Tallinnlased

11/01/2025

Eesti Vabariigi president Alar Karis märkis, et igal inimesel on oma teekond. Kui see rada jagatakse kaasinimestega, kui see puudutab neid ja läheb neile korda, siis öeldakse – tegemist oli tähendusliku eluga. Selline elu jätab jälje, elab meie sees ja mälestustes edasi. Presidendina otsis ta tasakaalu ja kooskõla inimeste ning arvamuste vahel, hindas mõistvust ja vastutustunnet ning võitles suurema võrdõiguslikkuse eest. Ta oli ühtaegu Eesti riigi taaselustaja kui ka tasakaalustaja – üks kõige olulisemaid tegijaid meie riigi arengus.

10/01/2025

Eesti Vabariigi president Alar Karis tõdes, et riigi haridussüsteemis esineb varasemast rohkem ebavõrdsust, kui seni välja paistnud. Ta märkis, et aasta pärast valmiv haridusele pühendatud Eesti Inimarengu Aruanne annab paremate andmete toel senisest põhjalikuma ülevaate neist lõhedest, nende mõju ulatusest ühiskonnale ning ennetamisvõimalustest.

President kohtus aruande peatoimetaja Eneli Kindsiko ning Eesti Koostöö Kogu juhi Kairi Tilgaga, kes tutvustasid esimesi tulemusi. Riigipea hinnangul on nende põhjal võimalik jätkata hädavajalikku arutelu selle üle, milline haridus ja koolikorraldus tagaksid noortele ja kogu Eestile parima tuleviku.

10/01/2025

President Rüütli matusepäeval - laupäeval, 11. jaanuaril - toimub Toompeal, Kuberneri aias mälestushetk, mis algab päikesetõusul kell 9.10 hümniga ja lipp heisatakse Pika Hermanni torni leinalipuna. Seejärel liigub matuseauto president Rüütli sargaga Toompealt Estonia Kontserdisaali, kus kell 12 algab matusetseremoonia kutsetega külalistele.

Orienteeruvalt kell 13.20 alustab matusekolonn liikumist Estonia kontserdisaali juurest Kadriorgu. Vabariigi Presidendi Kantselei (A. Weizenbergi 39) ees toimub mälestushetk, kus on üles rivistatud Kaitseväe Vahipataljoni aukompanii. Seejärel liigub matuseauto president Rüütli sargaga Metsakalmistule, kus toimub muldasängitamine ainult perekonna ja lähimate kaaslaste ringis.

Vabariigi Presidendi Kantseleis (A. Weizenbergi 39) on kuni neljapäevani, 9. jaanuarini kella 17-ni avatud kaastundeavalduste raamat. Reedel, 10. jaanuaril saab kaastundeavaldusi ja mälestussõnu jätta Kadrioru lossis (A. Weizenbergi 37). нарусский

10/01/2025

Eesti Vabariigi president Alar Karis toonitas, et parimad insenerid ja tulevased tehnoloogiavaldkonna tipud tulevad tõenäoliselt nende seast, kes juba 1. klassis alustavad robootikaringis.
See annab õpilastele võimaluse jõuda rahvusvahelistele võistlustele veel koolipõlves ning avab uksi edaspidiseks. President rõhutas, et sarnaselt spordinoortele, kes osalevad võistlustel, ja lauljatele, kes käivad laulupeol, vajavad ka robootikahuvilised omi mõõduvõtmisi. Eriti hinnatav on, et sellistel võistlustel ei piirdu noored pelgalt roboti ehitamise ja programmeerimisega, vaid teevad ka uurimustööd ja esitlevad seda, mis teeb robootikaringi tõeliselt lõimivaks õppeviisiks.

10/01/2025

Juba homme algab Tondiraba jäähallis noorte hokipidu – IIHF U20 I divisjoni B-grupi maailmameistrivõistluste turniir! 11.–17. jaanuarini 2025 astub Eesti U20 koondis vastamisi Jaapani, Ukraina, Itaalia, Poola ja Korea noortega, et võidelda võimaluse eest tõusta jäähoki kõrgemasse seltskonda.

Tule kindlasti kohale, et elada kaasa meie “pääsukestele” ja nautida pingelisi hokimatše! Iga mäng on eriline sündmus, kus Eesti noored talendid saavad tõestada, et meie riik väärib kohta maailma jäähokieliidi hulgas. Koos suudame luua kordumatut hokiemotsiooni!

