MAJA

24/01/2025

Eile õhtul jagati välja Eesti arhitektuuripreemiad Sealhulgas kuulutati välja ka MAJA artiklipreemia laureaat - Mattias Malk „Milleks uurida Rail Balticut?”

Palju, palju õnne!

Artiklipreemia žürii kunstiteadlase Aleksander Metsamärdi (kellele suur tänu!), kommentaar laureaadi tööle:

Rail Baltic on muutunud poliitiliseks fetišobjektiks. Üheks nendest kohutavatest teemadest, mis „väärib tema jaoks toodud ohvreid“, olgu nendeks raudteetrassi alale jäävad kodud, looduskeskkonnad või killustikuks lõhutud ehituspaekivi. Ent kiirem liikumine, ühendus Euroopaga, kaubamahtude (lubatud) suurenemine ja lahtiühendamine Venemaast on hüüdlausetena niivõrd mõjusad, et kahtlejate hääli kiputi veel mõne aasta eest laiemas avalikkuses käsitlema kui tagurlikke.

„Milleks uurida Rail Balticut?“ sõnastab Rail Balticu probleemi selgemalt, kui ma seda varem kuulnud olen: temas puudub kohalikkus. Seda nii ökoloogilisel, sotsiaalsel kui ruumilisel tasandil. Tekst suudab jutustada nii projekti arenguloo kui valgustada seda kujundanud väärtusruumi ja eesmärke. Tegu on suurprojekti käsitlustest tõeliselt eristuva tekstiga, mida oleks küllap olnud võimalik kirjutada vaid urbanisti pilgu läbi. Urbanistliku mõtlemise komistuskivideks võivad kergelt saada nii laiali valgumine kui kinni jäämine. Malk seevastu liigub laialt ega kaota fookust. Selgelt joonistub välja taristu lai tähendusväli ning Rail Balticu projekt suudetakse lugejale edasi anda komplekssena, mitte keerulisena. Artikkel on oluline meenutus sellest, et Rail Baltic peaks olema meile mõeldud projekt. Loodan, et see väike tunnustus aitab tal jõuda võimalikult paljudeni.

Artikkel on leitav nii MAJA kodulehelt
https://ajakirimaja.ee/milleks-uurida-rail-balticut/
, aga ka ERR-i kultuuriportaalist: https://kultuur.err.ee/1609497047/mattias-malk-milleks-uurida-rail-balticut

///

Yesterday evening the ceremony of Estonian Architecture Awards took place. Among other awards, MAJA Article Award was given to Mattias Malk “Why Study Rail Baltic?”

Here is the commentary by the art historian Aleksander Metsamärt, who we wholehartedly thank for the jury work:

Rail Baltic has become a political fe**sh object. One of those terrible subjects that "deserves the sacrifices made for it", be it homes, natural environments, or crushed building limestone in the area of ​​a railway line. However, faster movement, connection with Europe, the (speculated) increase in trade volumes and disconnection from Russia are so effective as slogans that the voices of doubt tended to be treated as backward in the general public just a few years ago.

"Why study Rail Baltic?" articulates the problems surrounging "Rail Baltic" more clearly than I've heard it before: the project lacks locality. Both in ecological, social and spatial level. The text can tells us the development story of the project as well as sheds light on the valuespace and goals that shaping it. Malks text that is starkly different from previous approaches to a major project, which could probably only been written through the eyes of an urbanist. Both spreading too wide and getting stuck on details can easily become stumbling blocks for urbanist thinking. Malk, on the other hand does not lose focus even navigating the wider context. The broad field of meaning of the infrastructure is clearly outlined, and the Rail Baltic project can be conveyed to the reader as complex, not complicated. The article is an important reminder that Rail Baltic should be a project meant for us. I hope this small recognition helps it reach as many people as possible.

You can find the article it self on our homepage: https://ajakirimaja.ee/en/why-study-rail-baltic/

21/01/2025

Ilmunud on MAJA uus number “Õhk”!

