režissöör Tanel Toom ja "Vee peal" kirjutanud Olavi Ruitlane valivad välja oma lemmikud raamatute järgi tehtud filmid.

Näitleja Milvi Koidu (1930 - 2004), kel tänavu on 95. sünniaastapäev, loeb Ellen Niidu luuletusi "Turteltulemine"; "Eile...
22/01/2025

Näitleja Milvi Koidu (1930 - 2004), kel tänavu on 95. sünniaastapäev, loeb Ellen Niidu luuletusi "Turteltulemine"; "Eile, täna, homme"; "Tuulerattad, ostetud Tallinna turult 1934. aastal"; "Lumesadu 1936"; "Üks maja on igaühel" ja "Uus maailm".

Režissöör Einar Kraut. Toimetaja Vilma Jürisalu. Helisalvestatud 1979. aastal.

ERR Raadioteater "Luuleruum" täna kell 23.

Näitleja Milvi Koidu (1930 - 2004), kel tänavu on 95. sünniaastapäev, loeb Ellen Niidu luuletusi "Turteltulemine"; "Eile, täna, homme"; "Tuulerattad, ostetud Tallinna turult 1934. aastal"; "Lumesadu 1936"; "Üks maja on igaühel" ja "Uus maailm".

"Mingil hetkel on toimunud väike krõks, kus sotsiaalmeedias leviv materjal on muutunud piisavalt suure hulga inimeste ja...
22/01/2025

"Mingil hetkel on toimunud väike krõks, kus sotsiaalmeedias leviv materjal on muutunud piisavalt suure hulga inimeste jaoks usutavamaks kui see, mis on tavalises meedias" nentis Levila juht Daniel Vaarik "Vikerhommikus", kus oli jutuks, kuidas globaalsed ettevõtted nagu Google ja suured sotsiaalmeedia platvormid kujundavad meie arvamusi, vaateid ja suhtumist.

Küsimusele, kas traditsioonilisel meedial on veel üldse lootust, vastas Vaarik jaatavalt, kuid lisas, et praeguses vormis meedia peab muutuma, kuid tema mõte ja funktsioon jäävad alles.

Juttu oli sellest, miks riigid ja sotsiaalmeediaplatvormid üksteisele lähenevad ning mida selles suunas teha võiks.
Peatuti ka ajakirjandusväljaande Levila tegemistel ning kõneldi sellest, et vastupidiselt levinud arvamusele, et inimesed ei viitsi pikki lugusid lugeda, tõestab Levila kogemus muud.

"Tähtis on see, kuidas on lugu tehtud. Loomulikult ei viitsi keegi lugeda ega vaadata lohisevat lugu, ja see viitsimine on ajas vähenenud. Aga kui on lugu, kus sul on pidevalt huvitav, siis ma väidan, et on olemas inimesed, kes tahavad, et see lugu ei lõpeks ära. See on hoopis teistmoodi lähenemine ajakirjandusele."

Daniel Vaarikuga vestlesid Kirke Ert ja Janek Luts.

Ajastul, kus globaalsed ettevõtted nagu Google ja suured sotsiaalmeedia platvormid kujundavad nii meie arvamusi, vaateid kui suhtumist, ei ole ka sõltumatud meediaväljaanded kuhugi kadunud. Kas üldse ja milline on nende mõju Eestis ja maailmas, arutleme kell 8.15 Levila juhi Daniel Vaarikuga.Sa...

"Kohalike valimiste aastal on vallarahva soovidel hoopis suurem täitumise tõenäosus kui tavaliselt, sest võim tahab võim...
22/01/2025

"Kohalike valimiste aastal on vallarahva soovidel hoopis suurem täitumise tõenäosus kui tavaliselt, sest võim tahab võimul olla. Võim mõistab, et valimiste aastal tuleb eriti rahvale meeldida. Nii on huvi muutusteks ju vastastikune. Ja nii pole ajakirjaniku karmi ja tigedat kirjatööd tihti asjade ajamiseks üldse vajagi," soovitab Rein Sikk vallarahvale.