09/01/2025

Spordipealinna avasündmus muudab lauluväljaku suusakeskuseks

Euroopa spordipealinna aasta toob Tallinnasse spordiprogrammi, mis võimaldab linlastel tutvuda erinevate spordialadega läbi kogu aasta. Jaanuar on pühendatud suusaspordile. Tuleval nädalal, 18. jaanuaril toimub Lauluväljakul suusapäev, millele järgneb spordiaasta meeleolukas avalöök.

Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski sõnul on Euroopa Spordipealinna sündmusi planeerides mõeldud eelkõige kohalike inimeste huvidele. „Innustame linlasi rohkem liikuma ja tervislikumalt elama. Pakume selleks mitmekülgseid võimalusi proovida erinevaid spordialasid ning rajame linna täiendavaid sportimisvõimalusi,“ ütles Ossinovski.

Spordipealinna põhiprogramm on jaotatud 12 erinevaks teemakuuks. Suusaspordile pühendatud jaanuar pakub linlastele võimalust Tallinna Lauluväljakule toodetud kunstlumel proovida suusahüppeid, sõita lumelauakrossi, võtta osa murdmaasuusatundidest ning harjutada kätt laskesuusatiirus.

Lauluväljaku siseruumides viiakse läbi suusamäärimise koolitused. Kohapeal on tutvumiseks ka liikumispuudega inimestele mõeldud suusakelgud.

Spordipealinna suusapäeva tegevused toimuvad 18. jaanuaril kell 12–16. Murdmaasuusatundidesse ja määrdekoolitusele on vajalik eelregistreerimine, mis avaneb sport.tallinn.ee kodulehel 13. jaanuaril.

Suusapäeva järel kell 17 antakse spordiaastale meeleolukas avapauk, mis toob lavale 2006. aastal Eurovisiooni võitnud Soome metal-bändi LORDI.

Spordipealinna põhiprogramm jätkub 22. veebruaril kahevõitluspäevaga Sõle spordikeskuses. Märts on pühendatud uisuspordile, aprill matkale ja kepikõnnile, mai jooksmisele, juuni jalgrattaspordile, juuli rannamängudele, august pallimängudele, september orienteerumisele, oktoober fitnessile, november mõttemängudele ja detsember discgolfile. Spordipäevade detailne kirjeldus avaldatakse sport.tallinn.ee kodulehel kuu enne sündmuse toimumist.

„Spordipäevade eesmärk on võimaldada inimestel pingevabas keskkonnas tutvuda erinevate aladega ning leida endale uus harrastus. Võistlusärevust keegi kartma ei pea, sest tegemist on spordialade sissejuhatavate treeningutega,“ lausus Jevgeni Ossinovski.


Sammuväljakutse alustas suure hooga

1. jaanuarist käivitus eestlaste arendatud liikumisrakenduses FitSphere’is kogu 2025. aasta jooksul vältav väljakutse „7000 sammu“, mille eesmärk on koguda kokku 2,4 miljonit sammu iga osaleja kohta. Kui esialgu tundub see hirmuäratav, siis tegelikult on see vaid 200 000 sammu kuus ehk keskmiselt alla 7000 sammu päevas.

Esimese nädalaga registreerus väljakutsele üle 5300 inimese, kes tegid ühtekokku 250 miljonit sammu. See on võrdne viie tiiruga ümber maakera. Väljakutsel kogutud sammud kuvatakse operatiivselt sport.tallinn.ee kodulehele.


Esimene suurvõistlus juba sel nädalal

Rahvusvaheliste suurvõistluste programm, mille eestvedajateks on spordialaliidud, saab avalöögi juba laupäeval, 11. jaanuaril, mil Eesti U20 jäähokikoondis alustab Tondiraba jäähallis MMi I divisjoni B-grupi turniiri. Pääsukestega hakkavad A-divisjoni koha eest võitlema Jaapan, Ukraina, Itaalia, Poola ja Korea.

Tondiraba jäähallis selgitatakse aasta alguses välja ka iluuisutamise Euroopa meistrid. 28. jaanuaril algaval võistlusel on eestlastest stardis Niina Petrõkina naiste üksikssõidus ja vennad Aleksandr ja Mihhail Selevko meeste üksiksõidus.

„Tallinnas toimuvatel suurvõistlustel on võimalik kaasa elada oma ala tippudele, kes on eeskujuks paljudele, eelkõige meie noortele sportlastele. Meie endi sportlastele, kes võistlustel üles astuvad, saame kindlasti toeks olla, kui näitame neile kodupubliku toetust,“ sõnas Ossinovski.