Inimese suhe õhuga on intiimne: õhk mitte ainult ei ümbritse, vaid läbistab meid iga hingetõmbega, õhk mõjutab meie heaolu ja meie mõjutame õhu koostist. Igas hingetõmbes on segu gaasidest, organismidest ja imepisikestest lenduvatest orgaanilistest ühenditest, näiteks seeneeostest, viirustest, mikroobidest, õietolmust, asbestist, formaldehüüdist. Õhu koostis on taimede eksistentsi jääde, aga ka inimtegevuse tulemus – selle kvaliteedil on majanduslik, poliitiline, keskkonnaõiguslik ja sotsiaalne mõõde. Õhuvoolude kontrollimise viisides avaldub arhitektuuri suhe end ümbritseva keskkonnaga. Niisiis küsimegi käesolevas numbris: kuidas hingab sinu maja? Mida hingad sina?

📸 Kaanepilt: Klemen Ilovar
Termopilt ruumilise kokkusurumise energiapõhimõtest

👀Number on müügil Apollos ja Rahva Raamatus, Arhitektuurimuuseumis, Kumus ja Viljandis Rüki galeriis. Samuti ka Selverite, Prismade, Rimide ja R-kioskite ajakirjariiulitel.

🇱🇻Samuti leiab meid nüüd Riias Zuzeum muuseumipoes!🏃‍♀️

---

MAJA issue on ‘Air’ is finally out! 💨

We humans have an intimate connection to air: not only does it surround us, but it also permeates us with every breath we take; it affects our well-being while we affect its composition. Every breath of air contains gases, organisms, and tiny volatile organic compounds, such as fungal spores, viruses, microbes, pollen, asbestos, and formaldehyde. The composition of air is a residue of plant life but also a product of human activity—air quality has economic, political, environmental, and social dimensions.

The way in which airflows are controlled reveals how a built space relates to its surrounding environment. Hence, in this issue we ask: how does your house breathe? What are you breathing?

📸Cover: Klemen Ilovar
Thermal imaging of spatial compression energy principle

👀Subscribe on our webpage, or if in Estonia, head to Estonian Architecture Museum ,Apollo, Rahva Raamat, Kumu or Rüki galerii to get your copy. Also available in Selver, Prisma, Rimi and R-kiosks!

If in Latvia you can now find us !

14/01/2025

Uus aasta algas meie väikeses kollektiivis eksursiooni(de) ja eelneva aasta tööde, tegemiste lõpetamisega. Nüüd on need kõik tehtud ning ootame käppade värisedes trükikojast uut numbrit!

Aasta alguses käisime aga oma armsa kolleegiumiga Konstantin Pätsi Vabaõhukoolis, mida tutvustas meile Piret Lindpere. Piret oli aastatel 1996–2000 Maja peatoimetaja ja on praegu Vabaõhukoolis õpetaja. Suur aitäh talle!

Vabaõhukooli arhitektuurivõistlus toimus 1935. aastal ja selle võitis (eesti esimene naisarhitekt) Paula Delacherie-Ilves, kes lõpetas ülikooli Budapestis ja elas suurema osa oma elust Pariisis. Võistlustöö pole teadaolevalt säilinud. Vabaõhukooli projekti (kahtlustatakse et suurte muutustega) viis lõpuni Konstantin Bölau.

Veel nautisime talveilma Pirita-Kose aedlinnas, teed juues ning toimetuseringiga MAJAndades. Uuel aastal uue hooga - aga millise hooga? Varsti näeme!

Heihei! New year started for our little collective with excursion(s) and finishing off still a few things from last year. Now they are all done and we await the issue from printing presses. Any day now!

In the first days of January we visited Konstantin Pätsi Open Air School with our editorial board. We were shown around by Piret Lindpere, who from 1996-2000 was an editor-in-chief of MAJA and is currently a teacher at the Open Air School. Many thanks to Piret!

The Open Air School architectural competition took place in 1935 and was won by (Estonia’s first female architect) Paula Delacherie-Ilves, who graduated from university in Budapest and lived most of her life in Paris. The competition work is unfortunately not known to be extant. The open-air school project (it is suspected that with major changes) was completed by Konstantin Bölau.

We also enjoyed the winter weather in the garden city of Pirita-Kose, drinking tea (, eating Georgian food) and arranging new year plans in the editorial circle.

