Kesknädal.ee (2026)

11/01/2026

Tallinna spordikeskuse hallatavatel suusaradadel käivad tööd aktiivselt ning suusatamisvõimalused on laienenud nii looduslikule kui ka kunstlumele tehtud radadel.

„Võimalused Tallinnas suusatada suurenevad iga päevaga. Kunstlumest suusaradadel saab sõita nii klassika- kui ka uisutehnikas, loodusliku lume radadel hetkel vaid uisutehnikas, sest klassikajälje tegemine kraabiks rajapõhja välja. Hea meel on tõdeda, et ka Tallinna koolid kasutavad aktiivselt meie suusaradu,“ lausus kultuuri- ja spordivaldkonna abilinnapea Monika Haukanõmm.

Tallinna abilinnapea kinnitas, et suusarajad on ja jäävad kõigile tasuta kasutamiseks. „Olen seisukohal, et tasuta sportimisvõimalused peavad säilima ning neid tuleb juurde luua, et julgustada inimesi rohkem liikuma ja oma tervise eest hoolitsema,“ lausus Haukanõmm.

Kolmapäeval valmis Nõmme Spordikeskuse Trummi 1,3 kilomeetri pikkune kunstlumest suusaring, kus saab sõita nii klassika- kui ka uisutehnikas. Loodusliku lume rada on Nõmmel 12,8 kilomeetri jagu ning seal saab suusatada uisutehnikas. Edasi jätkatakse kunstlume tootmisega, et täita Nõmme – Harku ringi sillaalune ja tunnel.

Pirita Spordikeskuses saab loodusliku lume rajal uisutehnikas suusatada 7,2 kilomeetri pikkusel ringil, lisaks on olemas 300 meetri pikkune kunstlumest laste suusaring. Täna jätkub kunstlume tootmine ja laialivedamine, et valmis teha 500 meetri pikkune Kabeli ring, mis ühendatakse juba olemasoleva laste suusaringiga. Pärast seda rajatakse kunstlumest 3,5 kilomeetri pikkune ring Lükati sillani ja tagasi.

Kolmapäeval tehti rullhooldus Merimetsa, Õismäe raba ja Järve terviseradadel, kus saab looduslikul lumel sõita uisutehnikas. Pae pargis on lumi tugevalt kinni sõidetud ja käidud, mistõttu polnud rullhooldust praegu mõistlik teha. Radade edasine hooldus toimub vastavalt lumeoludele.

Tallinna spordikeskuse hallatavatel suusaradadel käivad tööd aktiivselt ning suusatamisvõimalused on laienenud nii looduslikule kui ka kunstlumele tehtud radadel. „Võimalused Tallinnas suusatada suurenevad iga päevaga. Kunstlumest suusaradadel saab sõita nii klassika- kui ka uisutehnikas, l...

10/01/2026

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2025. aastal 2024. aasta keskmisega võrreldes 4,8 protsenti ninng seda mõjutasid enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnamuutused.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2025. aastal 2024. aasta keskmisega võrreldes 4,8 protsenti ninng seda mõjutasid enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnamuutused. Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski tõi välja, et tarbijahinnaindeksi suurim m...

09/01/2026

Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison ütles, et globaalses julgeolekupoliitikas peab Eesti riik hoolitsema ennekõike enda käekäigu eest ja suveräänsuse tagamiseks tuleb õiged liitlased valida.

"Maailma kaks suurimat globaalset jõudu on Ameerika Ühendriigid ja Hiina ning neil on oma huvipiirkonnad, satelliidid. Lõpuks on küsimus selles, kummale poole me kaldume ehk kus on meie liitlased ja kus me näeme eksistentsiaalset ohtu meie julgeolekule," rääkis Jaak Madison.

Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison ütles, et globaalses julgeolekupoliitikas peab Eesti riik hoolitsema ennekõike enda käekäigu eest ja suveräänsuse tagamiseks tuleb õiged liitlased valida. “Maailma kaks suurimat globaalset jõudu on Ameerika Ühendriigid ja Hiina ning neil on oma huvip...

08/01/2026

“Keskhommiku” 2026. aasta esimeses saates pöörasid Eesti Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart ja saatejuht Janek Mäggi mõistagi suurt tähelepanu Venetsueelas toimuvale ning välispoliitikale laiemalt.

