16/11/2025
UUS NUMBER/NEW ISSUE (in English below)!
Acta 2025. aasta teise numbri ajaline fookus on 13. ja 20. sajandil. Avaartiklis analüüsib Mari-Liis Neubauer Liivimaa ristiusustamist kanoonilise õiguse vaatenurgast. Keskaja arusaamad „sunnist“ ja „vabatahtlikkusest“ erinesid tänapäevast: hirmu mõjul tehtud ristimine loeti lubatavaks ja ristiusust taganemine ei olnud kirikuõiguse järgi võimalik. See õigustas ka sõjalist tegevust, mis saatis Liivimaa kristianiseerimist. Kersti Markus ja Kaarel Sikk uurivad Vana-Läänemaa 13. Sajandi kirikute asukohti kunagiste asulate, linnuste, sadamakohtade ja teedevõrgu suhtes. Ühtset rajamismustrit ei ilmne; kirikute paigutus sõltus kohaliku asustuse eripäradest ning enamik ehitati pühakodadena, mitte kihelkonnakirikutena. Kihelkonnad kujunesid kahes järgus, seotuna kümnise kogumise ning hiljem kivikirikute rajamise ja maavalduste ümberkorraldamisega. Algo Rämmeri artikkel käsitleb 1930. aastate ülemaailmse majanduskriisi mõjusid Eesti põllumajandusele. Abi- ja toetusmeetmete kavandamine oli keeruline majanduse sõltuvuse, laenukoormuse ja ressursside nappuse tõttu. Kuigi kriisi haripunkt möödus 1933. aastal, jätkus toetusmeetmete rakendamine 1935. aasta lõpuni, rõhuga väiksema kuluga talumajapidamistel. 1936. aasta arengukava pani aluse edasisele poliitikale. Numbri lõpetab Aro Velmeti artikkel, mis vaatleb sotsioloogia ja arvamusküsitluste rolli Isemajandava Eesti ja Rahvarinde tegevuses. 1960. aastatel alanud reformiperiood, mis tõstis esile küberneetika ja sellega seotud teadused, kujundas Eestis intellektuaalse eliidi, kes mõjutas perestroika-aegset poliitikat. Rahvarindega seotud sotsioloogid, sh Marju Lauristin, lõid oma uuringutega avalikkuse, kelle nimel liikumine väitis end kõnelevat, varjates samas ühiskonna sisemisi rahvuslikke pingeid.
Uut numbrit saab lugeda siit: https://kirj.ee/acta-publications/?v=a57b8491d1d8
The second Acta issue of 2025 focuses on the 13th and 20th centuries. In the opening article, Mari-Liis Neubauer examines the Christianisation of Livonia through canon law, showing how medieval notions of coercion and voluntariness differed from today: baptisms performed under fear were acceptable, apostasy was impossible, and these principles helped legitimise the military campaigns accompanying conversion. Two articles in Estonian address Estonia’s medieval and modern history. Kersti Markus and Kaarel Sikk analyse the placement of 13th-century churches in Läänemaa in relation to earlier settlements, hill forts, harbours, and roads. They find no uniform pattern: locations reflected local settlement structures, and most churches initially served as worship sites rather than parish centres. Parish formation occurred in two phases – first tied to tithe collection, later to the building of stone churches and land reorganisation. Algo Rämmer discusses the impact of the 1930s global economic crisis on Estonian agriculture. Aid planning was hampered by economic dependency, high debt, and scarce resources. Although the worst had passed by 1933, support measures continued until late 1935, prioritising small farms with lower costs. A 1936 development plan then set the basis for future policy. The issue concludes with Aro Velmet’s study of sociology and opinion surveys in the Self-Managing Estonia project and the Popular Front. The reform era beginning in the 1960s, which promoted cybernetics and related sciences as tools for restructuring Soviet society, created an Estonian intellectual elite that shaped politics during perestroika. Popular Front sociologists, including Marju Lauristin, used their research to construct a public whose views the movement claimed to represent, while masking the deep, often nationally framed societal divisions of the time.
You can read the new issue here: https://kirj.ee/acta-publications/?v=a57b8491d1d8