10/01/2025

Juba pisut vähem kui kahe nädala pärast selguvad 2024.aasta arhitektuuripreemiate laureaadid, sealhulgas ka MAJA artiklipreemia saaja.
Pileti peole saab soetada Fientast: https://fienta.com/et/eesti-arhitektuuripreemiad-114090

12/12/2024

Enne aastalõpu teadeannetega jätkamist, veel viimased tutvustused Taristu numbrist!

2023. aastal Kiilis püstitatud Elektrilevi koolituskeskus on Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts tehtud teadustöö tulemus. Annika Valkna kirjutab, et see nn mustermaja on tehnoloogiline saavutus, sest tegu ei ole pelgalt füüsilise hoonega, vaid vabavaralise koodi või tehnoloogia tükikesega, mille abil hoonet projekteerida.

📖Annika Valkna 𝗘𝗹𝗲𝗸𝘁𝗿𝗶𝗹𝗲𝘃𝗶 𝗸𝗼𝗼𝗹𝗶𝘁𝘂𝘀𝗸𝗲𝘀𝗸𝘂𝘀
MAJA 24-3 Taristu

Arendustöö juht / Head of Development: Renee Puusepp, EKA PAKK
Arhitektuur / Architecture: NOMAD, What If, Kollane tuba
Sisearhitektuur / Interior architecture: Verde
Ehitaja ja tootja / Contractor and fabricator: Estnor
Tellija / Client: Elektrilevi

Before continuing with holiday announcments, few more article introductions from our issue in ‘Infrastructure’

⚡️Elektrilevi Training Centre in Kiili, completed in 2023, is an outcome of the research conducted at the Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts. Annika Valkna writes that this so-called pattern building is a technological achievement, because pattern building is not merely a physical building but a piece of functional open-source core or technology for building design.

📖Annika Valkna 𝗘𝗹𝗲𝗸𝘁𝗿𝗶𝗹𝗲𝘃𝗶 𝗧𝗿𝗮𝗶𝗻𝗶𝗻𝗴 𝗖𝗲𝗻𝘁𝗿𝗲
In MAJA 24-3 Infrastructure

11/12/2024

MAJA artiklipreemia 2024 nominendid on selgunud!

Loe nomineeritud artikleid viimase aasta jooksul ilmunud MAJAdest! Kõiki nelja numbrit koondava ajakirjapaki saad jõuludeni soetada erihinnaga 30 eurot.

Artiklipreemia laureaat selgub arhitektuuripreemiate auhinnatseremoonial
23. jaanuaril 2025.

/

Nominees for MAJA article award are out!
Check out the story highlights.

All the nominated articles can be found in the four issues of this year MAJAs. A magazine pack that includes all four issues at a special price of 30 euros can be ordered till Christmas.

The laureate of the article award will be announced at the award ceremony of the Estonian Architecture Awards on January 23, 2025.

02/12/2024

Energiataristut mõistetakse tihti vaid füüsilise elemendina, mis vajab tehnilist transformatsiooni. Sageli eeldatakse, et muutusi juhivad ametiasutused või eraettevõtted. Asjakohastest vestlustest võtavad tavaliselt osa insenerid, majandusteadlased, analüütikud, prognoosijad ja konsultandid, kes vaidlevad [sisesta siia oma lemmikenergiaallikas] tõhususe üle.
Maxime Cunin disainibüroost Superworld kirjutab kahe pooluse - tsentraalselt juhitud ja off-grid elamise - vahel asuvast võimalusest ning realiseerunud näitest – naabruskondlikust energiakoalitsioonist Park Haagsewegi elamupiirkonnas. Selle näitel kooruvad välja taristu plaanimise kultuurilised ja sotsiaalsed aspektid.

📖 Max Cunin 𝗘𝗻𝗲𝗿𝗴𝗶𝗮𝗸𝗼𝗮𝗹𝗶𝘁𝘀𝗶𝗼𝗼𝗻 MAJA 24-3 Taristu
📷 1, 2, 5 Antoine Thevenet
📷 3, 4 Superworld

- - -
Energy infrastructure is often framed as a physical element in need of technical transformations. These transformations are largely assumed to be centrally driven by public institutions or private corporations. Conversations are usually crowded with engineers, economists, analysts, forecasters, and consultants debating the efficiency of—insert your favourite energy source here—technology.
Maxime Cunin of Superworld explores the possibility between two poles - centrally managed and off-grid living- about designing infrastructure of and for sharing. The energy coalition among neighbors in the Park Haagseweg residential area illustrates the cultural and social aspects of infrastructure planning.

