Eesti Loodus

20/09/2024

Viie aasta eest alanud Väinamere geoloogilise kaardistuse töödel on saadud täpsemad kõrgusandmed aluspõhja kohta. Geoloogid Igor Tuuling, Sten Suuroja ja Anu Veski uurivad Eesti Looduse sügisnumbris, kas uued andmed kinnitavad oletust, et Hiiu- ja Saaremaa vahel on jälgitav ürgne jõeorg.

https://www.loodusajakiri.ee/kas-saaremaa-ja-hiiumaa-vahel-asub-urgne-joeorg/

Pildil on näha Väinamere aluspõhja 3D-mudel perspektiivvaatega kagust.

19/09/2024

Eesti Looduse sügisnumbri intervjuus räägib Eesti maaülikooli makroökoloogia professor Lauri Laanisto teadustööst, kirjandusest ja tõlkimisest.
https://www.loodusajakiri.ee/intervjuu-vaikeste-asjade-moistmiseks-on-vaja-neid-kaugemalt-vaadata/

Soovitame lugeda ka tema mullu ilmunud reisikirja "Üks päev polaaruurija elus".

Foto: Kristiina Mark

18/09/2024

Kui šaakal kümmekond aastat tagasi Eestisse jõudis, kirjeldasid liiki kohanud inimesed teda lühikese sabaga rebasena, kes teeb veidrat häält.

Eesti Looduse sügisnumbrist saab lugeda Aivar Jürgensoni (Eesti Rahva Muuseum / Estonian National Museum) artiklit Kaukaasia eestlaste kogemustest selle kiskjaga. Näiteks õpetasid eesti külade elanikud kanad puu otsas magama, et neid šaakalirünnakust säästa.

Kaukaasia eestlaste kokkupuuted šaakaliga Eesti LoodusTellijale Kuupäev: 09/09/2024 SildidKaukaasiašaakal Tekst: AIVAR JÜRGENSON Šaakali Eestisse jõudmine leidis kinnitust aastal 2013. Nüüdseks on teada, et šaakal pole võõrliik, vaid jõudnud siia loomulikul teel Foto; Remo Savisaar Šaak...

16/09/2024

Terioloogia seltsi sügiskool on tulekul!
Juba sel nädalavahetusel kuuleb põnevaid ettekandeid meie siililiikide, šaakali, karu ja nahkhiirte kohta. Huvilised saavad koos asjatundjaga otsida saarma tegevusjälgi.

Tere, imetajatehuviline! Ootame Sind 21. ja 22. septembril 2024 Eesti Terioloogia Seltsi sügiskooli. Laupäevased ettekanded ning võrgustumine toimuvad Tartus, Eesti Loodusuurijate Seltsi majas (Struve 2, Tartu) ning pühapäeval teeme ühise väljasõidu Tartu lähikonda. Anna teada oma osalemise...

13/09/2024

Täna kell 19.15 on RaadioKuku eetris jälle Loodusajakiri.

Saates on külas bioloog ja kirjanik Juhani Püttsepp, kellega räägime ajakirjast Eesti Loodus, selles ilmuvast rubriigist "Seik" ja Soest ning hundist.

Saadet juhib Tiiu Rööp.

Loodusajakirja saateid saab järele kuulata Kuku kodulehelt ja Pleierist.
Foto: Tiiu Rööp

13/09/2024

Eesti Loodus: muutuvad maastikud

- Kas Väinamere põhjas on muistne jõeorg?
- Kuidas kasutada satelliidipilte argielus?
- Tohoh! Valge metsmaasikas
- Eesti kihelkonnad: Harju-Madise
- Kaukaasia eestlased ja šaakal

- Värskest numbrist saab lugeda veel intervjuud makroökoloogia professori Lauri Laanistoga, kes on tuntud ka tõlkijana. Tuletame meelde kaalika kasulikkust ja õpetame valima mikroskoopi.

Kaanefoto on teinud Remo Savisaar.

10/09/2024

Nüüd on paras aeg valida välja enda parimad pildid ja saata need meie loodusfotovõistlusele. 🦊🐸🐝🌳🌺

Fotosid saab esitada kuni 30. septembrini. Loe täpsemalt ⬇️

Ajakiri Eesti Loodus on kuulutanud välja fotovõistluse, mis sel aastal toimub 25. korda. Eesti Looduse fotovõistlus on üks Eesti suuremaid loodusfotokonkursse.

