LLM

LLM IZWI LABANGENAPHIMBO🌍

KZW ➕UKWENZA KUBE SEMTHETHWENI UMBUSO OHLOTSHISIWE NGEMIKHOSI  Izihlalo zobukhosi zihambisana namakhosana axhaswa yiNkos...
02/09/2024

KZW ➕UKWENZA KUBE SEMTHETHWENI UMBUSO OHLOTSHISIWE NGEMIKHOSI

Izihlalo zobukhosi zihambisana namakhosana axhaswa yiNkosi uMswati III ukuyofunda eMelika , kubhekeke ukuthi bakhethe emhlangeni lapho omunye esengumntwana futhi okungenzeka ukuthi athathe izintambo ngenkathi omunye esesihlalweni sobukhosi esinyakazayo umfowabo omdala ethi esakhe.

Kusolwa ukuthi uMntwana ka Mswati III uLindani nguyena ozoshada embungazweni woMhlanga kanjalo neSilo uMisuzulu kaZwelithini, bobabili sabe sesibaxhaswe yiNkosi uMswati e-USA njengoba bezophinde bashade kulokho okubonakala kuthonywa eSwatini absolut mornachy. Kuthiwa zisaqhubeka izinkulumo eSwatini mayelana nenkosi uMisuzulu kaZwelithini okungenzeka ukuthi iqoke omunye unkosikazi emdansweni woMhlanga kaNgwane, ozoba sezweni laseSwazini ngoMgqibelo.

Imithombo iveza ukuthi iNkosi uMswati III yaphakamisa ukuthi umshana wayo, iSilo uMisuzulu ka Zwelithini , kanye nenye yamadodana eNkosi okusolwa uMntwana uLindani ka Mswati III kumele bakhethe amakhosikazi ezintombini ezihambela umhlanga . Kulo mcimbi kuzophinde kubonakale iNkosi uMswati III ikhetha ngokusemthethweni uNomcebo, indodakazi encane yalowo owayengumengameli waseNingizimu Afrika uMnu Jacob Zuma, njengonkosikazi wayo weshumi nesithupha.

“Kuhlelelwe ukuthi bobathathu bakhethe amakhosikazi ezintwenimbi ezizohambela uMdanso woMhlanga walo nyaka,” kusho umthombo. Kuthiwa amanye amalungu eNdlunkulu kaZulu aweneme neze ngalesi siphakamiso ngoba akholwa wukuthi iNkosi uMisuzulu ayikashadi ngokusemthethweni iNdlovukazi kaMayisela neNdlovukazi kaMyeni. Inkosi uMswati III isivele ikhokhele umndeni wakwaZuma ilobolo elilinganiselwa kwizigidi ezimbili(zamalandi), likaNomcebo, 21.

Kubikwa ukuthi usopolitiki uMnu JG Zuma akeneme neze ngalo mshado. Wayenombono wokuthi enye yamadodana eNkosi uMswati III izoshada noNomcebo. UNomcebo kubikwa ukuthi usezishiyile izifundo zakhe zasenyuvesi ukuze azilungiselele umshado nenkosi yokugcina e-Afrika.

INkosi uMisuzulu ihambele Eswatini kuleli sonto ukuyovakashela iNkosi uMswati III ngaphambi koMdanso woMhlanga.

Ngenyanga edlule ngesikhathi kunomcimbi wokuthela amanzi kwaKhangela Amankengane, iNkosi uMisuzulu yaveza ukuthi ingase ikhethe omunye unkosikazi emcimbini woMdanso woMhlanga kaZulu ozoba mhla zili-13 no-14 kuMandulo (September) eNdlunkulu eNyokeni KwaNongoma.

Lo mcimbi uzohlanganisa iminyaka engu-40 lo mcimbi wavuselelwa ebukhosini bakwaZulu ngo-1984.

“Ngicela zonke izintombi zize ngobuningi bazo njengoba sizobe sigubha iminyaka engu-40 kwavuselelwa uMdanso woMhlanga. Kwazi bani? Mhlawumbe ngingakhetha omunye wenu ukuthi abe ngumkami,” kusho iNkosi uMisuzulu ngoJulayi.

Selokhu athatha isihlalo sobukhosi, uke wabhekana nokugxekwa ngokungamkhethi unkosikazi ngesikhathi semidanso yoMhlanga eyedlule.

UMfundisi Thulasizwe Buthelezi, ongundunankulu wenkosi yesizwe samaZulu, uphendule imibuzo yabezindaba wathi: “Yini indaba yenu ukuthi inkosi ithathe omunye unkosikazi? Angicabangi ukuthi akuhlangene nabezindaba ukuthi iSilo sithatha omunye unkosikazi.”

LLM 📰 UKWEHLULEKA KUKAHULUMENI UDIDIZA UKUPHATHA NGOKUFANELE IZICELO ZOMHLABA NGAPHANSI KUKA DIDIZA KUHOLELA EKUMENI KOM...
02/09/2024

LLM 📰 UKWEHLULEKA KUKAHULUMENI UDIDIZA UKUPHATHA NGOKUFANELE IZICELO ZOMHLABA NGAPHANSI KUKA DIDIZA KUHOLELA EKUMENI KOMHLABA

KwaZulu-Natal, u-3% nje weCommunal Property Associations - izinhlaka zomthetho ezimele abafake izicelo zomhlaba - ziyahambisana nezidingo zomthetho eziyisisekelo, okuvamise ukuholela emazingeni amaningi omhlaba owawukhiqiza ngaphambilini ongapulazi noma ongasetshenziswa kancane okubangelwa ukugxambukela kwezandla. lokho kuqubula izingxabano phakathi kwabafuna umhlaba.

