Roland Mere

22/01/2025

Vahest Saarlasi, kes SH- d ei loe huvitab alloleva artikli sisu. AGA PALUN:

Saaremaa vald on taaskord näidanud, et väikestel saartel võib elu olla vähemalt sama põnev kui mandril – eriti kui teemaks on töökohtade loomine ja valla strateegilised otsused. Viimaste kuude sündmused Saaremaa vallavalitsuses annavad alust nii kulmukergitamiseks kui ka heasüdamlikuks naeruks. Aga mis siis tähelepanu äratas?

Kõik algas sellest, et Saaremaa vald otsustas oma Kommunikatsioonijuhi töölt vabastada ja palgata Turundus- ja kommunikatsioonijuhi, et inimesed teaksid, et „valla kommunikatsioon vajab uut hingamist“, ehk, kui defineerida turundust, siis hakkab uuus strateegilise kommunikatsiooni eest vastutav isik tegelema protsessiga, mis hõlmab toodete, teenuste või ideede loomist, edendamist, levitamist ja müüki, et rahuldada tarbijate vajadusi ja soove.

Justkui keegi oleks mõelnud: „Kui me juba värbame, siis miks mitte panna kaks ametit ühe inimese õlgadele?“ Tundub praktiline, kui meeles pidada, et Saaremaal on juba olemas „sisseviskaja“ – ametinimetus.
12. novembril teatas Saaremaa valla kommunikatsiooniteenistus, et konkursi tulemusel leiti lõpuks inimene, kes sobib kõige paremini täitma „sisseviskamisteenuse“ loojaks kutsutud rolli. Kuulsite õigesti: Saaremaal on nüüd inimene, kelle ametiks on „Meile elama“ programmi edendamine. Teates väärib siiski märkimist – sellel „sisseviskajal“ on pikaajaline müügi- ja turunduskogemus.
„Sisseviskaja“ otseseks ülemuseks arendusteenistuse juht , kes omakorda allub abivallavanemale kelle vastusalas ei ole turundust. Turundus jääb hoopis teise abivallavanema vastusalasse lisaks kultuurile, spordile ja teenuskeskustele. Sellega võiks asja ka kokku võtta kuna nüüd paistab Saaremaa vald olevat loonud omamoodi ametikohtade orkestri, kus iga liige mängib erinevat pilli, kuigi partituur tundub olevat veel kirjutamata. Ja kuigi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi ning „sisseviskaja“ ametid kõlavad erinevalt, on nende eesmärk tõenäoliselt üks ja sama – muuta Saaremaa nähtavaks, elatavaks ja võib-olla isegi ihaldusväärseks.
Kui vaadata koondatud kommunikatsioonijuhi ja uue loodava kommunikatsiooni- ja turundusjuhi ametijuhendeid, siis tundub, et erinevused on nii väikesed, et nende avastamiseks oleks vist luupi vaja. Uue ametijuhendi põhjal võib öelda, et pisut on muudetud punkte 3.12 ja 3.13, kuid suurem osa teksti on vana tuttav. Lisandunud on ka märkimisväärne uuendus: punkt 4.4. kohaselt on uuel töötajal õigus kasutada tööks vajalikke töövahendeid ja arvutitehnikat ning saada isegi tehnilist abi nende kasutamisel. Luksus!
Turundus või mitte turundus – see on küsimus
Uue ametijuhendi suur uudis on sõna "turundus", mis on terve dokumendi peale ära mainitud lisaks uuele amtinimetusele ka punktis 3.7. Selles punktis seisab, et töötaja „korraldab valla mainekujundust ja valla turundusstrateegia koostamist.“
Kui eelmine kommunikatsioonijuht pidi valdama inglise keelt C-tasemel, siis uus töötaja peab oskama seda juba C1-tasemel. Siinkohal tekib küsimus: kas piisab lihtsalt deklaratsioonist, et „ma oskan“, või tuleb esitada sertifikaat, nagu CAE, IELTS või mõni muu rahvusvaheline tunnistus? Kuulutus sellest selget vastust ei anna. Kuna haridustasemmeks peab olema pelgalt “kõrgharidus” siis võib eeldada, et kui kandidaadil on haridus omandatud näiteks Islamic University of Applied Sciences Rotterdamist, mis pakub islami teoloogia ja õpetajakoolituse bakalaureuseõpet, siis on see on vastuvõetav? Samas, kas selles pole midagi erilist, sest akadeemiline lõhe on vallavalitsuses juba ääretult suur.
Kes on vastutav ülemus?
Siin läheb asi veelgi huvitavamaks. Kuulutuses on märgitud, et töötaja ülemuseks on „vastutav vallavanem“. Aga kes see on? Kas praegune abivallavanem, kelle valdkond hõlmab arendust, järelevalvet, kommunikatsiooni ja tugiteenuseid, või hoopis teine abivallavanem, kelle valdkonnas on juba turundus? Kord paistab, et vastutav ülemus on juba määratud, aga siis jälle, et see võib olla keegi teine. Tundub, et selgust tuleb oodata.