“Oleme USA puhul sarnast tegutsemist varasemalt näinud näiteks Iraagis ja Liibüas. Vahe seisneb selles, et kui toona räägiti demokraatia ekspordist, siis nüüd Venetsueela puhul nafta impordist. Samas on ajalugu näidanud, et riigis, kuhu tuuakse demokraatiat ja viiakse naftat välja, ei ole inimeste elujärg paremaks läinud. Kõikidel nendel puhkudel on eesmärk olnud üks – nafta. Vahe on selles, et USA president Donald Trump ütles selle otse välja. Vahet pole, millise türanniga on Venetsueela juhi puhul tegemist – kui ta on valmis tegema koostööd USA-ga, siis on kõik hästi,” rääkis Mihhail Kõlvart.

Mihhail Kõlvart lisas, et välispoliitikas tegutsedes ei tohi olla illusioone. “10-20 aastat tagasi oli meil võib-olla romantiline suhtumine või püüdsime seda valijatele pakkuda. Suurtel riikidel on omad huvid ja sellega tuleb arvestada,” lisas Mihhail Kõlvart. “Kas me peaksime hakkama nüüd oma liitlast kritiseerima ja ütlema, et rahvusvahelist õigust on rikutud? Oleme seda ju varasemalt korduvalt aktsepteerinud. Ja Eesti-sugune väikeriik ei saa endale lubada olla konfliktis kõikide suurte riikidega nagu Venemaa, Hiina ja USA. Seega me ei peaks olukorra üle rõõmustama, nagu mõni poliitik seda teeb, kuid tegemist ei ole ka tragöödiaga. See on järjekordne tõestus praegusest maailmakorrast.”

Saate lõpuosas arutleti ka selle üle, kellest võiks saada järgmine president.

“Keskhommiku” 2026. aasta esimeses saates pöörasid Eesti Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart ja saatejuht Janek Mäggi mõistagi suurt tähelepanu Venetsueelas toimuvale ning välispoliitikale laiemalt. “Oleme USA puhul sarnast tegutsemist varasemalt näinud näiteks Iraagis ja Liibüas. V...

06/01/2026

Üldiselt saab rahvusvaheliselt hästi tõmmata piirjooned erinevate poolte vahel reaktsioonide järgi mingitele X sündmustele. Venezuelas toimunut mõistavad hukka enim millised jõud? Euroopa väga vasakpoolsed jõud, kellele sümpatiseerivad radikaalsotsialistlikud ideed, Venemaa ja Hiina, ning Eestist reformierakondlased Mihkelson ja Paet koos EKRE fraktsiooni liikme Vooglaiuga.

Jutt rahvusvahelisest õigusest on tore mitte-juristidele heietamiseks, kuid tegelikkuses on rahvusvaheline õigus vägagi halli alaga laialivalguv konstruktsioon. Fakt on see, et kui suuremate jõudude huvisfääris on enda tarbeks mingite pöörete tegemine, siis seda tehakse.

Kas kohe räägitakse Venemaast ja Ukrainast ning muudest riikidest Venemaa naabruses? Muidugi räägitakse. Kuid meie oma «ekspertidel» ei peaks olema vähimatki põhjust hakata põhjendama kuidagi Venemaa tegevust põhjusel, et «vaadake, mida USA teeb». Üks on meile olnud alati eksistentsiaalne oht ja teine mitte. Lisaks suudab üks jõud võtta mõne tunniga ühe diktaatori kinni ja teine jõud teeb juba neli aastat oma «erioperatsiooni».

Kui see «rahvusvaheline õigus» oleks niivõrd kõva ja raju, siis Venemaa ei mürgeldaks Ukrainas, seega lasteaiajutud võiks jääda liivakasti. Meie asi on keskenduda oma kaitsevõimele, inimeste toimetulekule, et inimestel oleks ka motivatsiooni oma riiki hoida, ning demograafiale, et oleks lapsi, kes seda riiki ka edasi kannaks. Lisaks muidugi rahvusvaheliselt vähem mögiseda oma peamiste liitlastega.

Üldiselt saab rahvusvaheliselt hästi tõmmata piirjooned erinevate poolte vahel reaktsioonide järgi mingitele X sündmustele. Venezuelas toimunut mõistavad hukka enim millised jõud? Euroopa väga vasakpoolsed jõud, kellele sümpatiseerivad radikaalsotsialistlikud ideed, Venemaa ja Hiina, ning ...