Osaleda saab kuni 16-aastaste noorte ja täiskasvanute kategoorias. Auhindu saavad parimad looma-, taime- ja seenefotod. Samuti jagatakse palju eriauhindu, näiteks elurikkuse, liigikaitse, aasta orhidee või looduse maastike ja mustrite kategoorias.

Uudsena antakse seekord koostöös keskkonnaameti PuisniiduLIFE-i projektiga välja eriauhind „Pärandit kandvad puisniidud“.

Kõik võistlusele saadetud fotod peavad olema tehtud Eestis ning taim, loom või seen peab olema pildil selgelt äratuntav. Koos võistlustööga ootame lühikest lugu, kus ja mil moel pilt on tehtud ja kes on pildil.

Autori nõusolekul lähevad võistlusele edastatud vaba litsentsiga fotod eestikeelse Vikipeedia fotokogu täienduseks nagu varasematelgi aastatel; parimaid tunnustab Vikipeedia auhindadega.

Fotosid saab võistlusele esitada alates 1. juulist kuni 30. septembrini veebilehel fotovoistlus.horisont.ee. Samast leiab ka võistluse tingimused, toetajad ja eelmiste aastate parimad tööd.

Seekordse fotovõistluse põhitoetajad on Fotoluks - valgustab Sind fotoalal ja Wikimedia Eesti, peale selle senised sponsorid.

05/09/2024

Uue looduskaamera abil saab nüüd jälgida haruldase ebapärlikarbi elu!

Loodetavasti saame selle varjatud eluviisiga liigi kohta palju uusi teadmisi. Näiteks seda, mida teevad karbid tugevate sadude ajal ja millal täpselt algab karbivastsete väljapaiskumine.

Mis loom on ebapärlikarp ning mis seda liiki ohustab, saab lugeda meie arhiiviloost.
Mullu ilmunud artikli autor on RMK Põlula kalakasvatustalituse ebapärlikarbispetsialist Katrin Kaldma.

https://www.loodusajakiri.ee/ponev-haruldus-ebaparlikarp/

Tööd alustas Eesti esimene ebapärlikarbi kaamera. 🤩

RMK Põlula kalakasvatustalituse ebapärlikarbi spetsialist Katrin Kaldma ütles, et ebapärlikarbi kaamera eetrisseminekuga sai teoks ammune soov tutvustada laiemalt haruldast liiki ja tema muidu väga varjatud elu ning elukeskkonda. 😇

Loe lähemalt ja vaata kaamerapilti 👉 https://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/uudised/uudised-2024/tood-alustas-eesti-esimene-ebaparlikarbi-kaamera

29/08/2024

Head Läänemere päeva!
Seda hakkasid esimesena tähistama soomlased, et meenutada inimestele meie kodumere ainulaadsust ja ilu.

Eesti Looduse arhiivist sobib tänasel päeval lugeda Anu Printsmanni, Maila Kuusiku ja Tarmo Pikneri artiklit merekultuuri kohta.

https://www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-arhiivist-mere-ja-rannikukultuurkas-seljaga-voi-naoga-mere-poole/

Eesti enim pildistatud võrgukuurid Altjal
Foto: Anu Printsmann

28/08/2024

Sel nädalal toimub Tartus looduse ökoloogilisele taastamisele keskenduv rahvusvaheline konverents SERE2024.

23/08/2024

Tänases Loodusajakirja saates räägime aasta samblast.

Käesoleva aasta sammalt, harilikku helvikut, teavad paljud aiaomanikud. Miks kasvab harilik helvik koduaias? Kuidas teda looduses ära tunda?
Rahvameditsiinis on harilikku helvikut kasutatud maksahaiguste puhul. Kas teadusuuringud kinnitavad hariliku helviku raviomadusi?

Saates on külas samblauurija, TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessor Nele Ingerpuu. Saadet juhib Tiiu Rööp.

🟢 NB! Saade on nüüd eetris uuel ajal ehk kell 19.15. Kuula järele RaadioKuku kodulehelt või Pleierist.

Foto: Tiiu Rööp

20/08/2024

Elagu Eesti!