Lisaks CV-le peab kandidaat esitama motivatsioonikirja teemal „Kommunikatsiooni olulisus kohaliku omavalitsuse juhtimisel“. Mis on turundusest saanud? Kas see on lihtsalt märksõna, millel on ametinimetuses dekoratiivne funktsioon? Ilmselt jääb selle mõte uue töötaja avastada. Aga nagu vastas mulle kord üks abivallavanem, kui viitasin tema valetamisele: „Sa ei saa aru, kuidas vallas asjad käivad”.
Kogu see lugu Saaremaa valla uue kommunikatsiooni- ja turundusjuhi ametikohast on üks paras mõistatuste komplekt. Väike sõnade muutmine ametijuhendis, suuremad nõudmised inglise keelele ja määratlemata alluvussuhe loovad pildi, kus midagi suurt justkui muutub.
"Saaremaa valla ulmeline turundus: uinuv kaunitar, akordionimäng ja kadunud koostööpartnerid"
Saaremaa vallavalitsuse igikestev armastus turunduse vastu väärib omaette tähelepanu. Aastast aastasse tõstetakse turundus esile kui midagi, mida tuleb „veel ja veel“ arendada. Kuid mis plaanid selle ulmelise turundusega on? Võib-olla uus kommunikatsiooni- ja turundusjuht suudab lõpuks valla mainekujunduse sügavamad saladused lahti harutada.
Saaremaa Arenduskeskus (SAK) teeb usinalt tööd, viies ellu projekte, mis hõlmavad ettevõtluskeskkonna turundust ja investorteenindust. Nende kodulehel kirjutatakse suure entusiasmiga, kuidas nad tutvustavad laiemale avalikkusele kohalikke ettevõtteid ja toovad välja Saaremaa potentsiaali tulevasteks investeeringuteks.
Lisaks on SAK loonud veebilehe, mis kutsub inimesi Saaremaale tööle ja elama, tuues välja kõikvõimalikud eelised töötajatele, ettevõtjatele, lastele ja isegi saarte külastajatele. Jääb mulje, et SAK on kogu töö ära teinud ja Saaremaa ongi kõigi unistuste täitumise koht, kuid meil on ju ka veel:
Visit Saaremaa: Uinuv kaunitar turundusvaldkonnas
Kui SAK on nagu usin sipelgas, siis Visit Saaremaa on pigem uinuv kaunitar. See vallavalitsuse turismi- ja turundusteenistus tutvustab end kui rahvusvahelist turundusbrändi, mille eesmärk on tõsta piirkonna atraktiivsust, luua uusi lennu- ja laevaühendusi ning arendada Saaremaad kui rohelist sihtkohta.
Kõlab suurejooneliselt? Kindlasti. Aga kui piiluda Visit Saaremaa veebilehte, siis tekib tunne, et see on jäänud kuskile ajas seisma. Rubriigis „uudised“ oli viimane postitus üle kuu aja tagasi, koostööpartnerite nimekirjast leiab selliseid nagu TalTech Meremajanduse Keskus, mille nimi muutus juba neli aastat tagasi ja Kuressaare Väikelaevaehituse Kompetentsikeskus, mis sai uue nime kaks aastat tagasi. Tundub, et Visit Saaremaa jääb lootma kunagise tugeva turundustegevuse järellainetusele.
Eriti muljetavaldav on fakt, et üks abivallavanematest õppis isegi akordionimängu selgeks, et osaleda turunduskampaanias. Suurepärane! Ainult et küsimus jääb: kuidas aitab akordion 2025. aastal piirkonna majanduspotentsiaali avada
Sama probleem ilmneb Visit Saaremaa lehe alajaotustes, kus enamik avanevaid (kui avanevad) materjale pärineb aastatest 2019–2023. Tundub, et turundustiim usub: kui midagi kord hästi tehtud, pole rohkem vaja vaeva näha.
Võib-olla jääb kogu turunduse vastutus uue kommunikatsiooni- ja turundusjuhi õlule, sest keegi peab lõpuks aru saama, et vanade kampaaniate peale lootma jäädes kaugele ei purjeta. Saaremaa rahvusvaheline maine ja atraktiivsus vääriksid siiski midagi enamat kui akordionimängu ja vananenud kodulehte. Saaremaa turundus jätab mulje nagu hästi turustatud, kuid aegunud toode. On selge, et kunagi tehtud töö on olnud tugev, kuid kas sellest piisab, et tagada edu ka tulevikus? Või on aeg „uinuv kaunitar“ üles äratada ja Saaremaa uuele tasemele viia? Vastus jääb ilmselt uue kommunikatsiooni- ja turundusjuhi teha – ja kes teab, ehk on ka neil peagi vaja akordionimäng selgeks õppida.
Samas teen ettepaneku ka Tartu Ülikooli akadeemilisele perele ja soovitan kaaluda Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala ümbernimetamist "Kommunikatsiooniks ja turunduseks", kuna see peegeldaks paremini tänapäeva tööturu nõudlust. Samuti võiks õppekava rikastada mõne müügivaldkonna ainega, et tulevased ajakirjanikud ja kommunikatsiooni spetsialistid oskaksid ideid mitte ainult esitada, vaid ka veenvalt "müüa".
Ahsoo- lugejad palun kaaluge kas minu ettepanek TÜ- le ei oleks väärt paigaldama minunimelist pinki Juhan Peegli mälestusmärgi kõrvale!