05/01/2026

Uute sõiduautode müük püsis detsembris eelmiste kuude tasemel, aasta kokkuvõttes aga langes ligi kaks korda, märkis Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL).

Eestis müüdi detsembris 1183 uut sõiduautot ehk 66,9 protsenti vähem kui möödunud aasta detsembris. Samas pole aga võrdlus eelmise aasta jõulukuuga adekvaatne, sest siis olid müüginumbrid sõidukite registreerimistasu kehtestamise eel väga kõrged. 2025. aasta kokkuvõttes andsid Eesti automüüjad klientidele üle 13 055 uut sõiduautot, mis jäi 2024. aasta tulemustele alla 48,6 protsendi.

AMTELi tegevjuht Meelis Telliskivi: „2025 aasta jääb Eesti autoturul meelde kui enneolematu languse aasta, mille peamiseks põhjuseks on registreerimistasu määrava seaduse kehtestamine nii uuetele kui kasutatud autodele. Lisaks mõjutas olukorda tarbijate üldine ostukindluse langus.“

Uute sõiduautode müük püsis detsembris eelmiste kuude tasemel, aasta kokkuvõttes aga langes ligi kaks korda, märkis Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL). Eestis müüdi detsembris 1183 uut sõiduautot ehk 66,9 protsenti vähem kui möödunud aasta detsembris. Samas pole a...

04/01/2026

Suurimateks tõusjateks olid kohv, tee, kakao 13,2 protsendiga, linnulihatooted 10,8 protsendiga, värske puu- ja köögivili 9,2 protsendiga, munad 8,8 protsendiga, maiustused ja snäkid 8,5 protsendiga ning kalatooted 6,7 protsendiga.

Tarbi targalt mobiiliäpi andmetel kasvasid toidukaupade hinnad detsembris aastaga 4,6 protsenti. Suurimateks tõusjateks olid kohv, tee, kakao 13,2 protsendiga, linnulihatooted 10,8 protsendiga, värske puu- ja köögivili 9,2 protsendiga, munad 8,8 protsendiga, maiustused ja snäkid 8,5 protsendig...

01/01/2026

Jõulud ja aastavahetus on lootuse ja valguse aeg. Me kaunistame kodud ja koduümbruse valgusega, mis aitab meil üle olla aasta pimedaimast ajast. Me märkame teisi ja näitame tavapärasemast enam üles hoolivust ning see omakorda annab lootust inimestele meie ümber nagu ka meile endile.

Soovin, et iga Eesti inimene suudaks hoida seda valgust ja lootust endas edasi ka siis, kui jõulukuused on välja viidud ning pühadeajast on saanud taas argipäev. Soovin, et terve 2026. aasta oleks Eesti inimeste jaoks lootuse taastumise aasta.

Kuigi Eestis on ajad täna keerulised, siis see ei jää nii. Just sellel uuel aastal hakkame üheskoos ehitama paremat homset, peame sellesse vaid uskuma. Ühiskond koosneb inimestest, igaühest meist. Kui me kõik usume, et see on võimalik ja kui me teisi enda ümber kas väikeste tegude või hea sõnaga toetame, siis muutubki maailm paremaks.

See ei ole idealism, vaid see ongi olnud Eesti lugu läbi sajandite. Meie ajalugu on täis erinevaid aegu, mis tänaseks on saanud lehekülgedeks ajalooraamatus. Aga ka nendes kõige süngemates aegades elasid päris inimesed, meie kauged esivanemad, kes otsustasid, et nad ei lepi nende raskustega ning ei pea neid paratamatuseks, vaid valisid nendega võidelda. Nad uskusid enda võitu ja need raskused saidki lõpuks alistatud. Paljud meist mäletavad isiklikult 1990. aastaid, mil olud olid tänasest veelgi raskemad ja ebakindlamad. Aga just lootus ja teadmine, et meist kõigist tõepoolest sõltub Eesti käekäik, oli tee nendest raskustest välja. Toona me üllatasime oma edusammudega kogu maailma. Olgu see kogemus inspiratsiooniks meile kõigile, kuidas just usk paremasse homsesse teeb selle väikeste sammude haaval ka tõeks.

Me suudame seda ka nüüd!