KwaZulu, ezindaweni zako- Zululand isigodi ezifana no - eMondlo idolobhana elincane lemiphakathi eladlelwa imihlaba, bedabuka ezindaweni ezahlukene ko-Ntendeka, eNsele njalo njalo izicelo zabo zokubuyiselwa umhlaba azikabi nanqubekela phambili. Abanye bathi 'Asazi ukuthi yini enzima kulolu hlelo njengoba abanye benamaliba kuyo lemihlaba eyadliwa kanti abangakwazi ukufinyelela kuwo'.

Kukhona ngaphezu kwe-1,700 Communal Property Associations (CPAs) ehlakazekile ezweni lonke.

Lezi yizinhlangano zomthetho ezisungulelwe ukumela izimfuno zabantu ababalelwa ku-380,000 namaqembu afake izicelo zomhlaba kusukela ngowe-1996. Kodwa u-7% kuphela walezi zinhlaka ezisebenza ngokusemthethweni kulandela uhlelo oluthathe iminyaka ecishe ibe ngamashumi amathathu lokubuyiselwa komhlaba oluholele ekutheni izicelo zomhlaba ezibalelwa ku-83,000 zikhokhelwe ezweni lonke ngezindleko ezicela ku-R58-bhiliyoni .

UMnyango WezoLimo, Ukubuyiswa Komhlaba kanye Nokuthuthukiswa Kwezindawo Zasemakhaya (i-DALRRD) uyincomile inqubo yawo yokubuyisela umhlaba futhi wacaphuna izindaba ezimbalwa zempumelelo, kodwa uyavuma ukuthi inani elikhulu labafaka izicelo ezihlanganiswe ndawonye ngaphakathi kwama-CPA ngokuvamile lidala “izinselelo” ezithile.

Ngolimi olulula, ama-CPA amaningi asenkingeni yasebukhosini, amaningi ahlaselwa yizingxabano, ukukhubazeka kwezomthetho, ukushoda kwezimali kanye nokuntuleka kokuziphendulela kumalungu.

Ubunzima bezimali kanye nezinqubo ezikhathele zenze ama-CPA athwala kanzima ukuze asebenze.
Kuma-CPA ayi-1,734 ezweni lonke, angama-7% kuphela athobela uMthetho Wezinhlangano Zezakhiwo Zomphakathi, odinga ukuthi le migwamanda ibambe imihlangano yaminyaka yonke, ikhiqize izitatimende zezezimali zonyaka futhi igcine amarejista akamuva amalungu ayo kanye nabaholi bamakomiti abakhethiwe.

E-KZN, u-3% kuphela wama-CPA ahlangabezana nalezi zidingo zomthetho eziyisisekelo, okuvamise ukuphumela ekubeni umhlabathi omkhulu ubekade ukhiqiza ungalindi noma ungasetshenziswa kahle.

Isicelo sokuxhaswa ngezimali kwe-CPA kanye nebhange lomhlaba elifinyelelekayo sithola ukwesekwa okukhulu.

Sekuphele iminyaka eyishumi nantathu Kanti imihlaba esaxazukiwe yenza u 7% Vho! Kwiminyaka eminingi yiwona kuphela umsebenzi osenziwe.

LLM 📰 ICALA LEZIKHALI ENKANTOLO LIDONSA AMASHUMI EMINYAKA LIBUYELA  Umehluleli weNkantolo eNkulu KwaZulu-Natal, uNkosina...
30/08/2024

LLM 📰 ICALA LEZIKHALI ENKANTOLO LIDONSA AMASHUMI EMINYAKA LIBUYELA

Umehluleli weNkantolo eNkulu KwaZulu-Natal, uNkosinathi Chili, livumile ukunikeza izizathu zesinqumo salo sokuphika isicelo sowayengumengameli wezwe, uMnuz Jacob Zuma, sokuthi u-Advocate Billy Downer akhishwe njengomshushisi ecaleni lakhe lenkohlakalo. Isinqumo sakhe size ngemuva kokuthi ummeli kaZuma, u-Advocate Dali Mpofu, enxuse inkantolo ukuthi ingaziphothuli izinsuku zokuqulwa kwamacala kuze kube uZuma useziqede zonke izicelo zakhe. Izizathu zizonikezwa ngomhlaka-11 kuMandulo 2024. NgoLwesine, uMpofu uveze ukuthi uZuma udinga izizathu ukuze aphikise isinqumo seJaji uChili, nokuthi usuku lokuqulwa kwecala ngeke luqhubeke kuze kube lolu daba luyaxazululwa. “Ilungelo lokudlulisa icala lihambisana nelungelo lezizathu. Ngoba awukwazi nje ukukhalaza. Ngikhalaze ngani?” Kubuza uMpofu. Wengeze ngokuthi ilungelo lekhasimende lakhe lokudlulisa icala lifakwe kuMthethosisekelo futhi lidinga ukuvikelwa.

U Adv Mpofu unxuse umahluleli uChili ukuthi linikeze izizathu ezigcwele zokuthi kungani enqabe isicelo sikaZuma sokuhoxiswa kuka-Downer, ngemuva kwalokho ithimba lakhe lizophikisana nesinqumo sokuphikisa isinqumo bese kubekwa usuku lokuqulwa kwecala. Uqhube wathi uma ngabe iNational Prosecuting Authority (NPA) ingahoxisa uDowner, icala lingaqhubeka kalula. “Udaba lokuhoxa kukaMnu Downer kusobala ukuthi luhlangene nokuqulwa kwecala… Ngeke bafune ukuqala ukuqulwa kwecala bagcine uMnu Downer,” kusho uMpofu
“Sicela inkantolo ikhiphe umyalelo wokuthi kuhlehliswe icala. Sicela ukuthi icala lihlehliselwe ihlandla lesibili lika-2025, okuwumhla zi-14 kuMbasa wezi-2025 kuya zingama-20 kuNhlangulana 2025 bese lihlehliselwa ihlandla lesithathu, zingama-21 kuNtulikazi kuze kube umhla ziyi-19 kuMandulo. Kanye nanoma yiziphi ezinye izinsuku ezinganqunywa ijaji elihloniphekile eliphethe. Ngakho sifuna kuqale ukuqulwa kwecala,” kusho u-Downer enkantolo.