Saaremaa vallavalitsuses toimuv paneb nii kulmu kergitama kui ka heasüdamlikuks muigama. Eriti kui teemaks töökohtade loomine ja valla strateegilised otsused.

06/01/2025

See ei ole valimisplatvorm ega ka ideoloogia. See on Saaremaa valla arenguvisioon minu silmade läbi. Vabadus, Edukus ja Jätkusuutlikkus

Saaremaa valla tulevik peab rajanema avatud, jõukal ja Saaremaa kultuuri ja omapära austaval kogukonnal. Viimaste aastate arengusuunad on näidanud, et ilma kindla visiooni ja usaldusväärsete juhtideta võivad majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid süveneda, pidurdades piirkonna edasiminekut.
Minu ülesanne on pöörata see trend ümber vähemalt meie saarel.
Saaremaa vajab tugevat arengusuunda, mis algab kohalikust tasandist. Usun, et iga aktiivne elanik saab oma panusega aidata kaasa paremale tulevikule. Minu eesmärk on Saaremaa, mis toetab ettevõtlikkust, kasvatab elatustaset ning soodustab uuendusi.
Kutsun kõiki Saaremaa inimesi ühinema selle nägemusega, et muuta kodukant jõukamaks, sidusamaks ja avatumaks. Pühendun sellele, et meie saarest kujuneks koht, kus hästi juhitud omavalitsus tagab kvaliteetsed teenused, tugeva majanduse ja elamisväärse keskkonna.
Ehk:
Tugev ja iseseisev omavalitsus
Saaremaa vald peab olema eeskujuks oma juhtimispraktikate, rahalise stabiilsuse ja atraktiivsusega nii elanikele kui ka investoritele, mille saavutamiseks on:
• Selge ja tasakaalus eelarve: Väärtustan vastutustundlikku rahanduspoliitikat, kus tulud ja kulud on arukalt planeeritud. Iga investeering peab tooma tähenduslikku kasu kogukonnale.
• Majanduslikult tugev kogukond: Tugi kohalikele ettevõtjatele ja tingimused, mis võimaldavad elanike sissetuleku kasvu ja maksutulude suurenemist.
• Koostöö külade ja kogukondadega: Teenuste pakkumine ja arendamine toimub kohalike elanike vajadusi arvestades. Usun, et kogukonna kaasamine otsustusprotsessidesse tõstab teenuste kvaliteeti ja efektiivsust.

Ettevõtluse arendamine ja uute töökohtade loomine
Saaremaa vajab tugevat alust, mis tagab kohaliku elu jätkusuutlikkuse ja jõukuse kasvu. Selleks on vajalik:
• Investeeringute soodustamine: Luua atraktiivne keskkond suurinvesteeringute meelitamiseks, mis toovad kaasa uusi töökohti ja elavdavad kohalikku majandust.
• Kohalik ressurss vs globaalne nägemus: Toetame ettevõtlust, mis tugineb Saaremaa unikaalsetele loodusvaradele ja kultuurilisele eripärale, kuid rõhutame samas vastutustundlikku ja jätkusuutlikku lähenemist, tagades, et kohalikke ressursse kasutatakse kaalutletult ning tulevastele põlvkondadele säilitavalt.Ettevõtluse arendamine ja uute töökohtade loomine on kohaliku arengu olulisim alustala. Selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik riigi aktiivne ja järjepidev tugi, mis arvestab kohalike vajaduste ja potentsiaalidega. Saaremaa on oluline osa riigist, mistõttu ootame koostöösuhetes konstruktiivset ja tulevikku vaatavat lähenemist.
Kaasaegsed ühendused ja infrastruktuur
Saaremaa peab olema ligipääsetav ja mugav nii elanikele kui külastajatele. Selle saavutamiseks on vajalik:
• Transpordi areng: Saaremaa vajab paindlikke ja nõudluspõhiseid transpordilahendusi, mis tagavad sujuva ja kiire liikumise nii valla sees kui ka väljapoole. Kuna Saaremaale pääseb praamiga, on oluline, et riik tagaks transpordiühenduste võrreldava mugavuse ja järjepidevuse näiteks Tallinnast Tartusse sõitmisega. See hõlmab laevagraafikute, maanteeühenduste ja ühistranspordivõrgustiku ühtlustamist, et saarlased ja külalised saaksid liikuda ilma tarbetute viivitusteta.
• Energiamajanduse tõhusus: Panustada taastuvenergia võimekuse arendamisse, et tagada konkurentsivõimelised energiaallikad nii kohalikele elanikele kui ettevõtetele. Tagada otsuste läbipaistvus.
• Kiire internet: Tagame kaasaegsed sideühendused kogu vallas, mis toetavad nii kodukontorite kui digitaalsete ettevõtete arengut.
Kohalike otsuste usaldamine:
Kohalik elu käib kohalike inimeste vajaduste järgi. Usaldan Saaremaa elanikke ja nende valikuid:
• Rohkem otsustusõigust kogukondadele: Toetan võimalust, et kohalikud külad ja kogukonnad saavad ise osaleda oma piirkonna arendustegevuses.
• Paindlik rahakasutus: Nõuda omavalitsusel otsustada ise, kuidas ja kuhu investeerida, vähendades sihtotstarbeliste toetuste osakaalu.
• Kogukonna tugi kriisiolukordades: Valmistada kogukonnad ette kriisideks, tõstes elanike vastupanuvõimet ja kriisivalmidust.

