Tollane nõukogude võim lõi kirjastusi valdkondade kaupa ja Kunsti ülesanne oli anda välja raamatuid eesti kunstist. Algusaastatel olid trükisteks peamiselt albumid, monograafiad, uurimused. Edaspidi teemadering laienes ning välja hakati andma teoseid Euroopa ja laia maailma kunstipärandi kohta. Pikki aastaid oli Kunst ainus visuaalsete kunstidega tegelev kirjastus Eestis. Eesti taasiseisvumise jär
el muutus kirjastamise valdkond ja raamatuturg oluliselt ning endine riiklik kirjastus Kunst reorganiseeriti aktsiaseltsiks, mille aktsionärideks said kõik tol ajal kirjastuses töötanud inimesed. Omanikeringi moodustavad tänini praegused ja endised töötajad. aastatel muutus kirjastuse programm ja teemadevalik oluliselt, on eesti kunst ja kunstiajalugu, samuti maailmakunsti pärand ja ajalugu laiemalt jätkuvalt kirjastuse esindusteema. aastal "Lühike eesti kunsti ajalugu" ning kaks monograafiat eesti kunstnikest, samuti suur "Kunstileksikon". Väga menukas on Juhan Maiste "Eestimaa Mõisad". Aastal 2000 alustas ilmumist sari "Kunsti Raamatukogu", mis tutvustab suuri stiile. Ilmunud on Kaalu Kirme uurimus "Eesti hõbe", mis rohkete illustratsioonidega räägib eesti metallikunsti 800 aasta pikkusest ajaloost.Kirjastus on pidanud vajalikuks avaldada ka kultuuriajalugu ja -teooriat käsitlevaid raamatuid. Värskeim selles sarjas on "Andy Warholi filosoofia", mis jõudis poeletile oktoobris 2009. Autorite hulgas on olnud Georges Duby, Lucien Febvre, Emmanuel le Roy Ladurie, Susan Sontag, Jürgen Habermas, Jean Baudrillard ja Dominic Strinati. Kirjastuse populaarsemaid sarju on läbi aegade olnud kuldsete kaantega "Kuningaraamat", milles avaldatakse kuulsate valitsejate elulugusid tuntud biograafide sulest.