📖 Max Cunin 𝗣𝗼𝘄𝗲𝗿 𝗖𝗼𝗮𝗹𝗶𝘁𝗶𝗼𝗻 in MAJA 24-3 Infrastructure
📷 1, 2, 5 Antoine Thevenet
📷 3, 4 Superworld

27/11/2024

Eesti linnade transpordimaa ootab ümbermõtestamist. Linnade pindalad on suured, kuid hoonestustihedus madal. Helin Kuldkepp kirjutab võimalustest, mis tekivad kui laseme lahti kinnistunud monofunktsionaalsest vaatest transpordimaale. Kuldkepp tutvstab eesti kontekstis transpordikeskse arendamise (ingl transit-oriented development ehk TOD), maa lisaväärtuse kinnistamise (MLK) ning avaliku ja erasektori koostöö ehk averuse potentsiaale.

Artikkel põhineb 2024. aastal Eesti kunstiakadeemias kaitstud
Helin Kuldkepi magistritööl „Munitsipaalstrateegia ruumi regenereerimises. Munitsipaalmaa ja maa lisaväärtuse kinnistamise
tähtsustamine ruumiplaneerimises Lasnamäe näitel.“

📑Helin Kuldkepp 𝙏ä𝙣𝙖𝙫𝙖𝙩𝙚 𝙠𝙞𝙩𝙨𝙚𝙣𝙚𝙢𝙞𝙣𝙚 = 𝙡𝙞𝙣𝙣𝙖 𝙩𝙞𝙝𝙚𝙣𝙙𝙖𝙢𝙞𝙣𝙚 MAJA 24-3 Taristu

👀 skeemid autorilt

- - -
The current transportation land in Estonian cities needs to be reimagined. The land area of Estonian cities is large, but the floor area ratio is low. Helin Kuldkepp writes about the emerging possibilities when one leaves behind the entrenched monofunctional view of transportation land. Kuldkepp introduces potentials of transit-oriented development, land value capture (LVC) and public-private partnership (PPP) in Estonian context.

The article is based on Helin Kuldkepp’s MA thesis ‘Municipal
Strategy in Urban Regeneration: Emphasizing Municipal Land
and Land Value Capture in Spatial Planning—A Case Study of
Lasnamäe’ that was defended in 2024 in the Estonian Academy
of Arts.

📑Helin Kuldkepp 𝙉𝙖𝙧𝙧𝙤𝙬𝙞𝙣𝙜 𝙎𝙩𝙧𝙚𝙚𝙩𝙨 = 𝙐𝙧𝙗𝙖𝙣 𝘿𝙚𝙣𝙨𝙞𝙛𝙞𝙘𝙖𝙩𝙞𝙤𝙣 in MAJA 24-3 Infrastructure

👀 visuals by the author

25/11/2024

Paula Veidenbauma ja Diana Mikane otsivad viise, kuidas rääkida raudteest, mis eksisteerib täna vaid kujutlustes, aga on sellest hoolimata mitmetes igapäevaeludes vägagi kohal. 2023. aastal algatasid Paula ja Diana kunstivõrgustiku Baltic Lines, mis toob kokku 11 loovuurijat, kelle projektid hargenvad välja ehituses olevast Rail Balticu taristuprojektist. Nad kirjutavad oma võrgustiku tegelusest, uurimisküsimustest ja nende legitiimsusest, tegelikust raudteest kaugenemisest ja hängimisest kui kunstipraktikast.

📗Diāna Mikāne, Paula Veidenbauma 𝗥𝗮𝗶𝗹 𝗕𝗮𝗹𝘁𝗶𝗰𝗮 𝗸õ𝗿𝘃𝗮𝗹 𝗷𝗮 ü𝗺𝗯𝗲𝗿 MAJA 24-3 Taristu

📷1 ,3 - Gustavs Grasis
📷2,4 - Baltic Lines
📷5 - Galimai.store

- - -

Paula Veidenbauma and Diana Mikane ask: how to talk about a railway that currently exists only in our imagination, but is nonetheless very present in our daily lives? In 2023 they initiated Baltic Lines—an artistic network connecting 11 artist-researchers whose projects spin off from the currently under construction Rail Baltic megaproject. They write about the practice of the network, research questions and their legitimacy, being led away from the actual rail tracks and about hanging out as practice.