Ühtekokku toimub Tallinnas 2025. aastal rohkem kui 20 rahvusvahelist spordi suursündmust. Spordipealinna sündmustega saab kursis olla kodulehel sport.tallinn.ee ja Facebookis Spordipealinn 2025.

Euroopa spordipealinn Tallinn 2025 saadikuteks on Hannes Hermaküla, Irina Embrich, Saskia Alusalu, R**t Linna, Mikk Jürjens, Tanel Kangert, Inger Fridolin, Gerd Kanter, Kersti Kaljulaid, Jaano Kraav, Kaido Külaots ning Peep Pahv.

09/01/2025

Eesti Vabariigi president Alar Karis märkis, et maailma julgeolekuolukord ei jäta kahtlust, et riigikaitseküsimused püsivad kesksetena ka järgnevatel aastatel. Seda kinnitas ta, võttes kokku oma kohtumise kaitseväe juhataja Andrus Meriloga, kus arutati Eesti lähiaastate eesmärke.

Presidendi sõnul rääkisid nad nii NATO väenõuetest, mis eeldavad kaitsekulutuste täiendavat tõusu, kui ka "esimese sentimeetri" kaitsmise põhimõttest, samuti kaitseväe inimjõust ja ajateenistusest. Karise hinnangul tuleb riigikaitset edasi tugevdada, et Eesti oleks valmis vastama igasugustele väljakutsetele.

09/01/2025

Peaminister Kriisten Michal vahendas oma sotsiaalmeediakanalites rõõmusõnumeid erilisest külaskäigust: Seto Kuningriigi saatkond, kellel on aastakümnete pikkune tava käia uue aasta paiku Eesti Vabariigis sõpradel külas, külastas seekord esmakordselt Valitsuse istungit uues Eesti Esindushoones. Setod olid seal esimene kuningriigi delegatsioon.

Peaministri sõnul vahetati kohtumisel häid soove ja mõtteid sõbralikus õhkkonnas. Kohal olid Setomaa ülemsootska Urmo Uiboleht, noorsootska Rasmus Itse, Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanem Rainer Rahasepp, Setomaa Liidu juht Margus Timmon ja pillimängija Maria Grünber. Peaminister tänas külalisi meeldiva visiidi eest ja väljendas heameelt, et sellised traditsioonid kestavad edasi.

07/01/2025

Täna avati Vene Teatri galeriis näitus „Uusaasta veerel“, mis toob pimedal talveajal killukese valgust ja pidulikkust. Näitus jääb avatuks 8. jaanuarist kuni 3. märtsini 2025 ning on osa suuremast sündmusest „Talvepühad Vene Teatris“.

Näitusel esitletakse kahekümne viie kunstniku loomingut, mis on loodud selleks, et innustada vaatajaid loovusele, lahkusele ja armastusele. Näituse kuraator, Rahvusvahelise Kunstikriitikute Assotsiatsiooni liige Olga Ljubaskina, rõhutas, et tema jaoks oli peamine valikukriteerium kunsti võime häälestada inimene positiivsele ja südamlikule tunnetele.

Peaaegu kõik näitusel osalevad kunstnikud on varasemaltki Vene Teatri galeriis oma töid esitlenud ja on kunstisõpradele hästi tuntud. Seekordseks väljapanekuks on valminud 35 uut maali, mis peegeldavad Eesti maalikunsti traditsioonide ja rahvusliku omapära koosmõju.

Näitusel on esindatud nii Eestis elavate tunnustatud meistrite, nagu Nikolai Kormašov, Jüri Arrak, Slava Semerikov, Vladislav Staniševski ja Juri Mossenkov, looming kui ka keskmise ja noorema põlvkonna andekate kunstnike tööd. Osalejate seas on näiteks Orest Kormašov, Arno Arrak, Anatoli Strahhov, Tauno Kangro, Sergei Inkatov, Urmas Puhkan, Vera Staniševskaja, Peeter Must, Juri Horev, Diana Yanson, Oleg Võssotski ja paljud teised.

Avamisüritusel esinesid Lyudmila Topper ja Savva Sidelnikov, kes lisasid pidulikule sündmusele veelgi maagilisemat meeleolu.

Kui soovite pühademeeleolu pikendada, on Vene Teatri näituse külastamine ideaalne viis koos perega kaunist kunsti nautida. Häid pühi ja head uut aastat!