LLM 📰UHULUMENI AKAYAZI IMPAHLA YAKHE FUTHI AKAKWAZI UKUYINAKEKELA¶Ingabe iphalamende lizonqoba ukubhula umlilo wokusha n...
30/08/2024

LLM 📰UHULUMENI AKAYAZI IMPAHLA YAKHE FUTHI AKAKWAZI UKUYINAKEKELA

¶Ingabe iphalamende lizonqoba ukubhula umlilo wokusha nokudliwa kwezakhiwo¶

Lapho imizabalazo ibhebhetheka maningi amabhilidi ebangaba awenani eliphansi loluhlalisa izakhamizi. Ukwehluleka kukahulumeni ukuba anakekele impahla kwavula ugebe lokuba abokufika kakhulu bezidle lezizakhiwo

Zingu-338 izakhiwo eziduniwe eNingizimu Afrika, kusho uNgqongqoshe wezemiSebenzi yoMphakathi uMacPherson
UNgqongqoshe Wezemisebenzi Yomphakathi Nengqalasizinda uDean MacPherson udalule ePhalamende ukuthi zingu-338 izakhiwo zikahulumeni eziduniwe eNingizimu Afrika.

Ungqongqoshe wezemisebenzi yomphakathi kanye nengqalasizinda uDean MacPherson udalule ukuthi zingu-338 izakhiwo zikahulumeni eziduniwe ezweni lonke.

UMacPherson udalule lokho esithangamini nabezindaba ePhalamende, eKapa ngo-Ncwaba 28.

Uthe umnyango unamabhilidi kahulumeni abalelwa ku-88 000, amaningi awo adunwa izimoto.

UMacPherson uthe bamatasatasa nokucwaningwa kwamabhuku ukuze bathole irejista yempahla enembayo, wathi kunesidingo sokuthi umbuso ucabange ukuthi ufunani ngempahla yawo.

“Zingu-338 izakhiwo eziduniwe kanti ngihlangane nemeya yeTheku kuleli sonto nayo ebhekane nenqwaba yamabhilidi amabi akhona.”

Uthe kulandela ukuvakasha kwakhe lapho, kuyacaca ukuthi uhulumeni akawasebenzisi wonke amabhilidi futhi akahlosile ukukwenza lokho.

Muva nje, kuqubuke umlilo oshise ibhilidi elinezitezi ezintathu eJeppestown, lapho bekusungulwe khona imijondolo.

Ngokusho kokhulumela iJohannesburg Emergency Management Services (EMS), uRobert Mulaudzi, umlilo udalwe ukuxhunywa kukagesi ngokungemthetho.

Lo mlilo udlule nemiphefumulo yabantu abane ngesikhathi ibhilidi abebekulo lisha langqongqa kwalimala abathathu.

Ngonyaka odlule ngo-Ncwaba, umlilo waqubuka kwibhilidi elinezitezi ezinhlanu elisenkabeni yeGoli, Usindiso Ministries for Women and Children, kwashona okungenani abantu abangu-77.

Lokhu kwadalula inkinga yokudunwa kwezakhiwo eDolobheni laseJozi.

Komunye umcimbi, kuboshwe abokufika abangaphezu kuka-123 abangenazo izincwadi ngoLwesibili, ngokuhlala ngokungemthetho emabhilidini aduniwe endaweni yasePhoyinti, eThekwini.

LLM 📰IMBUMBA YOHWEBO LWABANSUNDU LUTHI ALUTHINTEKI KODLOVA BOHWEBOAsiwona ama-mafia okwakha’ - Inhlangano yamabhizinisi ...
30/08/2024

LLM 📰IMBUMBA YOHWEBO LWABANSUNDU LUTHI ALUTHINTEKI KODLOVA BOHWEBO

Asiwona ama-mafia okwakha’ - Inhlangano yamabhizinisi Abansundu itshela uNgqongqoshe ukuthi umfelandawonye wosomabhizinisi engabade awanaso nesi ncu isandla ezenzweni zemibhikisho KwaZulu-Natal.

I-Black Business Federation (BBF), okuyinhlangano emele amabhizinisi abamnyama, ivala amarenki, inqaba ukuzihlanganisa nalezi zinhlangano ezibizwa nge-construction mafias ezidala umonakalo.

NgoLwesibili, uNgqongqoshe wezemiSebenzi yoMphakathi nezingqalasizinda KwaZulu-Natal, uMartin Meyer kanye nethimba eliqavile le-BBF bahlangane emhlanganweni obuvaliwe eThekwini ukuze kungcwatshwe uhlaka futhi baqale phansi.

U Mnu Malusi Zondi, onguMengameli womfelandawonye, ​​uchaze ukuthi lo mhlangano kade wadlula. Uchaze umshado njengonezithelo. Ungqongqoshe ufuna umhlangano ophuthumayo wokubhekana nempi yezokwakha.

Kolunye uhlangothi u Ramaphosa uzobhekana nezimayini ezingekho emthethweni, udlame lwamaqembu ezigelekeqe, i-mafia yezokwakha

“Besikhathazeke kakhulu. Ikakhulukazi mayelana nokulandisa okubikwe kabanzi okuphakamisa ukuthi umfelandawonye yi-mafia yokwakha. Noma ingemuva kwemisebenzi ye-mafia eyenziwa ezindaweni zokwakha,” kuchaza uZondi. Uphinde waveza ukuthi lo mfelandawonye uzogqugquzela ukwakhiwa kwamathuba emisebenzi namathuba osomabhizinisi abancane. Lokhu ikakhulukazi labo abasemkhakheni wezokwakha. Nokho, ngeke basekele isiyaluyalu, esidabukisayo. “Inkinga wukuthi kunezindawo eziningi ezimpunga ezikhona.

