Acta Historica Tallinnensia

17/06/2025

FROM THE NEW ISSUE! Digital history is sometimes associated with a superficial use of digital technologies to the detriment of traditional source criticism. However, as David Zbíral, Kaarel Sikk, and Robert L. J. Shaw demonstrate in their study of medieval inquisition records, computational modelling, when used thoughtfully, can take engagement with sources to a whole new level. To see why digital methods should be viewed as central rather than peripheral to the historian’s craft, read more here: https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/Acta-1-2025-46-72_20250521181028.pdf?v=a57b8491d1d8

08/06/2025

UUS ON UNUSTATUD VANA. Aastad 1860–1880 tähistasid murrangulist perioodi Eesti põllumajanduse ajaloos. Turumuutused, teoorjuse kaotamine ja surve moderniseerida sundisid nii mõisnikke kui ka talupoegi kasutusele võtma uusi töövõtteid ja masinaid. Hoolimata esialgsest vastumeelsusest ja tööjõupuudusest hakati tasapisi juurutama palgatööd, täiustama viinavabrikuid ning katsetama aurujõul töötavaid rehepeksumasinaid. Üleminekust mehhaniseeritud põllumajandusele Eestis räägib lähemalt Juhan Kahki 1994. aasta artikkel (foto: Rahvusarhiiv): https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1994-2-105-123_20240415134527.pdf?v=a57b8491d1d8

01/06/2025

UUS NUMBER! Digiajalugu näib esmapilgul millegi täiesti uuena, ent tegelikult on digitehnoloogia ajalooteadust kujundanud juba üle kuue aastakümne ning selle varasema ajaloo tundmine aitab paremini mõista ka tänaseid muutuseid ja valikuid. Uue teemanumbri sissejuhatuses pakuvad Marek Tamm ja Krister Kruusmaa ülevaate ajaloolaste ja arvutite koostööst 1960. aastatest tänaseni, eristades kolme “lainet”: kvantitatiivne ajalugu (1960.–1980. aastad), arvutuslik ajalugu (1990.–2000. aastad) ja digiajalugu (alates 2010. aastatest). Seejuures paigutab artikkel Eesti ajalooteaduse rahvusvahelisse konteksti, rõhutades siinsete ajaloolaste märkimisväärset panust digiajaloo varasesse arengusse. Artiklit saab täismahus lugeda siit: https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/Acta-1-2025-3-45_20250521180001.pdf?v=a57b8491d1d8

27/05/2025

UUS NUMBER! Uue numbri artikleid tutvustab ajakirja peatoimetaja Marek Tamm https://www.akadeemia.ee/digiajaloo-minevik-ja-tulevik-eestis/

Värske ajakirjanumbri kõik artiklid leiab siit: https://kirj.ee/acta-publications/?filter[issue]=1827&v=d2cb7bbc0d23

Acta Historica Tallinnensia 2025. aasta esimene number on pühendatud digiajaloo minevikule ja tulevikule, fookusega Eestil. Avaartiklis lahkavad teemanumbri koostajad Marek Tamm (Tallinna Ülikool) ja Krister Kruusmaa (Tallinna Ülikool / Eesti Rahvusraamatukogu) digiajaloo kujunemist nii Eestis ku...

25/05/2025

Acta Historica Tallinnensia selle aasta esimene number on pühendatud digiajaloole. Avaartiklis lahkavad teemanumbri koostajad Marek Tamm ja Krister Kruusmaa digiajaloo kujunemist kolme lainena, 1960. aastate algusest tänapäevani, seda nii Eestis kui rahvusvaheliselt. David Zbíral, Kaarel Sikk ja Robert L. J. Shaw näitavad keskaja inkvisitsiooniprotokollide analüüsi toel digiajaloo meetodite ja allikakriitika sidumisvõimalusi. Peeter Tinits pakub süstemaatilise ülevaate digiteeritud Eesti ajalehtede kasutamisest uurmisallikana. Liisi Taimre uurib, mil määral saab Eesti mäluasutuste andmebaaside metaandmeid kasutada ajalooallikate analüüsis. Andres Uueni, Hilkka Hiiop ja Sünne Remmer avavad 3D-mudeldamise võimalusi konservaatori ja uurija töövahendina, keskendudes rüütelkonna hoone plafoonmaalile ja Bernt Notke altariretaablile.

Uut numbrit saab lugeda siit: https://kirj.ee/acta- publications/?filter[issue]=1827&v=d2cb7bbc0d23

The first issue of Acta Historica Tallinnensia this year is dedicated to digital history. In the opening article, guest editors Marek Tamm and Krister Kruusmaa explore the development of digital history in three waves, from the early 1960s to the present day, both in Estonia and internationally. David Zbíral, Kaarel Sikk, and Robert L. J. Shaw demonstrate how digital historical methods can be integrated with source criticism through an analysis of medieval inquisition records. Peeter Tinits offers a systematic overview of the use of digitised Estonian newspapers as research sources. Liisi Taimre investigates the extent to which metadata from Estonian memory institutions’ databases can be employed in historical source analysis. Andres Uueni, Hilkka Hiiop, and Sünne Remmer present the possibilities of 3D modelling as a tool for both conservators and researchers, focusing on the ceiling paintings of the Knighthood House and Bernt Notke’s altarpiece.