Haridus ja noorte tulevik
Meie noored on valla tuleviku vundament. Hariduses tuleb keskenduda:
• Kvaliteetile igas koolis: Iga Saaremaa kool peab pakkuma väärt haridust, mis valmistab ette tublisid ja toimekaid noori.
• Kaasaegne tehnoloogiaõpe: Tuua parimad digilahendused koolidesse, et pakkuda maailmatasemel haridust ka valla kaugemates piirkondades.
Elukestva õppijana väärtustan kõrgelt piirkondliku kõrghariduse kättesaadavust Saaremaal, sest see on oluline mitmel tasandil valla arenguks ja jätkusuutlikkuseks. :
1. Kohalike noorte võimaluste laiendamine: Saaremaal pakutav kõrgharidus annab noortele võimaluse omandada kvaliteetne haridus kodulähedal, vähendades vajadust lahkuda mandrile ning aidates kaasa noorte püsimisele piirkonnas.
2. Piirkonna majanduslik elavdamine: Kohapealne kõrgharidusasutus loob töökohti ja elavdab kohalikku majandust, olles atraktiivne ka mujalt tulnud tudengitele ja õppejõududele.
3. Ettevõtete vajaduste toetamine: Kõrgharidusprogrammid, mis on kohandatud piirkonna majanduslikele eripäradele, aitavad koolitada spetsialiste kohaliku ettevõtluse jaoks, toetades Saaremaa ettevõtete kasvu ja konkurentsivõimet.
4. Elukestva õppe võimaluste arendamine: Piirkonnas asuv kõrgharidusasutus pakub täiend- ja ümberõppevõimalusi, aidates elanikel ajaga kaasas käia ning leida uusi arenguvõimalusi.
5. Kultuuri ja kogukonna tugevdamine: Kõrgharidusasutus on teadmiste ja kultuuri leviku keskus, mis rikastab kogukonna elu ja aitab tugevdada saarlaste identiteeti.
Saaremaa elukeskkond ja kogukond
Saaremaa on kaunis ja inspireeriv elukoht. Minu eesmärk on hoida ja arendada seda keskkonda:
• Hooldatud avalik ruum: Tagada, et parkide, randade ja jalgrattateede hooldus oleks eeskujulik.
• Kultuuri ja spordi toetamine: Investeerimine ja kultuuri- ja spordisündmusteste toetamine toovad inimesi kokku ja tõstavad Saaremaa atraktiivsust.
• Kuna oleme Euroopa Liidu liige ja kasutame ka selle pakutavaid võimalusi, tunnustan teatud mööndustega EL-i rohepöörde nõudeid, kuid lähtun nende rakendamisel Saaremaa oludest et säilitada sealjuures mõistlikkuse kohalike vajaduste ja looduskeskkonna kaitsel.
Efektiivne ja kiire asjaajamine. Läbipaistvus.
Inimeste elu ei tohi takerduda ebavajaliku ametkondliku asjaajamise taha. Selle tagamiseks:
• Vähem regulatsioone: Vähendada tuleks tarbetut bürokraatiat ja lihtsustada suhtlust omavalitsusega.
• Kiire ja sõbralik teenindus: Muuta teenindus paindlikuks ja tõhusaks, et elanike mured saaksid kiiresti lahendatud.
• Digitaalsed lahendused: Arendada e-teenuseid, et asjaajamine oleks võimalikult mugav ja paberivaba.
• Saaremaa vallas lõpeb asjaajmisel semutsemine, mida saab ka nimetada varjatud korruptsiooniks.
Tugev tugi neile, kes seda tõesti vajavad
Usun et parim abi on see, mis aitab inimesel iseseisvalt oma elu paremaks muuta. Abivajajatele tuleb pakkuda tuge, mis loob võimalusi enda toimetulekuks ja enesearenguks, mitte üksnes ajutisi lahendusi. Töötamine ja ettevõtlikkus peavad alati olema tasuvamad kui toetustest sõltumine. Samas on oluline tagada, et tõelistes raskustes inimesed ei jääks ilma vajaliku abita.
• Tark prioriseerimine: Ressursid pole piiramatud ning seetõttu tuleb keskenduda teenustele, mis on hädavajalikud inimese elule, tervisele ja toimetulekule. Sekundaarsetest ja vähekasutatud teenustest tuleb julgelt loobuda.
• Kohandatud tugi, mitte universaalsed toetused: Usun et ükski toetus ei suuda asendada vajaduspõhist abi. Kohalik omavalitsus on parimas positsioonis hindamaks, millist abi keegi vajab tagamaks sihitud lahendusi.
• Tervis algab isiklikust vastutusest: Valla ülesanne on luua tingimused, mis toetavad tervislikke eluviise ja ennetustööd. Kuid igal inimesel lasub kohustus enda tervise eest ise hoolt kanda ja teha teadlikke valikuid.
Minu põhimõte on aidata neid, kes on valmis ka iseenda heaks pingutama. See on tee, mis viib tugevama ja eneseteadlikuma kogukonnani.
Saaremaa vald peab olema kogukonnakeskne, ettevõtlust soosiv ja loodusega harmoonias arenev piirkond. Tugev vaba kodanikuühiskond ning kaasaegne juhtimine on võtmed, mis viivad meid tuleviku väljakutsetega edukalt edasi. Kuna jälestan semutsemist poliitikas, valetamist ja varastamist ning väärtustan ausust ja läbipaistvust, siis minu jaoks on leping, sealhulgas ka suuline „gentelmens agreement“, alati püha ja täitmiseks kohustuslik. Selline käitumine, mida praegu kahjuks võib täheldada mõnede Saaremaa vallavalitsuse liikmete puhul, on minu jaoks täiesti lubamatu ja vastuolus minu põhimõtetega.