📗Diāna Mikāne, Paula Veidenbauma 𝗦𝗽𝗶𝗻𝗻𝗶𝗻𝗴 𝗼𝗳𝗳 𝗮𝗻𝗱 𝘀𝗽𝗶𝗻𝗻𝗶𝗻𝗴 𝗮𝗿𝗼𝘂𝗻𝗱 𝗥𝗮𝗶𝗹 𝗕𝗮𝗹𝘁𝗶𝗰𝗮 in MAJA 24-3 Infrastructure

📷1 ,3 - Gustavs Grasis
📷2,4 - Baltic Lines
📷5 - Galimai.store

18/11/2024

Daudz laimes dzimšanas dienā, Latvija!
🇱🇻🇱🇻🇱🇻
Sünnipäevatervitused Lätti!

Lätist on pärit ka MAJA Taristu numbri kaanepilt!

Reinis Hofmanise fotoseerias “Tuba nr 13” on näha ajaloolisi kihistusi, aga ka sõna otseses mõttes kihte seinte, lagede ja põrandate sees: juhtmeid, torusid, soojustust, kinnitusdetaile. Et me nendest hädavajalikest tarbeasjadest sõltume ilmneb alles siis, kui nende töö saab häiritud, olgu siis tegu voolukatkestuse või veepuudusega.

🏙️Reinis Hofmanis 𝗧𝘂𝗯𝗮 𝗻𝗿 𝟭𝟯 MAJA 24-3

- - -
Happy birthday to Latvia!
🇱🇻🇱🇻🇱🇻

Our cover for Infrastructure issue comes also from our dear neighbours!
⚡️

In ‘Room No 13’, the photo series by Reinis Hofmanis, we see many historical layers and numerous literal layers within walls, ceilings, and beneath floors—wires, pipes, insulation, fixtures. Our reliance on these essentials only becomes apparent when they are disrupted, be it by a power outage or water shortage.

🏙️Reinis Hofmanis ( )
𝗥𝗼𝗼𝗺 𝗡𝗼. 𝟭𝟯 in MAJA 24-3

11/11/2024

„Taristu“ mõiste tekitab tavaliselt kujutluspilte teedest, sildadest ja kommunaalteenustest – tänapäeva ühiskonna toimimiseks vajalikest füüsilistest süsteemidest. Kuid taristut võib mõista laiemalt kui üksnes millegi käegakatsutavana: see võib hõlmata ka hoolevõrgustikke. Hooletaristu kui kogukondlik algatus läheb kaugemale pelgast funktsionaalsusest, luues sidemeid, mis kosutavad vaimu ja soodustavad kollektiivset paranemist.
Kontseptsiooni selgitamiseks tutvustab Liza Goncharenko nelja Ukraina algatust ja vabaühenduse kogemust Ukraina ülesehitamisest keset käimasolevat sõda.

📚Liza Goncharenko 𝐇𝐨𝐨𝐥𝐞𝐭𝐚𝐫𝐢𝐬𝐭𝐮
MAJA 24-3 Taristu

- - -

The term ‘infrastructure’ typically conjures images of roads, bridges, and utilities—physical systems essential to the functioning of our societies. However, the concept of infrastructure can be extended beyond its tangible form to encompass networks of care, healing, and empathy. As a community initiative, an ‘infrastructure of care’ transcends mere functionality, weaving connections that nurture the human spirit and foster collective healing.

To illuminate this concept, Liza Goncharenko turns to four Ukrainian initiatives and NGOs dedicated to rebuilding Ukraine amidst ongoing war.