Ngenani lezinkundla ezingalawulwayo ezingalawuleki ezivela emifantwini. [Ba]sizakala ngohlelo,” kusho yena. Iqoqo lama-mafia wokwakha anonya IKwaZulu-Natal ike yaba yisizinda sezikhulu zezokwakha. Babezophazamisa umsebenzi wokwakha, befuna isigxobo. Amaqembu avame ukuhleleka kahle futhi ahlome amazinyo.

UMeyer uthe nakuba kuhlale kufiseleka ukuthola amakhono endawo ezinhlelweni zokwakha, kwesinye isikhathi kuba nzima.
Lokhu kungenxa yobunkimbinkimbi bamakhono adingekayo kwamanye amaphrojekthi.

“Lezi yizingxoxo ezinhle namuhla. Futhi siyethemba ukuthi kusukela namuhla kuzothuthukiswa imephu yomgwaqo. Kuzobandakanya ukugqugquzelwa kokushintshwa kwenqubomgomo kazwelonke kanye nembizo kazwelonke yokwakha phakathi kwamanye amasu,” kusho uMeyer.

Uphinde waphawula ukuthi ukusebenzisana kuzoholela ebudlelwaneni obuseduze nobusemthethweni bokusebenza. Lokhu kuzoba phakathi kweNhlangano Yamabhizinisi Amnyama, umnyango wezemisebenzi yomphakathi wesifundazwe kanye nohulumeni wesifundazwe.

KZW ➕ Inkantolo yase-UK inqume ukuthi osolwa ngenkohlakalo yase e-Kusile uMichael Lomas angabuyiselwa eNingizimu Afrika,...
29/08/2024

KZW ➕ Inkantolo yase-UK inqume ukuthi osolwa ngenkohlakalo yase e-Kusile uMichael Lomas angabuyiselwa eNingizimu Afrika, naphezu kwengozi enkulu yokuzibulala U-Briton Michael Lomas ulahlekelwe isicelo sakhe sokuphikisa ukubuyiselwa kwakhe eNingizimu Afrika.

Inkantolo yaseLondon ikhiphe isinqumo sokuthi uMichael Lomas, othweswe icala mayelana nenkontileka ye-Kusile Power Station elinganiselwa ku-R745m okusolwa ukuthi inenkohlakalo, angabuyiselwa eNingizimu Afrika ngemuva kokuba iziphathimandla encenge inkantolo ukuthi iqaphe izinkinga zakhe zengqondo.

Izithombe //Akusizo eze KZW ➕

LLM 📰 UMKHONTO WESIZWE UGWAZA NGEMIKHONTO EMIKHULU  Kusuka kwabengama-CEO(s) owakwa-Eskom uMnu -Brian Molefe omise ukuci...
28/08/2024

LLM 📰 UMKHONTO WESIZWE UGWAZA NGEMIKHONTO EMIKHULU

Kusuka kwabengama-CEO(s) owakwa-Eskom uMnu -Brian Molefe omise ukucisha kukagesi ngaphandle kwezindleko ezishisiwe, Owayengeye ye-Prasa Group uMnu Lucky Montana ohole izitimela ezintsha ezinhle zezomnotho kanye, Nowayeyi-CEO ye-Transnet Group uMnu Siyabonga Gama bonke abashiye ama-SOE asebenzayo enza nenzuzo.

Amalungu amasha e-MK Party ePhalamende ahlanganisa noMnu Mzwanele Jimmy Manyi, obuyela ePhalamende likazwelonke ngemuva kokushiya i-EFF esikhundleni sakhe eqenjini le-MK. Kanti uMnu Floyd Shivambu, osanda kuba ilungu le-MK esuka ku-EFF, akafakwanga ohlwini njengoba esebekwe esikhundleni sokuba nguMgqugquzeli we-MK kazwelonke .

Iqembu le-MK lisenezihlalo eziyisikhombisa ezingagcwalisiwe ngemuva kokuthi likhiphe amalungu ayi-15 ePhalamende.

LLM 📰U NTULI UFAKE ABOMTHETHO ETHEKWINI ABAKULELI BENGENAGUNYA BAGCWALA AMATHAUNdunankulu wase KZN uthi njengesibophezel...
27/08/2024

LLM 📰U NTULI UFAKE ABOMTHETHO ETHEKWINI ABAKULELI BENGENAGUNYA BAGCWALA AMATHA

UNdunankulu wase KZN uthi njengesibophezelo abasenza bethula inkulumo yesimo sesifundazwe (State of the Province Address) sebedla ngokuqinisa isandla ngoku 'dingiswa kwabokufika, kuvilelwe izakhamizi nomnotho wesifundazwe'. Amajazi agcwale umoya kushaqwa abokufika bengazelela. Babalelwa ku-100 ababoshiwe ngokuba kuleli ngokungemthetho.

Igxathu lase KZN lokushaqa abokufika lilandela elakamuva eligasele eGoli. Kantike ezinkundleni kudikidwa loludaba lapho izinkulumo zehlukene olunye uhlangothi luthi yebo izwe alingabi kwamachanca kepha kwenzeka kanjani ukuthi abokufika kube abomdabu base Africa kuphela abanye beveza udaba olungakaqinisekiswa oluthi izinkampani zamaNdiya zithutha amaningi aseNdiya ukuba ezosebenza kuleli kwizinkampani zensimbi benxuse ukuba UNdunankulu angenelele abheke nakhona.

Luyaqhubeka udaba lwabokufika nokuhlukanisa iNingizimu Afrikha lapho iningi lingagculiseki ngendlela olulungiswa ngayo bebalula ukuthi kunokukhetha iphela emasini abokufika kuleli akusibo abase Africa kuphela kepha nabangaphandle kwayo Pho! Kwenzeka kanjani ukuthi njalo kwehlele ngezansi nxa kuza kwabase-Africa.