Meie- Saaremaa juhtimises, peab valitsema vastutus, ausus ja lugupidamine nii seaduste kui ka kogukonna ees.

04/01/2025

Reformierakond ja Saaremaa vähekindlustatud pered: kes omab andmeid ja miks?
Hiljuti jõulude ajal pöördusin Saaremaa vallavalitsuse poole sooviga saada nimekiri vähekindlustatud peredest, et pakkuda neile jõulude puhul tuge ja abi. Vastuseks sain aga selgituse, et Eesti seaduste järgi ei ole vähekindlustatud perede nimekiri avalikkusele kättesaadav, kuna see teave on kaitstud isikuandmete kaitse seadusega, sealhulgas Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR). Mulle öeldi selgelt, et sellised andmed on konfidentsiaalsed ja neid saavad töödelda ainult ametiasutused ja isikud, kellel on seaduslik alus ja vajadus.
Seetõttu tekib küsimus: kuidas siis on võimalik, et Reformierakonna liikmetel tundub olevat ligipääs sellele informatsioonile? Eile ilmus FB lehel “ Saaremaa rahvas” kuulutus, kus vallavolikogu liikmesr reformierakondlane kutsub üles saatma/viima talle parim enne ületanud komme, et siis tema saaks need viia vähekindlustatud peredele. Saan aru, et tal on andmed olemas, kes kuullub “ vahekondlustatud perede” nimekirja. Kust kohast on võimalik sellist nimekirja saada? Enne jõule korraldas Reformierakond Saaremaal keskväljakul kommide ja piparkookide jagamise, reklaamides seda "Reformierakonna" sildi all. Seda ei tehtud eraisikute algatusena, vaid erakonna nimel, mis saab oma tegevuseks rahalist toetust riigieelarvest.
Riiklik toetus erakondadele: kelle raha ja kuidas seda kasutatakse?
Reformierakond sai 2023. aastal riigieelarvest toetust 1,73 miljonit eurot ja 2024. aastal tõusis see summa 1,878 miljoni euroni. See raha tuleb otse riigieelarvest, mille täidab rahvas maksuraha kaudu. Võib küsida: kas on eetiline kasutada avalikku raha kommide ja piparkookide jagamiseks, esitades seda kui erakonna "altruistlikku" žesti? Tegelikult jagati rahva raha eest ostetud komme rahvale, kuid kogu tegevus pandi erakonna nime alla, justkui oleks see nende isiklik kingitus. Ehk- tulen sinu raha eest sinule kosja.
Segadus rollide vahel: abivallavanem ja erakonna liige
Probleemi süvendab asjaolu, et Reformierakonna tegevused kipuvad segama omavahel erakondlikud, ametialased ja isiklikud rollid. Näiteks sotsiaalmeedias jääb tihti ebaselgeks, kus esineb abivallavanem Voojärv vallavalitsuse ametnikuna, kus erakonna liikmena ja kus lihtsalt eraisikuna. Selline segadus loob olukorra, kus avalikkus ei suuda eristada, kas tegu on ametliku tegevuse, erakonna kampaania või isikliku algatusega. See "pudru ja kapsad" lähenemine kahjustab usaldust nii kohaliku omavalitsuse kui ka poliitiliste organisatsioonide vastu. Allolev foto tõestab seda ilmekalt.
Kas avalik raha kuulub rahvale või erakondadele?
Kogu olukord tõstatab olulise küsimuse: kes otsustab, kuidas rahva raha kasutatakse? Kui Reformierakond jagab jõulupakke "oma nime all", kasutades selleks kaudselt riigieelarvest saadud raha, on õiglane küsida, kas selline tegevus kajastab avalikkuse huve või erakonna poliitilist kasu. Me ei tohi unustada, et rahva raha peaks teenima rahva huve, mitte erakondlikku kuvandit.
Kokkuvõttes on oluline meelde tuletada, et kõik, mis on rahva oma, kuulubki rahvale. Meie olemegi rahvas, ja kõik, mida tehakse avaliku raha eest, peab teenima meie ühiseid huve. Nagu Louis XIV kuulutas: "Riik, see olen mina." Kuid demokraatlikus Eestis peaksime ütlema: "Riik, see oleme meie."