📚Liza Goncharenko 𝗜𝗻𝗳𝗿𝗮𝘀𝘁𝗿𝘂𝗰𝘁𝘂𝗿𝗲 𝗼𝗳 𝗖𝗮𝗿𝗲
in MAJA 24-3

05/11/2024

Sille Pihlak on arhitekt, teadur ja Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna dekaan. Antoine Picon on Harvardi ülikooli arhitektuuri- ja tehnoloogia ajaloo professor, ent lisaks on ta on juhendanud nii doktorante kui nõustanud Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts arhitektuuriteaduskonda. Nii Picon kui Pihlak on tegelenud taristu ruumilise mõtestamisega. Nende omavaheline vestlus kulgeb läbi ajalooliste kihistuste, küsimuseni disaini rollist praktiliste probleemide lahendamise kõrval ka ühiskondlike tähenduskihtide kokkupunumises.

⁉️Sille Pihlak “Antoine Picon. Taristu disainipotentsiaal” MAJA 24-3 Taristu
📷2022. aasta Antoine Piconi avatud loeng Eesti kunstiakadeemias “Tehisintellekt ja disaini tulevik”

Homme 6. Novembril kell 18.00 toimub EKA audoktor Antoine Piconi avatud loeng EKA aulas.

- - -

Sille Pihlak is an architect, researcher and dean of the Department of Architecture at the Estonian Academy of Arts. Antoine Picon is a professor of the history of architecture and technology at Harvard University, who has also supervised doctoral students and advised the Department of Architecture at the Estonian Academy of Arts. Both Picon and Pihlak have researched the spatial and cultural significance of infrastructure objects. Their conversation goes through a historical overview, landing on the questions about the role of design in solving practical problems as well as weaving together cultural references and societal meaning.

⁉️Sille Pihlak ‘Antoine Picon. Design potential in infrastructure’ in MAJA 24-3 Infrastructure issue
📷Picons open lecture “Artificial Intelligence and the Future of Design” in 2022 at the Estonian Academy of Arts (EKA)

Open Lecture by EKA Honorary Doctorate Antoine Picon - tomorrow 6th of November Estonian Academy of Arts!

02/11/2024

Inimkond on muutmas planeeti enda majandussüsteemi teenindavaks taristuprojektiks. Maastikuarhitekt Hannes Aava vaatleb selle arengu peegeldusi kriitilises teoorias ja arutleb, mida peaksime tegema, et inimkonna metabolismist ei saaks metastaas.

Lahatud saavad illusioonid puhtast ja turvalisest tulevikumajandusest, mida peetaske silmas planetaarse linnastumise all ning mida tähendab ja saaks tähendada elamine tehnilistes maastikes.

📑Hannes Aava 𝗜𝗻𝗳𝗿𝗮𝘀𝘁𝗿𝘂𝗸𝘁𝘂𝘂𝗿 𝗸𝘂𝗶 𝘀𝘂𝗽𝗲𝗿𝗼𝗿𝗴𝗮𝗻𝗶𝘀𝗺𝗶 𝘃𝗲𝗿𝗲𝗿𝗶𝗻𝗴𝗲 MAJA 24-3 Taristu numbris

📷Kaader Ivar Veermäe 𝗖𝗿𝘆𝘀𝘁𝗮𝗹 𝗖𝗼𝗺𝗽𝘂𝘁𝗶𝗻𝗴 (𝗚𝗼𝗼𝗴𝗹𝗲 𝗜𝗻𝗰., 𝗦𝘁. 𝗚𝗵𝗶𝘀𝗹𝗮𝗶𝗻)videopõhisest uurimistööst Saint-Ghislainis asuvast Google’i suurimast andmekeskusest Euroopas. Otsinguekraani valge kuma asemel keskendub töö tööstuse materjaalsele kohaolule, mis on sageli peidetud “pilvise” PR-retoorika taha.

- - - - -

Humankind is transforming the planet into a vast infrastructural project serving its economic system. Landscape architect Hannes Aava explores how this development is reflected in critical theory and discusses what must be done to prevent the metabolism of humankind from becoming a metastasis.

The essay dissects illusions of a clean and safe future economy, what is meant by planetary urbanism and what life in technical landscapes means and could mean.