Foto: Risto Hunt
1. auhind taimefoto kategoorias Eesti Looduse 2023. aasta fotovõistlusel

19/08/2024

Kuni selle nädala lõpuni saab saata loodusfotosid Matsalu rahvuspargi sünnipäeva tähistavale fotokonkursile. 📷

Kas uudist kuulsid? MAFF tähistab Matsalu rahvuspargi 20. sünnipäeva loodusfoto konkursiga! 📷

📌 Tööde esitamise tähtaeg on juba 25.08.2024. Saada oma parimad pildid teele siit: www.maff.ee/fotoprogramm

🌱 Konkursile on oodatud pildid nii lindudest, imetajatest, maastikest, putukatest kui ka taimedest. Saadetud töödest valitakse välja 25 paremat, millest sünnib uhke suureformaadiline fotonäitus.

🌱 Iga näitusele valitud autor saab auhinnaks enda näitusele trükitud foto (raamitud ja suureformaadiliselt trükitud). Matsalu loodusfilmide festival kingib igale finaali jõudnud töö autorile priipääsme MAFFile!

Matsalu rahvuspark 20 tegevusi koordineerib Keskkonnaamet https://kaitsealad.ee/et/matsalu20 ning fotokonkurssi toetab RMK.

Täpsem info lehelt www.maff.ee/fotoprogramm ning MAFFi fotoprogrammi juhilt Remo Savisaarelt: [email protected].

Foto metskitsest: Remo Savisaar

17/08/2024

Eesti looduse päeva puhul Eesti Loodus poolmuidu!

🔵 Pakume kõikidele loodushuvilistele kahte järgmist Eesti Loodust vaid ühe ajakirja kaanehinnaga - 6.90 €
⚫️ Eripakkumine kehtib Eesti looduse päevast taasiseseivusmispäevani (17.-20. august).
⚪️ Esimene ajakiri jõuab Sulle postkasti juba septembris!

➡️ www.loodusajakiri.ee/elp ⬅️

🌿 Eesti looduse päeva korraldamine on seotud meie esimese looduskaitseala, Vaika linnukaitseala sünnikuupäevaga 14. augustil 1910. Et kõik huvilised saaksid Eesti looduse päeva sündmusest osa võtta, tähistatakse seda alati nädalavahetusel, mis on lähim 14. augustile. Sellest on kujunenud riigiasutuste, vabaühenduste, mäluasutuste, loodusturismiettevõtjate ja kõikide loodussõprade ühine ettevõtmine, millega soovitakse ühe pika nädalavahetuse jooksul pakkuda valikut nendest võimalustest, kuidas Eesti loodust paremini väärtustada ja hoida. Eesti looduse päev on ühtlasi ka kõigi loodussõprade päev, et viibida, õppida ja õpetada meie looduses. 🌿

16/08/2024

Loodusajakirja raadiosaates reisime täna Iisaku kihelkonda 😎

Kultuuriloohuvilised geograafid Mait Sepp ja Taavi Pae on enam kui aasta jooksul tutvustanud ajakirjas Eesti Loodus meie kihelkondi.

Iisaku kihelkonnast, mille „kaubamärgiks“ on kriivad, poluvernikud ja Alutaguse rahvuspark, räägib saates Taavi Pae. Saadet juhib Tiiu Rööp.

❗️ Sügise hakul on muutunud saate eetrisoleku aeg.
Loodusajakirja saab RaadioKuku eetris kuulata reedeti kell 19.15. Kuula järele sulle sobival ajal Kuku kodulehel või Pleierist.

Foto: Tiiu Rööp

16/08/2024

Loodusajakirja raadiosaates reisime täna Iisaku kihelkonda.

Kultuuriloohuvilised geograafid Mait Sepp ja Taavi Pae on enam kui aasta jooksul tutvustanud ajakirjas Eesti Loodus meie kihelkondi.

Iisaku kihelkonnast, mille „kaubamärgiks“ on kriivad, poluvernikud ja Alutaguse rahvuspark, räägib saates Taavi Pae. Saadet juhib Tiiu Rööp.

❗️ Sügise hakul on muutunud saate eetrisoleku aeg.
Loodusajakirja saab RaadioKuku eetris kuulata reedeti kell 19.15. Kuula järele sulle sobival ajal Kuku kodulehel või Pleierist.