"Ta jätkab: "Kui aga miskit muud murelikku ei aita ja soovid ikkagi ei täitu, siis, kulla külamees või külanaine, soovitan: kandideeri ise. Kui ikkagi tunned, et vallamajas ei liiguta keegi sinu mure lahendamiseks lillegi, on alati võimalus võim enda kätte võtta. Kandideeri volikogusse ja püüa sinna ka pääseda. Väiksemates valdades on volikokku pääsemiseks vaja umbes 30 häält. Kui oled tubli, tegus ja heade mõtetega inimene, ei ole see 30 ju mingi probleem.
Kutsu kindlasti sõbrad-tuttavad kaasa, loo valimisliit, milleks muuseas piisab vaid kahest tegusast inimesest. Aga uhkem ja pikem nimekiri annab enam võimalusi. Seega tee ennast nähtavaks ja oma hääl kuuldavaks. Kui su ideed on head, siis annavad valijad sulle kindlasti oma toetuse."

Seega toob Sikk välja, et aasta 2025 on võimaluste aasta nii valijatele kui ka valitavatele: "Küsimus on selles, kui targalt me neid võimalusi kasutada oskame. Aga kindlasti tasub proovida. Ainuüksi virisemine ja kurtmine ei vii ju kuhugi edasi. Seda on inimkatsetega korduvalt tõestatud."

Just kohalike valimiste aastal on vallarahva soovidel hoopis suurem täitumise tõenäosus kui tavaliselt, sest võim tahab võimul olla, nendib Rein Sikk Vikerraadio päevakommentaaris.

Kas teie arvates on internetipakkujate vahel reaalne konkurents?* jah, turg töötab* ei, turg ei tööta* ma ei kasuta inte...
22/01/2025

Kas teie arvates on internetipakkujate vahel reaalne konkurents?
* jah, turg töötab
* ei, turg ei tööta
* ma ei kasuta internetti
* mind jätab teema külmaks

"Uudis+" gallupis saab osaleda siin: https://vikerraadio.err.ee/1609570679/uudis

Telia hakkas kampaania korras ja nõusolekut küsimata klientidele uusi koduinterneti pakette määrama. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti sideosakonna juhatajalt Oliver Gailanilt uurime kell 12.45, kas ettevõtte tohib nii teha. Saatejuht on Johannes Voltri.

Eesti elanikud kuulavad kõige rohkem Vikerraadiot, näitab Kantar Emori värske uuring ajaperioodist 2024 juuli kuni detse...
22/01/2025

Eesti elanikud kuulavad kõige rohkem Vikerraadiot, näitab Kantar Emori värske uuring ajaperioodist 2024 juuli kuni detsember.

Vikerraadio hoiab esikohta nii päeva, nädala kui ka kuu arvestuses, kinnitab Kantar Emori raadio- ja muusikakuulamise seire 2024. aasta teisest poolaastast.

Päevas kuulab Vikerraadiot 112 000 inimest, püsides samal tasemel eelmise uuringuga. Teisel kohal asub päevaste kuulajate võrdluses Raadio Elmar 78 000 ja kolmandal Sky Plus 59 000 kuulajaga. Neile järgnevad Star FM, Retro FM, MyHits, Raadio Kuku, Rock FM, Raadio 4 ja Raadio 2. Ka nädala ja kuu arvestuses on Vikerraadiol kõige rohkem kuulajaid.

Täname oma kuulajaid!
😍😍😍

Eesti elanikud kuulavad kõige rohkem Vikerraadiot, näitab Kantar Emori värske uuring ajaperioodist 2024 juuli kuni detsember.

Peaminister Kristen Michal rääkis Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister", et toetab USA president Donald Trumpi et...
21/01/2025

Peaminister Kristen Michal rääkis Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister", et toetab USA president Donald Trumpi ettepanekut, et NATO riigid peaksid tõstma kaitsekulutused viiele protsendile SKP-st. Peaministri sõnul peaks Eesti kaitsekulutuste tõstmise endale eesmärgiks võtma.

"Uus Ameerika president Donald Trump on öelnud üsna selgelt, et ta eeldab NATO-s kaitsekulutuste taseme kasvu viiele protsendile. Küsitakse, mis mina arvan – mina toetan kaitsevõime kiiremat suurendamist. Me teame oma vaenlast. Samamoodi, nagu Poolal, Lätil, Leedul, tuleb meil samamoodi viis protsenti kaitsekulutusi eesmärgiks võtta," sõnas Michal.

Kristen Michalit intervjueerisid Arp Müller ja Mirko Ojakivi.

Peaminister Kristen Michal (RE) ütles, et riik peaks kaitsekulude eesmärgiks võtma viis protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Kulude katteks tuleb peaministri sõnul leida Euroopa Liidu keskne rahastus, jätkata kärpeid ning võtta laenu.

Saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on täna vaatluse all tehisintellekt. USA välispoliitika ekspert Henry Kissinger on...
21/01/2025

Saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on täna vaatluse all tehisintellekt. USA välispoliitika ekspert Henry Kissinger on hoiatanud, et tehisintellekti suurim oht meile oleks ettekujutus, et me seda nähtust mõistame, märgib Tiido.

"Tehisintellekti uued vormid ja inimese reageeringud neile võivad muuta inimese suhteid reaalsuse ja tõega, teadusuuringuid ja inimkonna evolutsiooni, diplomaatiat ning rahvusvahelist süsteemi," vahendas Tiido Kissingeri mõtteid.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all tehisintellekt. Henry Kissinger hoiatab, et tehisintellekti suurim oht meile oleks ettekujutus, et me seda nähtust mõistame, märgib Tiido.

"See näitab inimese egoismi – ta arvestab oma rõõmu ja vajadust näidata, et mul on see loom. Aga kas ta suudab loomale a...
21/01/2025

"See näitab inimese egoismi – ta arvestab oma rõõmu ja vajadust näidata, et mul on see loom. Aga kas ta suudab loomale anda heaolu, on iseküsimus," kommenteeris Tallinna loomaaia loomakasvatusnõuniku Anne Saluneem juhtumit, kus hiljuti toodi Eestisse lemmikloomaks puumakutsikas.

60 aastat Tallinna loomaaias loomakasvatuse nõunikuna töötanud Saluneeme sõnul tuleb lemmiklooma võttes kõigepealt lähtuda looma heaolust ja vajadustest. Mis puudutab konkreetselt puumasid, siis on tegemist kaslastega, kes tahavad palju joosta, ronida, hüpata ja küüsi kratsida. "Tal on vaja heaolu elemente, väga mitmekülgset puuri, kus tal oleks tegevust."
Oluline teadmine on ka see, et täiskasvanud puuma sööb päevas kolm kilo liha ning tehistingimustes võib tema eluiga olla kuni 20 aastat. Ning kui loom on oma peremehega sõbralik, ei tähenda see, et ta teistega sõbralik on.

Saluneem ütles, et loomaaiad ei anna eraisikutele metsloomi, kuid on kohti, kus neid lemmikloomadena peetakse ning sealtkaudu nad liiguvad ka eraisikuteni.

Anne Saluneemega vestles Kirke Ert "Vikerhommikus". Tallinna Loomaaed / Tallinn Zoo

Hiljuti Eestisse lemmikloomaks toodud puumakutsikas äratas avalikku tähelepanu ning tõstatas küsimuse, kas vajame lemmikloomade positiivset nimekirja. Puumadest ja teistest metsloomadest ning nende elulistest vajadustest räägime kell 8.15 Tallinna loomaaia loomakasvatusnõuniku Anne Saluneemeg...

Kas riik peaks Narva elanikele suurte küttearvete vähendamiseks appi tulema?* jah* ei "Uudis+" gallupis saab osaleda sii...
21/01/2025

Kas riik peaks Narva elanikele suurte küttearvete vähendamiseks appi tulema?
* jah
* ei

"Uudis+" gallupis saab osaleda siin: https://vikerraadio.err.ee/1609569749/uudis

Narva elanikud on pahased suurte küttearvete pärast. Algatatud on allkirjade kogumine ja kavandatakse meeleavaldust. Küsime olukorra ja võimalike lahenduste kohta linnapea Katri Raigilt. Saatejuht on Lauri Varik.

Teadlased on tähele pannud, et kuigi sipelgapesas elavad asukad tihedamalt kui mõnes suurlinnas, suudavad loomakesed rin...
21/01/2025

Teadlased on tähele pannud, et kuigi sipelgapesas elavad asukad tihedamalt kui mõnes suurlinnas, suudavad loomakesed ringi sagida nii, et liiklusummikuid ei teki.

Sipelgatel on pesa lähedal sisse seatud kindlad liikumisrajad, kus liiklus käib mõlemas suunas, just nagu linnatänaval. Nii jõuab ehitusmaterjal ja toidupoolis sujuvalt pessa ja sipelgaühiskond toimib katkestusteta.