23/12/2024

Rohepööre või isikliku kasu pööris?

Viimasel ajal olen üha rohkem pettunud selles, kuidas rohepöörde sildi all toimub mahhinatsioonide rägastik. Algne idee – muuta meie elu keskkonnasõbralikumaks ja säästlikumaks – on muutunud justkui ettekäändeks, mille varjus mängitakse Euroopa Liidu rahasid enda taskutesse. Me ei tohi unustada, et need toetused, mida euroliit jagab, pärinevad tegelikult liikmesriikide maksudest – ehk siis meie endi rahakotist.

Näiteks Saarte Energiaagentuur. Viimased PR-artiklid, mida nad on välja andnud, tunduvad mulle kui lihtsustatud sõnumid, et rahustada inimesi, kes ei oska või ei viitsi lugeda ridade vahelt. "Kõik, mida me teeme, on rohepöörde huvides," kõlab nende mantra. Kuid kui vaadata nende väljaütlemisi kriitilise pilguga, on selge, et need artiklid on loodud pigem agentuuri enese promomiseks kui tegeliku muutuse loomiseks.

Tegin hiljuti Saarte Häälele kaks A4 lehekülje suurust arvutust, mis tõestavad, et nende loodud pilt on lihtlabane demagoogia. Numbrid ei valeta – kui viitsida süveneda, näeb igaüks, kuidas kulutatakse tohutuid summasid, mis ei anna saarte kogukonnale tegelikult tagasi seda, mida lubatakse.

Ja veel üks mõtlemapanev nüanss – MTÜ, kellel on palgal avalike suhete töötaja, on juba iseenesest kahtlane nähtus. Kas sellist ametikohta on vaja tõelise avaliku huvi kaitsmiseks või selleks, et varjata midagi, mida avalikkus ei peaks teadma? Kui kõik oleks nii läbipaistev ja õilis, nagu väidetakse, ei oleks vaja maksta PR-inimesele, et meile seda iga päev kinnitada.

On aeg, et me kõik küsiksime rohkem küsimusi ja süüviksime sellesse, kuidas ja kelle huvides rohepööre meie saartel tegelikult toimub. Roheline tulevik peaks olema meie kõigi huvides, mitte mahhinaatorite taskute täitmiseks.

Lugedes 18. detsembri Saarte Häälest Sulev Alajõe artiklit "Kuidas jõuda vastuoludest puhtama keskkonna ja arenguni?" tekkis mul tunne, et lisaks vesinikuulmele ja särtsuratastele tegeleb Saarte Energiaagentuur rohepöörde ja põhitegevuse sildi all Sikassaare krüptokaevanduse serverite vajad...