Soovin teile lootusrikast 2026. aastat, palju häid inimesi teie ümber ja elurõõmu! Valgus võidab ka seekord!

Jõulud ja aastavahetus on lootuse ja valguse aeg. Me kaunistame kodud ja koduümbruse valgusega, mis aitab meil üle olla aasta pimedaimast ajast. Me märkame teisi ja näitame tavapärasemast enam üles hoolivust ning see omakorda annab lootust inimestele meie ümber nagu ka meile endile. Soovin, ...

31/12/2025

Uue aasta esimesel päeval jõustub rohkem kui 200 õigusakti, millest olulisemate kohta koostas kaubandus-tööstuskoda ülevaate.

Uue aasta esimesel päeval jõustub rohkem kui 200 õigusakti, millest olulisemate kohta koostas kaubandus-tööstuskoda ülevaate. Ettevõtete jaoks on koja hinnangul positiivseks sõnumiks see, et uuest aastast ei tule ettevõtete kasumimaksu. Lisaks jääb nii ettevõtete kui ka inimeste jaoks ä...

30/12/2025

Balti riikide suurima kasutatud autode müüja Longo Groupi Eesti tegevjuht Rainer Uukkivi märkis, et lõppev aasta oli Eesti autoturule katastroofiline – nii uute kui ka kasutatud sõidukite müügimahud kukkusid ligi 50 protsenti.

“Sellist langust ei kogetud isegi 2009. aasta majanduskriisi ega koroonapandeemia ajal,“ ütles Uukkivi, kelle sõnul oleks ilma mootorsõidukimaksu kehtestamiseta piirdunud turu langus majanduskeskkonna tõttu 10–15 protsendiga.

„Lisaks sellele, et kogu autosektor löödi sisuliselt jalust maha, jäi ka riigil ainuüksi käibemaksu vähenemise tõttu hinnanguliselt saamata 50–70 miljonit eurot,“ lisas ta.

Balti riikide suurima kasutatud autode müüja Longo Groupi Eesti tegevjuht Rainer Uukkivi märkis, et lõppev aasta oli Eesti autoturule katastroofiline – nii uute kui ka kasutatud sõidukite müügimahud kukkusid ligi 50 protsenti. “Sellist langust ei kogetud isegi 2009. aasta majanduskriisi e...

28/12/2025

Võrreldes puuduva majanduskasvuga on hoopis teisest suurusjärgust olulisemaks probleemiks madal sündimus, leiab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

“See on demograafiline auk, mis jääb meid saatma aastasajaks, sest vähe sünde praegu tähendab ka vähe sünde tulevikus. See näitab ka inimeste hakkamasaamist olevikus ja suhtumist tulevikku,” rääkis Uusküla.

Novembris sündis Eestis 721 last. Kokku 11 kuuga on sündinud 8442 last. See on 5,3 protsenti vähem kui aasta tagasi. Aastal 2008 sündis sama perioodiga 14 897 last ja kahanemine on olnud 43,3 protsenti.

“Selline väike sündimus ei ole mitte ühe aasta probleem ja ei puuduta vaid lasteaedade ja koolide täituvust, vaid jätab edaspidi ka tööturule suure augu. Sel aastal sündimata lapsed aga tähendab ka seda, et mõnekümne aasta pärast ei ole Eestis potentsiaalseid lapsevanemaid,” jätkas Uusküla.

“Nüüd juba 17 aastat kestnud sündivuse langus ja kahe aasta märgiliselt alla 10 000 lapse sündimus ei jäta kahtlust, et tegemist on Eesti ühiskonna mitte küll täna tunda andva kriitilise küsimusega, vaid ühiskonda sügavalt ja pikalt puudutava küsimusega,” lisas Uusküla.

Võrreldes puuduva majanduskasvuga on hoopis teisest suurusjärgust olulisemaks probleemiks madal sündimus, leiab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. “See on demograafiline auk, mis jääb meid saatma aastasajaks, sest vähe sünde praegu tähendab ka vähe sünde tulevikus. See näitab ka ini...

Kesknädal.ee

11/01/2026

10/01/2026

09/01/2026

08/01/2026

06/01/2026

05/01/2026

04/01/2026

01/01/2026

31/12/2025

30/12/2025

28/12/2025

Address

Website

Alerts

Contact The Business

Shortcuts

Share

Kesknädal on rahva poliitikaleht