Endaweni yase-Point eThekwini kuboshwe abaningi. Lo mkhankaso, ohlanganisa Imeya yaseThekwini uMnuz Cyril Xaba namaphoyisa akwaKwaZulu-Natal, ophethe ngokuboshwa kwabantu abangaphezu kuka-100 bokufika abangekho emthethweni Kanti bonke baNsundu kuphela.

Uhulumeni wase Africa kumele wenze kangcono kwenzeka kanjani ukuthi izakhamuzi zalawo mazwe zitholakale zithunazwa isithunzi kanje! Kusho abaNtu

Izithombe :uhulumeni wase - KZN

LLM 📰 KUGXEKWA I NERSA NGOPONTSHO KAGESI ODLE LUBHEDU MUVA NJE Amacala okuphazamiseka kwamamitha kagesi wekhadi ayakhula...
26/08/2024

LLM 📰 KUGXEKWA I NERSA NGOPONTSHO KAGESI ODLE LUBHEDU MUVA NJE

Amacala okuphazamiseka kwamamitha kagesi wekhadi ayakhula njengoba nsuku zonke abantu baseNingizimu Afrika belwa nezindleko zikagesi ezimba eqolo (futhi ezingekho emthethweni).

AmaMetro afana neDolobha laseKapa, iTheku, no Jozi kanye namalokishi wonkana iyanyuswa imibiko yokuphazanyiswa kwamamitha kagesi wekhadi kulezindawo . Imikhandlu no Eskom basobishini lapho okumele benxephezele abaqolekile nakuba imikhandlu ilandula ngokungabi namali isengagasela kulabo abangawukhokhile ugesi ukuze kukhokhelwa labo abaxhaphazekile. Kuyanda ukuhlukana phakathi kwabasebenzisa ugesi lapho wonke umuntu efuna ukulingana ngogesi bethi 'Thina ugesi siyawukhokhela abanjani abangawukhokheli'. Izenzo ze Nersa zikhuphula inani ngokungemthetho sezibhebhethekise udweshu, bebuza abantu ukuthi nxa u Eskom unganxephezeli ingabe lokho kuzobe kungasho yini ukuthi nabo abawugebenge ugesi kwazise no Nersa uyabagebenge kwedlulele lapho kungenziwa lutho kwabawusebenzisa mahhala befuna ukuceba ngawo. Ingabe isisombululo ukuthi ugesi ube Mahhala njengoba Washo uMnu Andile Mgxi oyilungu lePhalamende le MK kasazi.

Isikhangisi {Ingabe unezindlu zokuqashisa! I-KHANYISILE ENERGY esebenza ngezogesi Ingakusiza ekukufakeleni ama (Sub - meter box) uthintana ne LLM uma udinga usizo ngalezozonke ezikagesi}

Njengokubika kwe-LLM Daily Feeds ukuchithwa kwesikhalo seNational Energy Regulator’s (NERSA’s) kwenza ngempumelelo ukunyuswa kwentela kamasipala ngo-12.8% kaNtulikazi kube ngokungekho emthethweni. Nenhlangano elwela amalungelo abantu Injenje YabeNguni, Abaseki Bokukhanya, nabo o-AfriForum basho ngaphimbo linye bathi 'izigidi zabasebenzisi bakagesi zinelungelo lokubuyiselwa imali' . Kodwa-ke, lo mphumela ungaba nomthelela omubi komasipala bendawo abangalawulwa kahle nabangenamali njengoba beqalile balandula.

I-NERSA ithathe ikhefu lokudlulisa isinqumo seNkantolo eNkulu yokuchitha ukwenyuswa kwentela ngo-2024.
Ngesikhathi esifanayo, uthole ukuthi u-Eskom ugubha izinsuku ezingu-150 ngaphandle kokucisha ugesi. Nokukhathazeka ngesixwayiso sokucisha izibani eNingizimu Afrika, njengoba izigidi zamamitha kagesi wekhadi zisadinga ukuvuselelwa okuphuthumayo. Empeleni, wonke umshini kagesi okhokhelwa kusengaphambili ongabuyekezwa nge-Token Identifier (TID) ekhethekile ngaphambi koMsombuluko wangomhla zingama-24 kuLwezi 2024 (24/11/24) uzoyeka ukusebenza. Futhi uma okwanele kubo kungabuyekezwa, ochwepheshe bakholelwa ukuthi kungakhipha yonke igridi.

Njengoba sekusele izinsuku ezingu-90 kuphela kuze kufike umnqamulajuqu kuyaqondakala, ngokwesizindalwazi sokulethwa kwezinsiza zeSALGA, ukuthi amamitha angu-30 000 akhokhelwa kusengaphambili adinga ukubuyekezwa njalo ngosuku olulodwa. Ngamanye amagama, lawo angama-500 ihora ngalinye ezinsukwini ezingama-90 ezilandelayo. Uma eyakho ingakabuyekezwa okwamanje, kufanele uxhumane nomkhandlu wendawo yakho ngokushesha ukuze uthole amathokheni anezinhlamvu ezingu-20 owadingayo. Faka eyokuqala yamadijithi angu-20 amathokheni ekhodi futhi ulinde ukuthi yamukelwe. Bese uzofaka isethi yesibili yamadijithi angama-20. Lindela ukuthi yamukelwe. Okokugcina, thenga futhi ulayishe ivawusha kagesi yokwengeza ukuze ubone ukuthi iyasebenza yini. Kulula kanjalo

LLM 📰 IZAKHAMIZI ZASE KURHULENI ZIGXEKA U RAMAPHOSA NGOKUNGALETHWA KWEZIDINGONGQANGI NGESIKHATHI SEMBIZO   EGOLI :Izakha...
26/08/2024

LLM 📰 IZAKHAMIZI ZASE KURHULENI ZIGXEKA U RAMAPHOSA NGOKUNGALETHWA KWEZIDINGONGQANGI NGESIKHATHI SEMBIZO

EGOLI :Izakhamuzi zaseTsakane ezikhungathekile zase-Ekurhuleni zizwakalise ukungenami kwazo kuMengameli Cyril Ramaphosa ngoLwesihlanu , zizwakalisa izikhalo zazo zokuhlinzekwa kwezidingongqangi zathi, "Asiyivotelanga i-GNU, siyahlupheka."