19/12/2024

Nii nagu “Obuhhovi põiktänava toas luges Polügrafist Polügrafistovitš Šarikov
“Engelsi kirjavahetust Kautskyga” ja ei olnud kummagagi nõus nii ei saa minagi nõustuda viimase aasta Saarte Energiaagentuuri saavutustega, mis seni on väljendunud ühe ideoloogilise dokumendi ja “Särtsurataste” näol.
Saarte Energiaagentuur (EISEA) loodi 2023. aastal ning tema eesmärgiks kuulutati abi kohalikele omavalitsustele, kogukondadele ja ettevõtetele ellu viia projekte, mis edendavad säästvat energiakasutust ja -tootmist ning aitavad vähendada süsinikuheidet. Agentuur pidi hakkama pakkuma ekspertiisi ja praktilist tuge, et aidata liikmetel leida parimaid lahendusi energiatõhususe ja kliimamuutustega seotud väljakutsetes. (eisea.org)
Mis siis tänaseks tehtud on?
Esiteks töötati välja Saaremaa valla kliimastrateegia, mis on ütlemata sarnane oma struktuurilt samalaadse Tartu dokumendiga. Mõlemad käsitlevad strateegilist planeerimist energia ja kliimamuutuste teemal, mis järgib rahvusvaheliselt tunnustatud lähenemisi nagu SECAP ja IPCC soovitused. Sissejuhatuses algavad mõlemad globaalsete kliimamõjude kirjeldamisega, viidates üldisele kliima soojenemise taustale ning rõhutatakse inimtegevuse mõju kliimamuutustele.
Visioonides ja eesmärkides sisaldavad mõlemad dokumendid selgelt sõnastatud visiooni ja strateegilisi eesmärke ning eesmärke, mis on seotud CO2 heite vähendamise, taastuvenergia kasutuselevõtu ja energiatõhususe parandamisega aastaks 2030 ja 2050.
Meetodites ja analüüsis kasutatakse standardiseeritud metoodikat, näiteks SWOT-analüüsi ja baasinventuuri süsinikuheite mõõtmiseks ning esineb sarnane rõhuasetus valdkondlike strateegiate väljatöötamisele, mis hõlmavad energiatarbimist, hoonete energiatõhusust ja transporti. Rääkimata tegevuskavadest, monitooringust ja aruandlusest. Erinevus seisneb pelgalt asjaolus, et Saaremaa dokument käsitleb eraldatud saare konteksti, samas kui Tartu keskendub linna eripäradele ja suuremale elanikkonnale.
Ja teine saavutus oli särtsurattad Kuressaares keskväljakul.
EISEA juhataja Sulev Alajõe rõhutab SH vahendusel särtsuratta projekti laiemat tähendust:
„Särtsurattad toovad energeetika tavainimestele lähemale. Elektri tootmine võib esmapilgul tunduda keeruline, kuid tegelikult saab seda teha lihtsate ja lõbusate vahenditega. Selle projekti abil testime talvistes tingimustes, kuidas kasutajate aktiivsusel põhinev elektritootmine toimib.”. Sulev Alajõe entusiastlik kommentaar „särtsurattad“ ja nende potentsiaali kohta võiks ju tunduda inspireeriv, kuid tegelikult ei ole siin midagi uut – me räägime sisuliselt vana hea jalgratta dünamo taaselustamisest. Ja kui rääkida ajaloost, siis Wilhelm Heinrich Julius Meyerit patendeeris jalgratta dünamo juba 1886. aastal. Pole just teab mis revolutsiooniline läbimurre, kas pole?
Ja lõbus ei ole mitte see, et energiat toodetakse pedaalimisega – see on täiesti mõistlik ja hariv projekt 5 aastastele. Lustakas on hoopis see, et Saarte Energiaagentuur üldse sellise „uudsusega” tegeleb. Jääb mulje, nagu oleks avastatud mingi innovatsioon.
Talvistes tingimustes pedaalimine ja elektri tootmine võivad ju olla toredad eksperimendid, kuid kas see on tõesti see, kuhu energiaagentuuri fookus suunata?
Ahjaa- päris novaatorlusega tegeleb EISEA siiski ka. Nimelt anti SH lugejatele teada,: Kuidas Saaremaad vesinikutoru külge haakida?- 28. Nov 2024
Jutt ise sarnaneb pigem veidi Isaac Asimovi ulmeromaaniga "Asumi", kus matemaatik Hari Seldon püüab psühhoajaloogia abil ennustada ja suunata galaktika ulatuses tsivilisatsiooni käekäiku ning ilmselge on et seda artiklit SH-s ei ole kirjutanud inseneriharidusega inimene. Kuid tooks siiski välja mõned asjaolud, mis lükkavad artiklis läbivõetud argumendid ümber.
