09/12/2024
Homses Õpetajate Lehes kirjutame:
🔹Mis saab intellektipuude ja psüühikahäiretega noortest pärast kooli lõpetamist?
Keerulise diagnoosiga lapsi ja noori on üha rohkem: sotsiaalkindlustusameti andmetel on intellektipuue tuvastatud rohkem kui tuhandel alla 18-aastasel. Vanemate sõnul on seni, kuni laps koolis käib, kõik hästi, aga kuna teenuskohti napib, on suur mure, mis neist noortest pärast kooli edasi saab.
🔹Tehisintellekt tuleb appi eksameid hindama
Eestis töötatakse välja automaatset tekstihindajat, mis aitaks õpetajaid ennekõike kirjandite parandamisel. See juhiks tähelepanu võimalikele veakohtadele ning annaks ülevaate lausestuse ja sõnavaliku, sisu ja ülesehitusega seotud aspektidest, mis mõjutavad hinnet. Mõistagi tekitab masinhindamise kasutamine ka igasuguseid küsimusi.
🔹Unistus õppejõudude praktikabaasidest ja praktikasüsteemist
Pedagoogilise nõustamise dotsent Riin Seema leiab, et mida kauem õppejõud ülikoolis pühendunult töötab, seda tõenäolisem on, et ta kaugeneb päriselust. Seetõttu unistab ta süsteemist, kus iga õppejõud ja haridusteadlane saaks turvaliselt ja toetatult olla aeg-ajalt praktikandi või õpipoisi rollis meisterõpetajate või teiste koolis töötavate spetsialistide kõrval, nii nagu käivad praktikal tudengid.
🔹Rohkem ja vähem imelisest digiversumist
Riigiteaduste doktori, haridussotsioloogi Voldemar Tomuski sõnul kõneldakse viimasel ajal palju tehisaru tehnoloogiatest, millesse on triljonite dollarite kaupa raha investeeritud. Samal ajal keelatakse paljudes riikides nutiseadmete kasutamise koolis. Riikidele on pandud kohustus ilma põhjendamatu jälgimiseta pakkuda lastele eakohast digitaalsest sisu, samas kaitstes neid sotsiaalmeedia ohtude eest.
🔹Mis saab, kui õpetajail pole enam hinnakirja?
Paarikümnes omavalitsuses on asutud nüüdissajastama õpetajate töö- ja palgakorralduse põhimõtteid ja mindud üle üldtööajale. Tükitöö asemel lähtutakse õpetajaametist kui tervikust. Võrus toimunud linnade ja valdade liidu haridusjuhtide konverentsil tutvustasid vallad ja koolid esimesi kogemusi.
🔹Oskuslikuks lugejaks – kuidas?
Head lugemisoskust, eelkõige loetu mõistmist on läbi aegade peetud akadeemilise hariduse omandamise baasiks ja edu tagajaks igapäevases elus. Siiski seisavad nii lapsevanemad kui ka õpetajad tihti silmitsi väljakutsega – kuidas aidata last, kelle lugemisoskuse areng takerdub. Tallinna Ülikooli õppejõud, Tartu Katoliku Hariduskeskuse eripedagoog Maris Juhkam uuris oma doktoritöös 3. ja 4. klassi õpilaste lugemisoskust ja teksti mõistmist ja jagab soovitusi, kuidas saada paremaks lugejaks.
🔹Hooliv tugi: mõtteid tulevaste ja algajate õpetajate nõustamisest
Lõuna-Illinoisi Edwardsville’i ülikooli muusikahariduse teaduskonna direktor Darryl A. Coan tutvustab mudelit, mis võimaldab muuta tublisti väärtuslikumaks ja selgemaks tagasiside andmise kaasüliõpilastele. Samuti pakub ta välja mõne idee, kuidas kohandada seda mudelit mentoritööks algajate õpetajatega, kaasates õpilasi.
🔹Karate Eesti haridussüsteemi
Nutiseadmete ja sotsiaalmeedia võidukäik tähendab seda, et õpilased pistavad võrreldes varasemaga oluliselt rohkem rinda kõrvalise müraga, mis mõjutab ka nende mõtlemist ja käitumist. Seetõttu vajab Eesti haridussüsteem uusi ja tõhusaid meetodeid, et laste väärtushinnangute kujunemist, isiklikku arengut ja sotsiaalset käitumist toetada. Üks nendest meetoditest võiks olla Jaapani sajanditevanune võitluskunst karate.