Izakhamizi eziningi ebeziphume ujenga zizozwakalisa ubuhlungu kuRamaphosa zikhulume ngendlela ubugebengu, udlame nezidakamizwa ezidla ngayo umphakathi wazo. Baphinde bagqamisa izinselelo ezinkulu ezibhekene neKurhuleni, okubalwa ukushoda kwengqalasizinda yemigwaqo, ukungathuthwa kwendle, izikhungo zezempilo, izindlu nemisebenzi. “Sinezinkinga eziningi kakhulu mongameli. Ngifike lapha ngo-2004, asinawo amatayitela ngisho abomnyango wezezindlu basitshela ukuthi banezinkinga kodwa asazi ukuthi lokho kuvala kanjani amatayitela ethu. “Amanzi ngolunye udaba, sibhekana nokunqamuka kwamanzi kaningi. Ngicela sibe nezimpendulo ngalezi zinkinga,” kusho isakhamuzi, uNksz Nonhlanhla Msimango.

Uhulumeni Wesifundazwe SaseGauteng (GPG) usingathe Imbizo kaMongameli eTsakane, e-Ekurhuleni, ukuze ikhulume futhi iphendule ezinkingeni nezinkinga zabantu. Ngesikhathi isimo sishuba futhi kunesiphithiphithi, kwangenelela uMengameli Cyril Ramaphosa ukuze kugcinwe ukuthula kanye nokuzola etendeni, waqinisekisa ukuthi kuzwakala ukukhungatheka kwezakhamuzi.

Lokhu kwenze ongqongqoshe bakwazi ukuphendula ezinkingeni ezehlukene eziphakanyiswe wumphakathi. Ephendula izinselelo zamabhizinisi endawo, uNgqongqoshe wosomabhizinisi abancane, uNkk Stella Ndabeni-Abrahams, uthembise ukubhekana nazo ukuze aqinisekise ukuthi umnotho wakuleli uyaqhubeka nokukhula futhi uthuthuke. UNgqongqoshe Wezamanzi Nokuthuthwa Kwendle uPemmy Majodina naye ufunge wagomela ukuthi izinkinga zamanzi zizolungiswa.

“Ngingakuqinisekisa lokhu, iDolobha laseKurhuleni lakha isikhungo esisha sokumpompa amanzi ukuze abantu bathole amanzi. Sikulungele lokho,” kusho uMajodina.

26/08/2024

KZW ➕ I RUSSIA IPHINDE YAZIFAKA ZONKE ZAGCWALA IZIQHUMANE E UKRAINE KWATHULEKA CWAKA

IRussia yethula ukuhlasela okukhulu kwemicibisholo ne-drone e-Ukraine, kusho uKyiv Isifinyezo Okungenani abangu-5 babulawa ekuhlaselweni kwemicibisholo emikhulu yaseRussia amasonto Igridi yamandla kazwelonke iqondiswe esitelekeni esikhulu saseRussia Kubikwe ukucisha kukagesi namanzi I-Russia iqinisekisa ukuhlasela, kusho izikhali 'ezinembayo' ezisetshenzisiwe Isikhulu esiphezulu sase-Ukraine sifunga ukuziphindiselela ngokumelene neRussia KYIV, Aug 26 (Reuters) - Izwe laseRussia lenze imicibisholo ejikijelwayo engaphezu kuka-100 kanye nezindiza ezingaba ngu-100 ezihlasela e-Ukraine ngesikhathi sesiphithiphithi sasekuseni ngoMsombuluko, kwashona okungenani abantu abahlanu kanye nezindawo zikagesi ezweni lonke, kusho izikhulu. Ukunqanyulwa kukagesi kanye nokuphela kokuhlinzekwa kwamanzi kubikwe ezindaweni eziningi, okuhlanganisa nezingxenye ze-Kyiv, njengoba izikhulu zathi ukuhlasela - iminyaka engu-2-1 / 2 ekuhlaselweni okugcwele kweRussia - okuqondiswe kwamandla noma enye ingqalasizinda ebalulekile okungenani ezifundeni eziyi-10. Izwe laseRussia linyuse kakhulu iziteleka kugridi kagesi yase-Ukraine ngoMashi kulokho iKyiv ethe kubukeka njengomzamo ohlangene wokwehlisa isithunzi lolu hlelo ngaphambi kobusika lapho abantu bewudinga kakhulu ugesi nokushisisa.

Umcibisholo wangoMsombuluko kanye ne-drone salvo ibishube kakhulu eRussia emasontweni ambalwa, iza njengoba i-Ukraine ifuna indawo entsha yokungena endaweni eseningizimu yeKursk yaseRussia ngenkathi amabutho aseRussia eqhubekela phambili empumalanga ye-Ukraine, evala indawo yezokuthutha yasePokrovsk.

"Bekungesinye seziteleka ezinkulu ezihlangene. Imicibisholo ecitshwayo engaphezu kwekhulu yezinhlobo ezehlukene kanye nezindiza ezingaba yizinkulungwane eziyikhulu ze-Shahed. Futhi njengeziteleka eziningi zangaphambilini zaseRussia, lesi sinobuqili, siqondise nengqalasizinda yabantu ababalulekile," kusho uMongameli uVolodymyr Zelenskiy. I-Telegram.
Ngokusho kukaNdunankulu uDenys Shmyhal, izifunda eziyi-15 zibe nomonakalo. UZelenskiy uthe umkhakha wezamandla wenze “umonakalo omkhulu”.
Isikhangiso ·

Izikhulu eziphezulu zaseKyiv zinxuse ukuthi zivumele iziteleka zebanga elide eRussia.