07/01/2025

President Alar Karis rääkis saabuvat raamatuaastat silmas pidades lasteajakirja Täheke jaoks lugemisest ja raamatutest. Täheke tähistab tänavu oma 65. sünnipäeva. 10-aastased raamatusõbrad Saskia ja Astrid Edda jagasid presidendiga mõtteid lugema õppimisest, lemmikraamatutest ja raamatusoovitustest.

Vestluse käigus pakkus Saskia välja Kairi Loogi raamatusarja „Piia Präänik“, samal ajal kui Astrid Edda soovitas lugeda Imbi Paju teost „Kadrioru aednik“.

07/01/2025

Lumileopard Sumu ärkab hämaruses

Tallinna loomaaias tehtud video viib meid kiskjate salapärasesse maailma. Noor lumileopard nimega Sumu, kes toodi 2021. aastal Salzburgi loomaaedast, ärkab, et alustada oma hämariku tunde.

Sumu on eriline külaline Tallinna loomaaias, kelle sugupuu ulatub legendaarsete lumileopardideni Kungai ja Remboni. Need majesteetlikud loomad püüti looduses Kirgiisias ning elasid Tallinna loomaaias pikki aastaid.

Sumu nimi tähendab hindi keeles „Kuu“, ja see leopard õigustab oma nime täielikult. Tema liikumised, ärkamine ja graatsia meenutavad kuuvalgust, mis õrnalt valgustab lumiseid mägesid.

Sumu ärkamise jälgimine on võimalus tunda looduse ilu ilma Tallinna linnast lahkumata. See majesteetlik kiskja on üks loomaia tähtedest, kutsudes külastajaid tutvuma selle haruldase ja salapärase liigiga.

07/01/2025

Tallinna Raekoja platsil on kasvanud särav muinasjutumets.

Kesklinna valitsus ootab endiselt ettepanekuid Raekoja platsi kaunistanud jõulukuuse taaskasutuseks. Varasematel aastatel on puust valmistatud küttepuid, mida on kasutatud aasta jooksul erinevatel üritustel – näiteks muinastulede ööl, et mälestada meie esivanemaid. Eelmisel aastal valmistati kuusest energiatõhusa maja alus. Kui teil on mõtteid, kuidas jõulukuuske taaskasutada, jagage oma ideid kindlasti Kesklinna valitsusega nende kontaktkanalite kaudu.

Muinasjutumets kaunistab Raekoja platsi kuni 19. jaanuarini, pärast mida muutub linna peaväljak taas. Suurelt kuuselt ja väikestelt puudelt võetakse ehted maha, kuid kuusehekkidest koosnev labürint jääb Raekoja platsile kuni 25. veebruarini.

07/01/2025

Jõuluöö Nikolai kirikus

Tallinnas, Vene tänaval asuvas Nikolai kirikus möödus jõuluöö pühalikus vaikuses, täidetuna valguse ja aukartusega. See oli eriline aeg kõigile, kes tulid kokku, et tähistada üheskoos Kristuse sündi.

Kiriku pidulik õhkkond, küünalde valgustatud altar, jõulutuled ja hingeminevad laulud lõid ainulaadse tunde ühtsusest ja rõõmust. Koguduseliikmed, külalised ja vaimulikud kogunesid siia, et täita oma südamed suure püha soojuse ja valgusega.

Nendel Olya Siida tehtud fotodel näete, kuidas Nikolai kirik muutub kohaks, kus sünnib ime. Iga kaader jutustab loo sellest imelisest ööst — küünalde süütamisest ühiseni palveni.

Lase jõulude vaim, mis nendel fotodel on jäädvustatud, tuua rõõmu ja inspiratsiooni ka sinule!

06/01/2025

Lõppenud aastal müüdi Eestis 25 386 uut sõiduautot, mida on 11 protsenti enam kui aasta varem. Detsembris müüdi uusi sõiduautosid 3573 ehk 97 protsenti rohkem kui eelnenud aasta viimasel kuul.

Aasta viimastel kuudel kasvas märkimisväärselt ka kasutatud autode müük, detsembris registreeriti kokku 32 042 omanikuvahetust, mida on autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu (AMTEL) teatel umbkaudu 2,5 korda tavapärasest enam.

Aasta esimeses pooles jäi uute sõiduautode müük tunamullusele kõvasti alla, 2023. aastast enam müüdi uusi autosid esimest korda juulis.