Foto: Tiiu Rööp

15/08/2024

Eesti looduse päev on riigiasutuste, vabaühenduste, mäluasutuste, loodusturismiettevõtjate ja kõikide loodussõprade ühine ettevõtmine, millega soovitakse ühe pika nädalavahetuse jooksul pakkuda valikut nendest võimalustest, kuidas Eesti loodust parem

14/08/2024

Eemalt kena peale vaadata, kuid kodumaiste taimeliikide elupaiku üle võttev verev lemmalts on kärmelt leviv võõrliik. 👇

🌱Himaalaja mäestikust pärit dekoratiivne õistaim sattus Eestisse aiandushuviliste abil. Taim kasvab suurte tihedate kogumikena peamiselt niisketes ja poolvarjulistes kohtades, sagedasti veekogude, teede ja metsade ääres. Suurte lillakas-roosade õitega taim on üks suuremaid nuhtlusi Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Austraalias.

Kuidas saad peatada taime leviku?

✅Rohi välja või niida esimesel võimalusel enne seemnete tekkimist.

📌Pane tähele: vereva lemmaltsa seemned püsivad mullas idanemisvõimelisena vähemalt kolm aastat. Seega tuleks niita või rohida seni, kuni uusi taimi selles kasvukohas enam ei tärka.

🧐Keskkonnaameti kodulehelt leiab kasulikke materjale vereva lemmmaltsa ja tõrjeviiside kohta, muu hulgas infovoldikud eesti, vene ja inglise keeles. Lingi leiad alt kommentaaridest.

💚Palun kaalu ka lemmmaltsa koduaias kasvatamisest loobumist, samuti ära vii oma aiajäätmeid loodusesse, sest välja rohitud taimed või selle seemned võivad ka metsa alla viiduna seal kasvama hakata.

14/08/2024

Kukeseeni korjavad praegu kõik, aga kas te tänavuse aasta seent olete juba kohanud?

Kamperriisikat ja tema sugulasi tutvustab Eesti Looduse artiklis mükoloog Irja Saar.

Aasta seen kamperriisikas Eesti Loodus Kuupäev: 07/08/2024 SildidAasta seenkamperriisikasriisikad Tekst: IRJA SAAR Fotod: VELLO LIIV Eesti mükoloogiaühing on valinud 2024. aasta seeneks kamperriisika(Lactarius camphoratus). Üks valiku ajend oli Tartu ülikooli emeriitprofessori Kuulo Kalamehe 90...

09/08/2024

Täname Are küla lapsi, tänu kellele päästeti tamiili ja kalakonksudega puu külge rippuma jäänud hiireviu. 👏

☎️ Kolmapäeval laekus 𝐫𝐢𝐢𝐠𝐢𝐢𝐧𝐟𝐨 𝐧𝐮𝐦𝐛𝐫𝐢𝐥𝐞 𝟏𝟐𝟒𝟕 teade, et Ares Sauga jõe kohal ripub okstesse kinni jäänud hiireviu. 💚 Teatajateks olid küla lapsed, kes tegutsesid täpselt nii, nagu sellises olukorras tegutsema peab:

✅ Hädas lindu nähes helistasid nad numbrile 𝟏𝟐𝟒𝟕 ja andsid koha täpsed koordinaadid.

Lisaks jäid nad meie inspektorile appi lindu vabaks harutama.

Kalakonksude ja tamiili tõttu oli hiireviu veidi ka viga saanud, kuid õnneks ei olnud need vigastused tõsised. Vabadusse pääsedes lendas ta kohe paarisaja meetri kaugusele puu otsa oma hiireviu-asju ajama. 🦅

💚💚 Aitäh, lapsed, et hoolite!

08/08/2024

Eesti Loodusmuuseum jagab ühe loodusesõbra kohtumist jõhvussiga ja tuletab meelde toredat artiklit meie arhiivist.
Selgrootute loomade hea tundja Mati Martin kirjutas jõhvusside salapärasest elust Eesti Looduse 2012. aasta augustinumbris. http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel4737_4704.html

07/08/2024

Tuletame meelde, et käimas on Eesti Looduse fotovõistlus!

Ajakiri Eesti Loodus on kuulutanud välja fotovõistluse, mis sel aastal toimub 25. korda. Eesti Looduse fotovõistlus on üks Eesti suuremaid loodusfotokonkursse.

Osaleda saab kuni 16-aastaste noorte ja täiskasvanute kategoorias. Auhindu saavad parimad looma-, taime- ja seenefotod. Samuti jagatakse palju eriauhindu, näiteks elurikkuse, liigikaitse, aasta orhidee või looduse maastike ja mustrite kategoorias.