Jutt algab Läätsale rajatava vesiniku tootmisjaama rajamiset, mis pidi tulema võrgumaksu vabalt. Ent kas saab tulla? Kui varem oli lubatud kuni 6 kilomeetri pikkune otseliin, siis hiljutiste muudatustega on see küll pikendatud 15 kilomeetrini, et soodustada energiamahuka tööstuse ja elektritootjate koostööd, kuid kas Läätsalt on 15 km tuulikuteni? Seega- kui Läätsale rajada mingi tarbimine, mis on otseühenduses tootmisega , siis ei tohi see olla kaugemal, kui 15 km. Sellele ilusale jutule vaidleks veel vastu oma ( siiski insener-tehniliste) argumentidega:
Nimelt on Vesinikutranspordi torustikud kuni 2–5 korda kallimad ( mitte 1,2 nagu oli kirjas artiklis) maagaasi torustikest. Selle põhjuseks on vesiniku molekuli väiksus, mis võib põhjustada leket ja metallide "habenemist" .Lisaks vajab vesinikutorustik rangemaid tihendeid, kvaliteetsemat keevisliidet ja erimaterjale, näiteks roostevaba terast või komposiitmaterjale. Veel mainitakse artiklis vesiniku võimalikku kasutamist laevakütusena autopraamidel.
Vesiniku paagid on paraku massiivsed. Kui kasutada autopraamidel vesinikku, võtab kütusemahuti oluliselt rohkem ruumi kui diislikütuse paagid, mis tähendab, et praamide kaubaveo ja reisijate mahutavus väheneb oluliselt. Lisaks tuleb vesinikku hoiustada kas -253 °C juures vedelal kujul või survestatuna üle 700 bar rõhu all. Kas keegi suudab hoomata, milline energia kogus selleks vajalik oleks. Seda energiat tuleb regulaarselt kulutada paagi jahutamiseks või surve säilitamiseks.
Kas see kõik tasub end ära- ei tea, aga kuna v siniku tootmine tugineb suures osas EL-i toetustele ja välisinvestoritele, jääb küsimus, mis rolli mängib asja juures ESEA ja seda eriti teades juba, et Saaremaa läänerannikule ja Liivi lahte tulevad maksimaalselt 2600MW võimsusega tuulepargid. ( Kui üleüldse tulevad) ning 2600MW pargi aasta tootlikus on ca 9-11 TWh, ( Eesti vajadus on praeguse majandusega ca 9 TWh) ent nagu mainis Sulev Alajõe eelmise 28 novembri artiklis, nad ( ESEA) töötavad ka selle nimel, et lisaks Põhjamaade-Balti vesinikukoridorile saaks Saaremaa liituda rahvusvahelise vesinikutoruga, mida kavandatakse Läänemerre. Küsimus on ainult selles, et kes ja kuhu kavandab, et selle kallal ESEAL niipalju tööd on et seni pole alustatud oma põhitegevusega. Samuti huvitaks lugejaid, et millest see töö sisuliselt koosneb, kui Põhjamaade-Balti vesinikukoridori projekt on praegu alles teostatavusuuringu etapis. Kui uuringu tulemused on soodsad ja projekt saab vajalikud load ning rahastuse, võib vesinikukoridor valmida alles 2030.ndatel aastatel, Alles 2024. aasta septembris lõpetasid osalevad gaasisüsteemihaldurid eelteostatavusuuringu.
Artiklis väidetakse, et Saksamaa tahab oma keemiatööstuse jaoks tulevikus 10 teravatt-tunni ulatuses vesinikku importida. Võib olla- ent tuleks arvestada, et 10 TW vesinikutoodang võrdub 10 000 terawatt-tunnile (TWh) keemilisele energiale vesinikus. Kuna vesiniku energiatihedus on umbes 33,33 kWh/kg, siis kulub 10 TW keemilise energia vesiniku tootmiseks umbes 21 420 TWh elektrienergiat ja seda vaid siis, kui tootmise efektiivsus on 70%. Ja mis saab siis, kui Saaremaa peaks samasugusest võimalusest ilma jääma?- küsib Alajõe oma artiklis. No ma ei tea- midagi katastroofilist vist aga küsimus ei olnud ju selles. Küsimus oli selles, et mis eesmärgil loodi Saarte Energiaagentuur. Kas särtsurataste promomiseks, dokumentide kopeerimiseks ning ulmeplaanide levitamiseks sarnaselt Ostap Benderiga, kes soovis Vasjuki külast teha malemetropoli oma metroode ja kontinentide vaheliste lennuühendustega või millekski märksa realistlikumaks, millest juba praegu oleks Saaremaa Vallale ja elanikele kasu oma igakuisete arvete maksmisel? Tuletan meelde, et see ettevõtmine, mille üks omanikke on Saaremaa vald loodi juba terve aasta tagasi.
Üks väike nüanss veel. Nimelt Regionaal- ja põllumajandusministeerium on andnud teada, et Eesti-Läti neljanda elektriühenduse planeering vesinikutorude ja Saaremaa Sadama alajaamaga nemad ei tegele. Nii, et- tagasi tööle poisid! Sellele tööle- milleks teid loodi, kui tahate palka. https://www.rolandmere.eu

Roland Mere - ROLAND MERE BLOGI