📑Hannes Aava 𝗜𝗻𝗳𝗿𝗮𝘀𝘁𝗿𝘂𝗰𝘁𝘂𝗿𝗲—𝘁𝗵𝗲 𝗖𝗶𝗿𝗰𝘂𝗹𝗮𝘁𝗼𝗿𝘆 𝗦𝘆𝘀𝘁𝗲𝗺 𝗼𝗳 𝘁𝗵𝗲 𝗦𝘂𝗽𝗲𝗿𝗼𝗿𝗴𝗮𝗻𝗶𝘀𝗺 in MAJA 24-3

📷Still from Ivar Veermäe 𝗖𝗿𝘆𝘀𝘁𝗮𝗹 𝗖𝗼𝗺𝗽𝘂𝘁𝗶𝗻𝗴 (𝗚𝗼𝗼𝗴𝗹𝗲 𝗜𝗻𝗰., 𝗦𝘁. 𝗚𝗵𝗶𝘀𝗹𝗮𝗶𝗻) - a video-based investigation about Google’s data center in St. Ghislain, Belgium - Google´s biggest data center in Europe. The work attempts to go beyond the white search screen and concentrate on material presence of the industry that is often hidden under ‘cloudy’ PR rhetoric.

30/10/2024

Peagi algab PÖFF!

Ning kuni homseni on paljud piletid, sealhulgas filmile "Ma sündisin garaažis" soodsamad!

Üllatav eksperimentaator Arko Okk kasutab originaalset kahe objektiiviga 3D-kaamerat, et minna visuaalsele rännakule läbi ruumi, motiveerides karismaatilist töönarkomaani Emil Urbelit tutvustama laiemale publikule keskkonnaarhitektuuri tähtsust.

28/10/2024

Taristu ehk infrastruktuur on kõige inimloodu alus, kirjutab numbri hakatuses Siim Tuksam. Inimkond on loonud tohutud süsteemid ja võrgustikud – globaalne majandus, transport, energeetika – mida tehnosfääri masinavärk töös hoiab. Taristus on aga struktuursed vead, mis koormavad meie planeeti ning mida üritatakse nn rohepoliitikaga lappida. Kuigi oma olemuselt on infrastruktuur midagi tehnilist ja tehislikku ehk tehtut, vajab see kliimakriisi kontekstis sisulist arutelu ja loomingulist lähenemist. Oleme jõudnud punkti, kus tehniliste lahenduste ja loomingu vastandamisel on nii globaalsed kui ka lokaalsed tagajärjed.

📖Siim Tuksam 𝐋𝐨𝐨𝐝𝐮(𝐬) 𝐯𝐬. 𝐓𝐚𝐫𝐢𝐬𝐭𝐮. 𝐅𝐮𝐧𝐤𝐭𝐬𝐢𝐨𝐨𝐧𝐢𝐝 𝐫𝐮𝐮𝐦𝐢𝐬 𝐯õ𝐢 𝐟𝐮𝐧𝐤𝐭𝐬𝐢𝐨𝐧𝐚𝐚𝐥𝐧𝐞 𝐫𝐮𝐮𝐦? MAJA 24-3 Taristu

📷1;3: Tõnu Tunnel. Sookureke PART
📷 2: Elering. Soorebane ehituses. PART

---

Vast systems and networks have been constructed that underpin everything humans have created—global economy, transport, energy industry— it is all powered by the machinery of the technosphere. But these infrastructures have obvious structural faults, which burden the planet, the consequences of which are patched up with so-called green policies. Siim Tuksam argues in the outset of the Infrastructure issue of MAJA that although currently infrastructure refers to something very technical, more creative approach needs to be taken in the context of the climate crisis. The point has been reached where the opposition between technology and creativity has both global and local consequences.

📖Siim Tuksam 𝐍𝐚𝐭𝐮𝐫𝐞 𝐯𝐬 𝐈𝐧𝐟𝐫𝐚𝐬𝐭𝐫𝐮𝐜𝐭𝐮𝐫𝐞. 𝐅𝐮𝐧𝐜𝐭𝐢𝐨𝐧𝐬 𝐢𝐧 𝐬𝐩𝐚𝐜𝐞 𝐨𝐫 𝐟𝐮𝐧𝐜𝐭𝐢𝐨𝐧𝐚𝐥 𝐬𝐩𝐚𝐜𝐞? find in MAJA 24-3 Infrastructure

📷1;3: Tõnu Tunnel. Sookureke (little common crane) PART
📷 2: Elering. Soorebane (Bogfox)under construction. PART