Uudsena antakse seekord koostöös keskkonnaameti PuisniiduLIFE-i projektiga välja eriauhind „Pärandit kandvad puisniidud“.

Kõik võistlusele saadetud fotod peavad olema tehtud Eestis ning taim, loom või seen peab olema pildil selgelt äratuntav. Koos võistlustööga ootame lühikest lugu, kus ja mil moel pilt on tehtud ja kes on pildil.

Autori nõusolekul lähevad võistlusele edastatud vaba litsentsiga fotod eestikeelse Vikipeedia fotokogu täienduseks nagu varasematelgi aastatel; parimaid tunnustab Vikipeedia auhindadega.

Fotosid saab võistlusele esitada alates 1. juulist kuni 30. septembrini veebilehel fotovoistlus.horisont.ee. Samast leiab ka võistluse tingimused, toetajad ja eelmiste aastate parimad tööd.

Seekordse fotovõistluse põhitoetajad on Fotoluks - valgustab Sind fotoalal ja Wikimedia Eesti, peale selle senised sponsorid.

01/08/2024

Tähtis teade seoses olümpiamängudega!
Loodusajakirja raadiosaade on Kuku eetris hoopis homme hommikul, kohe pärast kell 10 algavaid uudiseid.

Seekord räägib kirjandusteadlane ja EOÜ 2024. aasta linnu käo meeskonda kuuluv Elle-Mari Talivee märgilistest kägudest eesti kirjanduses. Tema samateemalist artiklit saab lugeda Eesti Looduse suvenumbrist.

Kuuleme Johannes Piiperi käost ajalehes Postimees 1944. aastal, Katku Villu õnnekäost ning Vana-Võrumaa kirjaniku Juhan Jaigi loomingust. Käo võib leida nii Marie Underi kui Henrik Visnapuu luulest, kuid mille poolest meie kahe silmapaistva luuletaja käod erinevad?
Saame teada, miks Doris Kareva luuletus „Käkimeelne kägu“ justkui ennustas ette GPS-saatjaga käo Friedrichi saatuse. Lisaks "päris" käole räägime ka kellakäost. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Foto: Tiiu Rööp

31/07/2024

29/07/2024

Uut orhideeliiki ei leita just iga päev!

26/07/2024

Täna räägime Loodusajakirja raadiosaates tuleohu ennustamisest.

Keskkonnaagentuur koostab tuleohukaarti, kasutades selleks Nesterovi meetodit. Tulevikus hakatakse tuleohukaartide koostamisel kasutama Kanada tuleohuindeksit FWI. Mille poolest need meetodid erinevad?

Miks peame Eestile koostama tuleohutuskaarte, kui Euroopa kosmoseorganisatsioon annab tuleohutushoiatusi, mille arvutamise aluseks on FWI?

Saates on külas geoinformaatika ja kartograafia professor Tõnu Oja (TÜ Geograafia osakond). Saadet juhib Tiiu Rööp.

Loodusajakiri on RaadioKuku eetris täna kell 20.15. Kuula meie saateid järele Kuku kodulehelt või Pleierist!

Foto: Andres Tennus / Tartu ülikool

25/07/2024

Usin aiapidaja on ilmselt oma kasvuhoones või peenarde vahel märganud tänavust aasta sammalt. Harilikku helvikut on kutsutud ka maakõrvaks.

See põnev liik on loodusteadlastele tuttav juba mitusada aastat. Samblauurijad Kai Vellak ja Nele Ingerpuu kirjutavad helvikust ja tema sugulastest Eesti Looduse suvenumbris.

AASTA SAMMAL | Roheline kõrv maapinnal Eesti LoodusTellijale Kuupäev: 08/07/2024 Sildidaasta sammalharilik helvik Hariliku helviku alamliiki polymorpha iseloomustab silmatorkav keskjoon ja lokkivad talluseservad Foto: Nele Ingerpuu Hariliku helviku alamliiki polymorpha iseloomustab silmatorkav kes...

24/07/2024

Folklooriuurijad tuletavad meelde, et käoaastal kogutakse käopärimust!

23/07/2024

25/06/2024

Looduseuurijate päev toimub tänavu Lahemaal. Veel loetud tunnid saab end kirja panna!

Registreerumine 41. looduseuurijate päevale on avatud veel südaööni! Lisainfo: [email protected]
https://owncloud.ut.ee/owncloud/apps/forms/s/RrTfetGLg2RcMFAjABYNsesz