You can read the new issue here: https://kirj.ee/acta-publications/?filter[issue]=1827&v=d2cb7bbc0d23

18/05/2025

FROM THE ARCHIVE. The 1919 land reform was one of the most consequential social transformations in modern Estonian history. Through the expropriation and redistribution of large estates, the newly independent republic aimed to remedy widespread landlessness and socioeconomic inequality as well as national and political grievances. What historical conditions made such a sweeping reform both necessary and possible? And how did it manage to transform rural society while avoiding large-scale damage to the Estonian economy? To learn more about the causes, prerequisites, and consequences of the reform, read Tiit Rosenberg’s 1994 study (in German, photo: The National Archives of Estonia): https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1994-3-326-335_20240415144636.pdf?v=a57b8491d1d8

11/05/2025

UUS ON UNUSTATUD VANA. Eesti Vabariigi väljakuulutamisega sai sajandeid eliidi staatust nautinud baltisaksa kogukonnast üleöö rahvusvähemus. Sellest hoolimata jätkus vilgas baltisaksa kultuurielu juba pikema ajalooga seltsides, nagu Eestimaa Kirjanduse Ühing, aga ka uutes ühendustes, mis loodi 1925. aastal kehtestatud kultuurautonoomia seaduse kontekstis. Sellest, kuidas baltisaksa kultuur Eestis aastail 1918–1940 edasi arenes ja läänepoolse Euroopaga ühendusi lõi, saab lugeda Rein Looduse 1996. aastal avaldatud artiklist (foto: Rahvusarhiiv) : https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1996-3-312-318_20240412143023.pdf?v=a57b8491d1d8

04/05/2025

FROM THE ARCHIVE. Economic policy in 1930s Estonia was molded by economic nationalism. It was characterised by ideals of self-sufficiency and protectionism, and the surpassing of social conflicts through an appeal to a common national interest embodied by the state. In her article, Anu Mai Kõll studies the potential sources of Estonian economic thought during the presidency of Konstantin Päts, comparing state interventionist ideas from Central Europe with the Italian corporatist model. To learn more, read her article (1996; lithography of 19th-century German economist Friedrich List: Wikimedia commons): https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1996-3-277-286_20240412141827.pdf?v=a57b8491d1d8

27/04/2025

UUS ON UNUSTATUD VANA. 20. sajandi algus oli suurte muutuste aeg ka kunstiteaduses. Traditsiooniliste kunstikäsitluste kõrvale tulid uued küsimused vormi, stiili ja kunstiteose autonoomia kohta. Juta Keevallik näitab oma artiklis (1996) selle kunstiteadusliku pöörde saabumist Baltikumi, rõhutades eelkõige Riias töötanud saksakeelsete autorite panust. Kui kunstiajaloo fookus püsis endiselt empiiriline, siis modernse kunsti retseptsioon andis alust teoreetiliseks aruteluks ja vaidlusteks kunsti olemuse üle. Nende kohta saab lugeda lähemalt siit (pildil balti kunstiteaduse suurkuju Wilhelm Neumanni projekteeritud kunstimuuseum Riias): https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1996-3-297-305_20240412142547.pdf?v=a57b8491d1d8

20/04/2025

FROM THE ARCHIVE. Youth organizations played a major role in public life in interwar Estonia, much like voluntary societies in general. One of the most popular was the Scout Movement, with 50,000 members, alongside various interest clubs associated with Christian groups and the sobriety movement. These organizations, many with international counterparts, helped shape youth culture in Estonia. To learn more, read Maria Tilk’s 1993 article here (Photo: National Archives of Estonia): https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1993-2-135-143_20240415161616.pdf.

13/04/2025

UUS ON UNUSTATUD VANA. 1929. aastal alguse saanud ülemaailmne majanduskriis tõi kaasa laialdased ümberkorraldused majanduspoliitikas: riigi osa suurenemine majanduselus, protektsionism, valuutakontroll ja püüdlus autarkia poole. Nende muutustega koos levisid ka uued tuuled majanduslikus mõtlemises: liberalismi asemel tõusis 1930ndate teises pooles esile keskselt reguleeritud majanduse idee. Maie Pihlamägi uurib oma artiklis (1996) nende poliitikute, äritegelaste ja teadlaste ideid, mis said aluseks 30ndate teise poole majanduspoliitikale. Artiklit saab täismahus lugeda siit (Foto: Rahvusarhiiv):https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1996-3-287-296_20240412142030.pdf

06/04/2025

FROM THE ARCHIVE. In the late 18th century, voluntary societies became increasingly common among both the bourgeoisie and the nobility across Europe and the Baltics. By the first half of the 19th century, Estonia was home to around fifty Baltic German voluntary societies, ranging from clubs and art associations to educational and benevolent organisations. These societies, which were active across the region, are the focus of Liivi Aarma’s 1993 study. Read the full article here (photo: Estonian History Museum): https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1993-2-126-134_20240415161001.pdf.