Kõigist lõppenud aastal müüdud sõiduautodest pooled olid hübriidautod. Bensiiniautod moodustasid müüdud autodest veerandi. Elektriautosid müüdi lõppenud aastal 5,2 protsenti ja detsembris 2,5 protsenti.

Lõppenud aastal müüdi Eestis 25 386 uut sõiduautot, mida on 11 protsenti enam kui aasta varem. Detsembris müüdi uusi sõiduautosid 3573 ehk 97 protsenti rohkem kui eelnenud aasta viimasel kuul.

06/01/2025

Tallinna abilinnapea Kristjan Järvani hinnangul peaks riik rajama Narva plaanitud 100-megavatise gaasijaama asemel hoopis 200-megavatise võimsusega gaasielektrijaama Tallinna külje alla Iru soojuselektrijaama juurde.

Järvan kirjutas pöördumises peaminister Kristen Michalile, et täiendavate juhitavate tootmisvõimsuste rajamine on varustuskindluse tagamiseks hädavajalik, kuid plaani juures rajada 2029. aastaks Narva Balti elektrijaama kompleksi uus soojuselektrijaam tekib küsimus, kas elektrijaama peaks rajama just idapiiri lähedusse.

"Eesti energiajulgeoleku seisukohalt ei ole suure hulga juhitavate elektritootmise võimsuste koondamine ühte kohta ja pealegi veel terroristliku idanaabri piiri äärde mõistlik lahendus. Venemaast kaugemal asuvaid elektrijaamu ja taristut on konflikti korral kindlasti lihtsam kaitsta, kütusega varustada ja töös hoida kui sisuliselt otse meile vaenuliku riigi piiril olevaid jaamu," märkis Järvan.

Järvan tegi seega peaministrile ettepaneku rajada uus gaasijaam hoopis Tallinna lahedale Iru soojuselektrijaama juurde.

See oleks tema sõnul ka efektiivsem, kuna elektrit toodetaks tarbijale oluliselt lähemal.

"Samuti on Tallinnas suvel soojuse tarbimine palju suurem kui Narvas, mis võimaldab paremini ära kasutada jääksoojust ja annab sel kombel täiendava majandusliku efekti," kirjutas Järvan.

Abilinnapea hinnangul oleks gaasi magistraaltorustiku ja parema gaasivarustusega arvestades võimalik rajada Tallinnasse vähemalt 200-megavatise võimsusega elektrijaam.

"Lisaks tuleks arvestada sedagi, et kui lähtuvalt valitsuse kliimapoliitika kavadest soovitakse kaugemas tulevikus minna uues elektrijaamas üle vesinikule, siis on Tallinn ka selle taristu rajamiseks loogilisem ja otstarbekam koht," lisas Järvan.

Valitsus leppis möödunud nädalal kokku Narva gaasijaama ehitamiseks Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise 100 miljoni euro võrra.

Tallinna abilinnapea Kristjan Järvani hinnangul peaks riik rajama Narva plaanitud 100-megavatise gaasijaama asemel hoopis 200-megavatise võimsusega gaasielektrijaama Tallinna külje alla Iru soojuselektrijaama juurde.

06/01/2025

Tallink Takso lõpetab tegevuse, konkurent Forus Takso kavatseb samas oma tegevust laiendada. Klassikalist taksoteenust kasutab veel umbes 20 protsenti klientuurist, sest sõidujagamisteenus kasvatab pidevalt mahtu.

Kui Tallink Takso 2008. aastal tegevust alustas, oli turul vajadus kvaliteetse taksoteenuse järele. Praeguseks on seda piisavalt, ütles Tallink Takso juht Tõnu Uusmaa.

"Meie nägime seda, et klassikaline taksoteenus on keerulises seisus, ainult taksopeatuste kaudu ei ole võimalk seda äri enam üleval hoida ja päeva lõpuks ikkagi klient tellib selle takso vastavalt oma soovidele ja parimatele kanalitele," selgitas Uusmaa.

"Lepingutega me tegeleme lõpuni vähemalt selle viimase kuu jooksul, kedagi me hätta ei jäta. Autod tagastame, võtame kirjad ilusasti maha, teeme need korda ja tagastame automüüjale," lisas ta.

Tallink Taksol oli sadakond autot. Ettevõtte kahjum oli 2023. aastal 211 000 eurot. Omanik Infortar keskendub edaspidi oma põhitegevustele.