I-Ukraine yayingenazo izikhali ezinamandla zebanga elide ekuqaleni kokuhlasela, kodwa selokhu yathuthukisa izinhlobo eziningi ze-drone ehlasela ibanga elide futhi yayisebenzisa ukushaya okuhlosiwe ngaphakathi kweRussia, kusukela ezindaweni ezihluza uwoyela kuya ezinkundleni zezindiza zempi.
Ngempelasonto, uZelenskiy uthe i-Ukraine isungule “umcibisholo oyi-drone” obusha obusetshenziswe ukuhlasela iRussia futhi inamandla futhi ishesha kakhulu kunezinye izinto ze-hardware ku-arsenal yaseKyiv.
Isikhangiso · Skrola ukuze uqhubeke
Isikhungo sezindaba i-Interfax sicaphune uMnyango Wezokuvikela eRussia uthe ngoMsombuluko amabutho awo asebenzise izikhali ezinembayo ukushaya ingqalasizinda yamandla kagesi e-Ukraine abathi yeseka inxanxathela yezempi nezimboni.
KUBIKWE UMONAKALO
Umbutho wezempi wasePoland uthe izindiza zawo zempi kanye nalezo ezidlelana nawo ziqashwe ngeso lokhozi ngemuva kokuhlasela kwemicibisholo yaseRussia kanye ne-drone, ehlasele izifunda zasentshonalanga ye-Ukraine emngceleni wezwe eliyilungu le-NATO.

LLM 📰 AMABHANGE ENGABADE OTAKWINI INGABE UKUNYUNDELWA KAMBE UKUVIVINYWA NJE KULANDELA UKUQUMBEKA PHANSI KWE VBS, I AFRIC...
26/08/2024

LLM 📰 AMABHANGE ENGABADE OTAKWINI INGABE UKUNYUNDELWA KAMBE UKUVIVINYWA NJE KULANDELA UKUQUMBEKA PHANSI KWE VBS, I AFRICAN BANK AYINALO UZINZO KANTIKE ITHALA BALIBOPHELA AMAQINA ENYATHI

INDLULAMITHI ISINXENXE UNDUNANKULU WASE KZN WEZINDLOVU UKUBA ENGENELELE

IThala lasungulwa ngo 1958 nguhulumeni Wakwa-Zulu uholwa umsunguli we IFP uMntwana wakaPhindangene.

Abantu bavunguza ukunyundelwa kwalamabhange kulandela isinqumo se FSCA (Financial Sector Conduct Authority) ithi akunqandwe ukusebenza kweThala lokhu kulandela lelibhange liphokophela phambili landisa amagatsha alo, nakhu ke sekuthiwa woh! Yimani lapho ningabe nisawandisa amakhasimende phelelani kulawo eninawo.

Lokhu sekuvunguze izinsolo zokuthi lesishayamthetho sezimali sisebenza ngokuchema lapho sibalula ukungaphephi kwezimali eThala nakuba I FSCA ingabonwanga nangokhalo mhla amabhange amazwe kuleli evuma ukukhuba Ilandi. Akwaziwa iyozalankomoni njengoba iNdlulamithi isinxenxe uNdunankulu ka Zulu uMfu Thulasizwe Buthelezi ukuba aphakamise loludaba ku Ndunankulu wase KZN angenelele nakhu amanzi engena endlini.

ISilo uMisuzulu kaZwelithini sithe isinqumo seFinancial Sector Conduct Authority (FSCA) sokumisa ilayisensi yasebhange Ithala sizobeka engcupheni izinkulungwane zezakhamizi zaKwaZulu-Natal.

I-FSCA ithe ngoLwesihlanu iyimisile ilayisensi yebhange lentuthuko KwaZulu-Natal njengoba lehluleka ukuhlangabezana nezidingo zezimali, yathi ukukhokha imali kuyisici esibalulekile ekusebenzeni kahle kwanoma iyiphi inkampani ehlinzeka ngezinsizakalo zezezimali (FSP).

“Kubalulekile ukuthi ama-FSP ahambisane nezidingo zoMthetho we-FAIS, okuhloswe ngawo ukuvikela izintshisekelo zamakhasimende ezezimali. Ukukhokha kuyisici esibalulekile ekusebenzeni okuqhubekayo kwanoma iyiphi i-FSP, futhi ukuhambisana nezidingo zokuphepha kwemali kubaluleke kakhulu. Lokhu kuhambisana nenhloso yokuvikela amakhasimende ngezimali yesiphathimandla.

“Izimfuneko zokuxazululwa kwezimali ziyabekwa phakathi kokunye ukuze kuqinisekiswe ukuthi i-FSP iyakwazi ukuhlangabezana nezidingo zezikweletu ezingalindelekile futhi ifeze, lapho kudingekile, ukuxazululwa okuhlelekile kwebhizinisi le-FSP ngaphandle kokubandlulula izithakazelo zamakhasimende noma abanye ababambiqhaza.”

I-FSCA ithe ukumiswa kusho ukuthi Ithala alivunyelwe ukuphetha ibhizinisi elisha futhi livunyelwe ukuqhubeka nokuhlinzeka ngezimali ebhizinisini elikhona.

Usuku lokulalelwa kwesicelo sokubukezwa kabusha alukanqunywa.

Ukumiswa kuzoqala ngoNtulikazi 26 kuze kube Ithala liyahlangabezana nemibandela yokuthi kususwe ukumiswa kwelayisensi yalo.

Ibhange Ithala lisemjahweni wokulwa nesikhathi sokuqinisekisa ukusebenza kwalo.