Teadlased Marco Guerrieri ja Nicola Pugno analüüsisid sipelgate liiklusvoogu süvaõppealgoritmide abiga ning said jälile üksikute sipelgaisendite liikumisele, kaardistasid trajektoore, mõõtsid kiirust, jälgisid voogude kulgu ning tihenduste teket ja hajumist.

Teadlaste arvates võiksid tulevikus isejuhtivad sõidukid omavahel ja tänavataristuga suheldes saavutada sipelgate eeskujul kiire, tõhusa ja tõrgeteta liiklusvoo, hoidmaks kokku nii aega kui ka energiat ning säästa närve.

Teadust vahendas Priit Ennet.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Kui olete hommiku- või õhtutunnil mõnes Eesti linnas ummikus istunud, siis võib-olla on närvileevendust pakkunud mõte, et tõelistes maailma suurlinnades on ummikud veel suuremad ja aeglasemad.

"Ma arvan, et maailmale tervikuna ja ka Eestile on see hea päev, lootust andev," kommenteeris europarlamendi liige Jaak ...
20/01/2025

"Ma arvan, et maailmale tervikuna ja ka Eestile on see hea päev, lootust andev," kommenteeris europarlamendi liige Jaak Madison Donald Trumpi (taas)saamist USA presidendiks.

"Sest on olemas kõik eeldused, et me liigume tagasi normaalsuse suunas, kus me räägime sellest, kuidas majandus päriselt töötab, kuidas roheäärmuslus viib meid tegelikult kommunismi, kus välispiirid peavad pidama, illegaalne immigratsioon ei ole vastuvõetav, kus ka rahu tuleb taastada läbi tugevuse. /../
Ma arvan, et sõnumid ja sammud, mida Trump on astunud oma esimese nelja-aastase perioodi jooksul, kui Euroopa riigid hakkasid kiiresti kaitsekulusid suurendama ja vaatama, kuidas ellu jääda konkurentsis HJiina ja Ameerika Ühendriikidega, siis need samad sammud on tõenäoliselt oodatud ka täna õhtust," lisas Madison.

Jaak Madisoniga vestles Mirko Ojakivi saates "Uudis+".

Donald Trump saab täna taas USA presidendiks. Jaak Madison kõneleb Trumpi fenomenist. Saatejuht on Mirko Ojakivi.

"18. sajandi lõpu poole keelati Tartus põtradega liikumine, kuna nad ehmatasid liiga palju hobuseid," ütles keskkonnaage...
20/01/2025

"18. sajandi lõpu poole keelati Tartus põtradega liikumine, kuna nad ehmatasid liiga palju hobuseid," ütles keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja, rääkides, et põtru on ajaloos nii kodustatud kui ka veoloomana kasutatud.

Mis puudutab põdra kodustamist, nentis Veeroja, et loom allub suhteliselt hästi ja on toitumisel vähenõudlik, kuid tema põhipuudus on oht ülekuumenemiseks, kui anda talle näiteks kanda liiga suur koormus. Veeroja sõnul on põder liigina kohastunud märksa karmimatesse tingimustesse kui meie kliima ning juba talvine 0 °C tekitab põtradele stressi.

Muud põnevat tänavuse aasta looma põdra kohta saab kuulata "Ökoskoobist". Rauno Veerojaga ajas põdrajuttu Krista Taim.
Saate teises osas tõstis Kristo Elias fookusesse Tallinna ringmajanduskeskuse.

Aasta loom on põder. Räägime tema elust, käitumisest ja toitumisest Rauno Veerojaga, kes on keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist. Eelmise aasta sügisel avati Tallinnas Lillekülas ringmajanduskeskus, kus on lisaks moodsale jäätmejaamale ka korduskasutusruum ja parandustö...

Laskesuusakuningas Johannes Thingnes Bö lõpetab karjääri. Kui ootamatult uudis spordiavalikkust tabas? Mida arvavad norr...
20/01/2025

Laskesuusakuningas Johannes Thingnes Bö lõpetab karjääri. Kui ootamatult uudis spordiavalikkust tabas? Mida arvavad norralase otsusest meie saate kuulajad?

Teisipäeval kell 10.05 rivistuvad spordisaates „Võimla” Alvar Tiisler, Juhan Kilumets ja Johannes Vedru.

Address

Gonsiori 21
Tallinn
10124

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Vikerraadio posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Business

Send a message to Vikerraadio:

Videos

Share

Category