Forus Takso näeb aga võimalusi kasvuks nii klassikalise- kui ka äpitaksona. Ettevõttel on praegu 280 autot ja uusi sõidukeid hangitakse pidevalt.

Tallink Takso lõpetab tegevuse, konkurent Forus Takso kavatseb samas oma tegevust laiendada. Klassikalist taksoteenust kasutab veel umbes 20 protsenti klientuurist, sest sõidujagamisteenus kasvatab pidevalt mahtu.

06/01/2025

Tallinna linnahalli ümbrusesse on plaanis kevadsuviseks perioodiks tuua müügitegevust või meelelahutusvõimalusi, et inimesed saaksid seal aega veeta, ütles Põhja-Tallinna linnaosavanem Külli Tammur.

Tammur rääkis ERR-ile, et linnaosavalitsuse ametnikega peetakse teisipäeval kitsamas ringis arutelu, mõtlemaks välja, mida saaks linnahalli ümbruskonnas ajutise lahendusena teha, et seal oleks suvel mõnus aega veeta.

"Et see oleks turvaline ja ka pimedas hiilijaid natuke eemale tõrjuda. Väga konkreetseid plaane ei ole, on mõeldud, kas saaks sinna müügitegevust, meelelahutust sarnaselt nagu Tartus suveperioodil Emajõe ääres," rääkis Tammur.

Võimalikud tegevused ei puudutaks tema kinnitusel siiski linnahalli ennast, vaid ainult selle ümbrust – võlvialuseid ja praegu tühjana seisvaid parklaid. Linnaosavanema sõnul loodetakse kohtumist kavandades, et linnahalli juures juba maikuust midagi toimuks.

"Põhimõtteliselt on selle alaga nagu iga teise linnale kuuluva alaga, et tuleb müüjate enampakkumine – kes tahab, käib oma mõtte välja, peab mingit tasu maksma ja meie roll on korraldada elektriühendused, tualetid, et keegi saaks tulla müüma või meelelahutust pakkuma või tänavakunsti tegema," loetles Tammur võimalusi.

Praegu on see kõik veel ideefaasis ja kokkulepe ala suvise elavadamisega ots lahti teha sõlmiti eelmise aasta lõpus. Lahenduse tahab linnaosavalitsus leida juba kevadsuviseks perioodiks.

Seda, kuidas linnahall laguneb, on Tammuri sõnul kahju vaadata.

"Paraku kõik tarastatud lagunevad hooned meelitavad sinna ka teatud kontingendi, kellega tekivad pahandused ja korrarikkumised ning ka inimestel on kõhe sealt mööda käia," lausus ta.

Linnaosavanema hinnangul oleks vägev, kui vähemalt osaliselt realiseeruks 2023. aasta novembris tutvustatud Merevisiooni kavand, mis ei välistanud linnahalli osalist või täielikku lammutamist, et luua sinna kontserdi- või konverentsikeskus. Kuidas aga muinsuskaitse mured lahendada, on Tammuri sõnul keeruline küsimus.

Tallinna linnahalli ümbrusesse on plaanis kevadsuviseks perioodiks tuua müügitegevust või meelelahutusvõimalusi, et inimesed saaksid seal aega veeta, ütles Põhja-Tallinna linnaosavanem Külli Tammur.

03/01/2025

Kuidas see oli: talvevaheaeg 60 aastat tagasi

Pühad jätkuvad, ja nendel päevadel meenutame, kuidas meie vanaemad ja vanaisad, emad ja isad veetsid talvevaheaega. 60 aastat tagasi oli kõik teistsugune: talved olid lumerohked ja rõõmud siirad.

Vanad kaadrid näitavad meile, kuidas lapsed ja täiskasvanud lustisid suuskadel ja kelkudel, pidasid lumesõda ja ehitasid jäämägesid. Sel ajal ei olnud tänapäevaseid meelelahutusi ega vidinaid, kuid loodus, lumi ja sõprus muutsid iga vaheaja päeva eriliseks.

See oli tõeline talv — valgete hangedega, karge õhuga ja rõõmsate hüüetega tänavatel. Kõik tundus nii lihtne, kuid just neis lihtsates rõõmudes peitus püha tõeline võlu.

Olgu see pilguheit minevikku meeldetuletuseks, et õnn peitub väikestes hetkedes ning talvevaheaeg on aeg rõõmuks ja soojuseks koos perega.