Ibhange Ithala lixwayisa ngokuphelelwa umsebenzi uma ilayisense noma ukukhululwa kunganikezwa
Isikhulu esiphezulu uMnuz Thulani Vilakazi sithi ibhange alikaze licwilise emalini yabafakeli ukuze likhokhele ukulahlekelwa kwalo.

NgeSonto, uNgqongqoshe wezokuBusa ngokuBambisana neziNdaba zoMdabu KwaZulu-Natal kanye noNdunankulu ka Zulu , uMnuz Thulasizwe Buthelezi, uthe iSilo sikhathazekile ngokuthi ukumiswa kuzoba “nomthelela omubi empilweni yezinkulungwane zabantu baso abathembele ebhange ukwenza ibhizinisi. kanye namabhizinisi omphakathi”.

UButhelezi uthe iNgonyama yamcela ukuthi axhumane noNdunankulu waKwaZulu-Natal uThami Ntuli kanye noNgqongqoshe wezeziMali uFrancois Rodgers ukuze “baqinisekise ukuthi Kuba nemizamo eyenziwayo yokubuyisela ilayisensi yeThala”.

KZW ➕ LIDEKIWE ELE BRICSAmazwe e Melika nelama Ngisi adla ngezezimali emhlabeni, I BRICS lokhu izokuguqula maduze.Isitel...
25/08/2024

KZW ➕ LIDEKIWE ELE BRICS

Amazwe e Melika nelama Ngisi adla ngezezimali emhlabeni, I BRICS lokhu izokuguqula maduze.

Isiteleka Esikhulu Se-BRICS Emelene Nedola – I-BRICS Pay Yethulwa Maduze

Uhlelo lwezezimali lomhlaba wonke lisonqenqemeni lwesiyaluyalu esikhulu. Ibhulokhi ye-BRICS ihlela ukwakhiwa kohlelo lokukhokha oluzimele ukuze kube lula ukuhwebelana kwemingcele phakathi kwamalungu ayo. Lolu hlelo luhlose ukunciphisa ukuncika kwabo kudola laseMelika ngokuhlanganisa izimali zasendaweni ukuze zihwebe.

Sibheke ohlelweni olusha lokukhokha lwe-BRICS
Ngokuvumelana nenqubomgomo yabo yokususa amadola, i-BRICS imatasa ilungiselela ukuqaliswa kohlelo lokukhokha oluzimele olubizwa nge-BRICS Pay. Lolu hlelo luklanyelwe ukwenza lula ukuhwebelana kwemingcele phakathi kwamalungu alo ngaphandle kokusebenzisa idola laseMelika. Isinyathelo sisekelwa ubuchwepheshe obusezingeni eliphezulu njenge-blockchain. Kungase futhi kube enye indlela enamandla kunethiwekhi ye-SWIFT.

U-Valentina Matviyenko, uMongameli we-Federation Council of Russia, ukuqinisekisile ukuthi iphrojekthi isendleleni. “Lona akuwona umqondo nje, useya phambili ngendlela ebambekayo,” kusho yena. Ubuye wengeza ngokuthi lolu hlelo luyimpendulo ezifisweni zamazwe asathuthuka afisa ukuzikhulula ebuchosheni bedola.

Inhloso enkulu yalolu hlelo olusha wukwenza amazwe angamalungu e-BRICS akwazi ukukhokhela izindleko zawo zezentengiselwano ngemali yakuleli. Ngakho-ke, bangakweqa ukuguquguquka nezingcindezi zezomnotho ezihlobene nemali yaseMelika. Amazwe angaphezu kwama-50 asezwakalise intshisekelo yokungenela lolu hlelo ngaphambi kwengqungquthela ye-BRICS ehlelelwe u-2024. Iningi lawo liqhamuka e-Asia, e-Afrika, eNingizimu Melika naseMpumalanga Yurophu.

Iziteki zetheknoloji nezombangazwe ze-BRICS Pay
Ukuqaliswa kokukhokhelwa kwe-BRICS akunazo izithiyo. Le phrojekthi kuzodingeka inqobe izinselele eziningana zobuchwepheshe, kuhlanganise nokuhlanganiswa kwezinhlelo zokukhokha ezikhona zezwe ngalinye.

I-BRICS Pay kufanele ihambisane nezinkundla ezifana ne-Unified Payment Interface (UPI) e-India kanye nohlelo lwe-Mir e-Russia, oluzodinga imizamo eyinkimbinkimbi yokumisa.

Ngaphambili kwezepolitiki, i-BRICS Pay ingashintsha ibhalansi yamandla omnotho. Ngokunciphisa ukuthembela kwabo edoleni, i-BRICS inganciphisa umthelela we-United States ekuhwebeni komhlaba. Nokho, lolu hlelo luphinde l**e sengozini yokudala ukungezwani phakathi kwamazwe aseNtshonalanga. Bangase babone le ndlela njengosongo oluqondile ku-hegemony yedola.

Ngokusobala, iphrojekthi ye-BRICS Pay ifanekisela isifiso esikhulayo phakathi kwezomnotho esafufusa sokuzikhulula ekubusweni yidola kanye nokwakha ingqalasizinda yezezimali ekwazi ukumelana nezimo nezizimele. Kodwa-ke, ukuze ifinyelele izinjongo zayo, i-BRICS Pay kuzodingeka inqobe izinselele ezinkulu zobuchwepheshe, zezwe, kanye nezokulawula. Uma lezi zithiyo zinqotshwa, lolu hlelo alukwazanga nje ukuguqula ubudlelwano bomnotho phakathi kwamazwe e-BRICS kodwa futhi luchaze kabusha ibhalansi yezezimali yomhlaba.

Address


Alerts

Be the first to know and let us send you an email when LLM posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Business

Send a message to LLM:

Videos

Shortcuts

  • Address
  • Telephone
  • Alerts
  • Contact The Business
  • Videos
  • Claim ownership or report listing
  • Want your business to be the top-listed Media Company?

Share